Valgejärv, Mustjärv ja Meenikunno
Arhiiv Album Blogi Paketid Kitsed!! Kitsepiim Kliendid Naabertallid Klubi laul Anekdoodid Ristsõna Ost- müük
Komandeeringud : Ungari Rootsi Iiri Hiiumaa hobuostureis
Nohipalu Valg(e)järv paikneb Haanja kõrgustiku kirdealal asuvas metsarikkas sandurmaastikus. Ta on põhjakirde-lõunaedela suunas ovaalse kujuga, väheliigestunud lauskade kallastega veekogu, mis asub jääpanga sulamisel moodustunud lohus. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, vähe soostunud. Järve ümbritseb okasmets, milles domineerib mänd
Valgjärv on teadaolevail andmeil Eesti järvedest kõige oligotroofsem (toitainetevaeseim) ja läbipaistvama veega järv. Vees lahustunud ainete poolest on järv Eestis kõige vaesem, nii mineraalainete kui ka orgaaniliste ainete sisaldus vees on äärmiselt madal. Järv on läbivooluta, vett valgub sinna sisse ainult lähimast ümbrusest suveperioodil. Vesi on heleroheline, vahel isegi sinakasroheline, nõrgalt happelise reaktsiooniga. Iseloomulik on vee temperatuuri ja hapnikku kihistumine (suvel võib pinna- ja põhjaveekihi temperatuuride vahe olla koguni 16,3 C). Vee-elustik on järves vaene nii liikide arvult kui ka hulgalt.
Viimasel ajal on Valgjärve seisund halvenenud. Kiiresti on langenud vee läbipaistvus. Vee läbipaistvus on varasemaga (8,8m) võrreldes vähenenud kaks korda (praegu 3-5 m), Vee värvus on muutunud kollakamaks. Kadumas on haruldane veetaim vesilobeelia. Selle on põhjustanud tööd Meenikunno rabas ja Valgjärve ümbruse ülemäära asustamine matkajate ja puhkajate poolt. Valgjärv on väga kergesti looduslikust tasakaalust väljaviidav. Valgjärv vajab tõsist KAITSET!
Nohipalu Mustjärv asub Nohipalu Valgjärvest 0,5 km lõunapool. ta on palju suurem ja täielik vastand Valgjärvele. Ta on põhja-lõuna suunalise kujuga metsajärv. Järve kaldad on madalad, soised ja eriti lõunaosas raskesti ligipääsetavad.
Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m) ning orgaaniliste ainete rikas veekogu. Järv on nõrga läbivooluga ja taimestikuvaene. Kuid füto- ja zooplankton on aga haruldusterikas. Vesi on hoolimata järvemadalusest ja tuule tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud - suvel pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride
vahe on ~20,3 C. Mustjärvel on registreeritud üks kõige kõige kõrgemaid seni teadaolevaid järvevee temperatuure Eestis: avavees 27,4 C, kaldavöötmes 28,95 C.
Meenikunno maastikukaitseala asub Kagu-Eesti orustatud lauskmaal Põlva maakonnas, Veriora valla territooriumil, Võhandu jõe valgalal. Kaitseala moodustati 25.05.1981 aastal ning selle pindala on1757 ha. Sellest moodustab 53% Meenikunno raba, 1% hõlmavad veekogud ning ülejäänud 46% on kaetud metsaga.
Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiiril. Pindala on 1448 ha.Turbakihi max. paksus on 5,8 m, keskmine aga 2,6 m. Meenikunno raba on suhteliselt noor raba. Raba kujunemine algas 5000-6000 aastat tagasi maapinnalähedase põhjavee taseme tõusuga mineraalpinnasel. Alguses tekkis madalsoo. Jõudes arengus rabafaasini, ujutati soo uuesti üle ning madalsoo taastus. Turbalasundi kasvades jätkus tänapäevani kestev raba arenemine. Raba edelaosa on tekkinud kunagise jääjärve kinnikasvamise tulemusena.
Rabatüüpidest esineb siin puis- , lage- ja älveraba. Raba katavad kidurad männid. Tüüpiline laukaraba puudub, kuigi esinevad üksikud laukad, millest kaks on muutunud soojärvedeks. Märgid soo arengus viitavad uute laugaste tekkele ja älveraba väljakujunemisele
Rohkesti esineb rabasaari (19). Esineb ka raba ümbritsevaid liivaseljandikke. Seljandike kõrgus ulatub mitukümmend meetrit üle merepinna. Rabasaartel leidub kasvamas haruldast austria-roidputke, mille tavapärane kodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaal
Raba lääneosas toodetakse freesturvast, millest suurem osa moodustab alus- ja aiandusturvas. Praeguseks on turba varumine minimaalne, sest kuivendustööd freesturbaväljal võivad põhjustada soo kuivamise; freesturbaväljaku veetaset on alandatud 1-2 m. Nimelt on Meenikunno tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega n-ö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Raba alumise veepideme moodustab turbaalune nõrgkivi, kus imbub vähesel määral vesi läbi, suutmata aga liiva ja liivakivi poore täita. Hüdroloogilised uuringud näitasid, et turba tootmist on ohtlik laiendada ka Nohipalu järvede pärast. Kuivendussüsteemi tagajärjel Meenikunno-taolises rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla!
Meenikunno raba on saanud oma nime esimese inimese, Meeni järgi, kes asus elama rabasaarele. Kõrgemat kohta kutsuti tollal kunnuks ehk kunnuseks.