Kitsepiim

Ratsutamine ning muu aktiivne puhkus Põlvamaal – tulge üksi, pere või sõpradega!

Arhiiv Album Videod Blogi Kitsed UUS! Kalkunid Kitsepiim Anekdoodid Ristsõna

Komandeeringud: Ungari Rootsi Iiri

Meie seebid:

Esimene tegu, valmistatud 12.02.2014 Neljas tegu, valmistatud 26.03.2014 Praeguseks kõik läbi müüdud!

NB! Puugiga levivate haiguste vältimiseks on oluline, et kits oleks süstitud parasiitidevastase toimeainega või kriipsutatud nahale lahust Deltanil (Spotinor)

Huvitavaid fakte kitsepiima kohta internetist: "Inimesed hakkasid tarvitama piima toiduks juba rohkem kui viis tuhat aastat tagasi. Egiptuse, Kreeka ja Rooma arstid nimetasid piima koguni “elumahlaks”, “terviseallikaks” ja “valgeks vereks” ja käskisid tarvitada ravieesmärkidel lamba- ja kitsepiima . Juba 400 aastat enne meie ajaarvamist lisas kuulus Vana- Kreeka arst Hippokrates oma töödesse juhiseid kuidas tarvitada piima mitmesuguste haiguste puhul. Ta soovitas tarvitada kitse – ja hobusepiima kopsutuberkuloosi puhul. Kuulus Idamaade teadlane Avicenna, kes elas rohkem kui tuhat aastat tagasi, pidas piima parimaks toiduks lastele ja eakatele inimestele. Tema pidas kõige kasulikumateks ja tervislikumateks kitse- ja eeslipiima ning soovitas neid juua koos mee ja soolaga. Lapse esimene toit on piim. Teatud aja vältel toitubki vastsündinu ainult piimast. Selle koostises on rikkalikult kogutud kõige kasulikumates kombinatsioonides mitmekesiseid bioloogiliselt aktiivseid aineid. Piim on määratud elu alal hoidma ning elusorganismi kõiki vajadusi rahuldama. Kõik ained, mida piim sisaldab, kas väikeses või suures koguses, on bioloogiliselt väga aktiivsed. Keemiliselt koostiselt ei jää kitsepiim milleski alla lehmapiimale.

Kitsepiima omastab inimese organism tunduvalt paremini. Kitsepiima rasvapallikesed on kaks korda väiksemad lehmapiima omadest, millega määratletaksegi selle parem seedivus ja omastatavus. Ta ületab peaaegu kaks korda lehmapiima ka selliste meie organismi jaoks väärtuslike valkude nagu albumiin ja globuliin, sisalduselt. Kitsepiimal on ka suurem rasvasisaldus. Kitsepiim sisaldab mitu korda rohkem rauda ning A-, C-, D- ja PP- vitamiine kui lehmapiim. Kõiki neid aineid vajab kasvav organism. Kui mõningatel inimestel võib lehmapiim tekitada allergilisi reaktsioone, siis katsed näitavad, et kitsepiima taluvad inimesed suurepäraselt. Ka seedub see paremini kui lehmapiim. Kitsepiim mõjub soodsalt mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite paranemisele. Kitsepiima soovitatakse ka siis kopsutuberkuloosi puhul, kui sellega kaasneb vereköhimine. Bronhiaalastmat põdevatel inimestel on soovitatav tarvitada kitsepiima.

Ka on ta hea külmetusest ja teistest haigustest põhjustatud köha raviks, leevendab põletikuliste protsesside ägedust, takistab nende edasist arengut ning süvenemist. Sealjuures mõjub kitsepiim hästi põrnale, kaotab selle paksendid. Kitsepiim leevendab haige seisundit angiini, neelu- ja mandlipõletiku ning teiste kurguhaiguste puhul. Kitsepiima määratakse ravivahendina kusepõiehaiguste korral, sest see võtab ära kipituse, terava valu ja soodustab haavandite kinnikasvamist. Ta aitab maksahaiguste, jämesoolepõletiku ja migreeni puhul. Rahva hulgas arvatakse, et kitsepiima tuleks tarvitada ka mõningate närvihäirete korral: seda antakse juua inimestele, keda vaevab pidev ärevustunne ja närvipinge, samuti neile, kel on kalduvus langeda depressiooni. Palaviku puhul on kitsepiim kasulikum rasvavabal kujul."

NB! Kitsepiimas sisalduvat piimasuhkrut laktoosi suudab inimorganism omastada täielikult, erinevalt lehmapiima laktoosist (soolestikku ei jõuagi laktoosi jääke, mistõttu ei teki ka vaevusi): http://www.mtcapra.com/benefits-of-goat-milk-vs-cow-milk/

Kitsepiim ja tema baasil valmistatud beebitoidud on pediaatrite kinnitusel lapsele parimad: http://www.thehealthyhomeeconomist.com/goats-milk-formula/

Koostis ja toime: http://www.gungurru.com.au/index.php?option=com_k2&view=item&id=379:living-planet-uht-goats-milk-1ltt&Itemid=58

Erinevate piimade võrdlus:

Tabel. Lamba-, kitse-, ja lehmapiima koostis ( Kon, Cowie, 1961; Posati, Orr, 1976; Alichanidis, Polychroniadou, 1996; Renner, 1982).

Maaelu Arengu Instituut "Alternatiivtegevusalade lühitutvustus" 2001:Kitsepiim ei ole rasvasem kui lehmapiim. Tema joomisel tekkiv täiskõhutunne tuleneb sellest, et kitsepiim moodustab maohappega kalgendudes helbed (mitte aga tükid nagu lehmapiima puhul), mis kergendavad seedimist. Kitsepiima rasvhappe ahelad on lühemad ja nõnda seedub kitsepiim 5 korda kiiremini. Korralike jahutus- ja säilitustingimuste juures säilib kitsepiim ka kauem värskena. Kitsepiimas on rohkem A, B1, B2, samuti C ja D vitamiini. Kitsepiima kasutatakse mitmete haiguste puhul ravimina ja organismi turgutamiseks. Hea abivahend on see neile, kes on allergilised lehmapiima suhtes. Tuntud abivahend kopsuhaiguste ja teiste allergiate puhul.

Luunja valla Muri küla Loodusravi- ja Puhkekeskus LOODUS kodulehe alamteemast "Kleopatra mähis": Rahvameditsiinis on kitsepiim tuntud oma ravivate omaduste poolest. Arstid soovitavad kitsepiima kui looduslikku ravimit profülaktikaks, mis parandab elutoonust ning säilitab noorust.

Kitsepiima valk sisaldab kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Oma koostise, paljude näitajate ja erikaalu poolest on ta väga lähedane inimese rinnapiimale, on vitamiinirikas ning sisaldab kaltsiumi, rauda, vaske, magneesiumi, mangaani, koobaltit, tsinki, fosforit, samuti bioloogiliselt aktiivset kaseiini. Mõnikord kasutataksegi seda ka rinnapiima asendajana imiku toitmisel.

Kitsepiima rasv imendub väga hästi peensoole ning naha kaudu. Seetõttu sobib ta inimestele seedetrakti ja nahahaiguste puhul. Kitsepiim parandab naha elastsust, naha vereringet ja liigeste liikuvust. Värske kitsepiim on antibakteriaalse toimega.

Naljakas uuring: lehma nime mõju tema piimatoodangule:

Ajakirjas Anthrozoös (vol 22, no 1)avaldatud Briti teadlaste uuringu järgi annavad lehmad, kellele peremees on nime pannud, aastas 3,4% rohkem piima kui nende nimetud liigikaaslased. Pärast 2008. a kontrollaasta tulemuste teatavakssaamist võtsin ette uurimistöö, et selgitada välja, millise nimega lehmad lüpsid eelmisel aastal Eestis kõige rohkem. Et vältida juhuslikkust, on vaatluse all vaid need lehmad, kellele üks või teine nimi oli pandud vähemalt 10 korda. Töö tulemusena selgus, et enim lüpsid Halbi nime kandvad lehmad (13 lehma keskmine toodang oli 12 266 kg). Üle 11 000 kg lüpsid lehmad, kes kandsid nimesid Anta, Vahvel, Tulles, Poldi, Võrgu ja Maimik. Ka need lehmad, kes lüpsid 10 000-11 000 kg aastas kandsid mitte väga tavapäraseid nimesid: Tupsik, Rallu, Lanna, Lemma, Ake, Maagi, Inger, Hesa, Nelke, Nuka, Haavi, Kilgas ja Hirmi. Tundsin huvi ka, kuidas lüpsavad väga tavalise nimega lehmad. Nende tulemused osutusid väga keskpärasteks või alla selle. Mustiku nime kandvad lehmad lüpsid keskmiselt 6343 kg, Kirjakud 6439 kg ja Punikud 6546 kg. Veidi parema tulemuse andsid Moonid – 6905 kg. Siit järeldus, et parema tulemuse annavad mittetraditsioonilise nimega lehmad.

Kui lehmale nime panek valmistab raskusi, siis võib selle üldse panemata jätta, sest Eesti oludes on ilma nimeta lehmade keskmine toodang kõrgem (7821 kg) kui

nime kandvatel lehmadel (7265 kg). Kõige halvemini lüpsid Taadu-nimelised lehmad – 5167 kg, kes jäid tagantpoolt järgmisele alla tervelt 402 kilogrammiga. Pole see Taadu mingi õige lehma nimi, pigem pulli oma. Hästi ei lüpsa ka lehmad, kellele on pandud inimese nimi. Kõik Ilonad, Piretid, Barbarad, Kadrid ja Tiiad lüpsid keskmiselt alla 6000 kg aastas.

Inno Maasikas, Andmetöötlusosakonna juhataja

Kitsepiimakoostisega kreemid, seebid, muu kraam:

Joik seebid

Beauty Benefits of Goats Milk Based Soaps and Skin Care Products

Kitsepiim on parim, millega ennast premeerida, eriti pärast ratsamatka!

Avaleht