Tinnituse all kannatavad patsiendid võivad saada kasu transkraniaalsest magnetstimulatsioonist.

Mis on transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)?

   Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) on mitteinvasiivne (organismi tegevusse füüsiliselt mittesekkuv) ajustimulatsiooni meetod, mida kasutatakse peamiselt depressiooni ja muude psüühikahäirete raviks, aju uurimiseks teadusuuringutes ning mõnel juhul ka valu ja neuroloogiliste seisundite leevendamiseks

    Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) leiutati 1985. aastal.

    Leiutajaks peetakse dr Anthony T. Barkerit ja tema meeskonda Inglismaal ( Sheffieldi Ülikool), kes avaldasid sel aastal esimese teadusartikli TMS-i kohta ja demonstreerisid selle toimimist avalikult.

    TMS oli algselt neuroloogiline uurimistööriist, mitte ravimeetod, kuid kui tõestati, et magnetväljad suudavad mitteinvasiivselt aktiveerida ajupiirkondi, võeti see kasutusele ka teraapias.

Kuidas see töötab?

    TMS kasutab magnetvälju, et stimuleerida spetsiifilisi aju piirkondi. See toimub järgmiselt:

1.  Vastu pead asetatakse väike elektromagnetiline seade.

2.  See seade saadab kiireid magnetimpulsse läbi kolju.

3.  Magnetväli indutseerib elektrilise voolu ajus, mis võib muuta neuronite aktiivsust.

     Mõju sõltub sellest, kuhu ja kui sageli neid impulsse suunatakse.

    TMS võib pakkuda ajutist leevendust. Mõju püsivus varieerub – mõnel inimesel võib kergendus kesta päevi kuni nädalaid, teistel kauem.  Mõju püsivus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas ravitavast seisundist, individuaalsest neurobioloogiast, ravikuuri pikkusest ja järelhooldusest. 

Plussid ja miinused

Plussid:

• Ei vaja operatsiooni ega ravimeid

• Vähe kõrvaltoimeid (võrreldes nt ravimitega)

• Patsiendid on ärkvel ja teadvusel

Miinused / võimalikud kõrvaltoimed:

• Võib tekitada kerget peavalu või peanaha ebamugavust

• Väga harva võib esineda krambihoog (vastunäidustatud juhtudel)

• Mõju võib olla ajutine, vajab kordusseansse

Ravi kulg

• Tavaliselt: 5 päeva nädalas seansid, 4–6 nädala jooksul

• Üks seanss kestab ~20–40 minutit

• Mõju võib ilmneda järk-järgult

Tinnituse jaoks ei ole konkreetset ravi siiani olemas.

    Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) ehk peanahale rakendatav järjestikune magnetstimulatsioon on uus ravi pikaajalise tinnituse korral. TMS on mitteinvasiivne, valutu ja hästi talutav ravi.
    Kõrva-nina-kurguarsti Hanna Sahlsteni doktoritöö kohaselt, mida praegu uuritakse Turu Ülikoolis, võib kuni 40–50 protsenti patsientidest ravist märkimisväärset kasu saada. Tinnituse TMS-ravi on endiselt peamiselt eksperimentaalne ning vaja on täiendavaid uuringuid, et teha kindlaks patsiendid, kes ravist kasu saavad, ja määrata kindlaks õige raviprotokoll.

    Tinnitus mõjutab 10–15 protsenti elanikkonnast ning mõnedel patsientidel esineb sellega seoses ärevust, depressiooni ja uneprobleeme. Tavaliselt on tinnituse põhjuseks sisekõrva või kuulmisnärvi kahjustus, mis põhjustab muutusi kuulmisnärvis ja kesknärvisüsteemi kuulmisradades kuni kuulmiskoore ja sellega ühendatud närvivõrkudeni välja. Uuringud on leidnud üliaktiivsust kuulmiskoores, aga ka teistes ajuosades, näiteks emotsionaalse regulatsiooniga seotud piirkondades.

      Oma doktoritöös uuris Sahlsten transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) kasutamist pikaajalise tinnituse ravis. Samuti uuris ta tinnitusehaigete psühhiaatrilist haigestumust.
    TMS tekitab ajukoes elektrivälja, mis võib mõjutada aju funktsiooni. Järjestikuste impulssidega TMS (rTMS) on efektiivne närvidega seotud valu ja depressiooni ravis, kuid selle efektiivsus tinnituse korral on endiselt ebaselge. rTMS-i manustatakse raviseeriana, näiteks viis päeva nädalas 2–3 nädala jooksul. rTMS sobib laiale patsientide ringile, kuid on vastunäidustatud kehasse paigaldatud magnetiliselt aktiivsete metallist võõrkehade, näiteks südamestimulaatorite korral.

Mis vahe on TMS-i ja rTMS-i vahel?

    TMS ja rTMS on mõlemad aju stimulatsioonitehnikad, kuid nende vahel on oluline tehniline ja kliiniline vahe. TMS (Transkraniaalne magnetstimulatsioon) on tehnoloogia üldnimetus, mis kasutab magnetvälju, et stimuleerida aju närvirakke pea välisküljelt, ilma operatsioonita. Seda tehakse spetsiaalse mähisega, mis tekitab kiiresti muutuva magnetvälja → see indutseerib elektrivoolu ajukoores. Sellega saab stimuleerida konkreetseid ajupiirkondi, näiteks meeleolu või motoorikaga seotud alasid.

    rTMS (repetitive TMS = korduv TMS) on konkreetne TMS-i tüüp, kus aju stimuleeritakse korduvalt ja rütmiliselt – see tähendab, et magnetimpulsse antakse sarjadena kindlas sageduses.

    Kui öeldakse lihtsalt "TMS", võib see tähendada üksikut stimulatsiooniseanssi, mis tehakse näiteks neuroloogilises uuringus.

     Kui öeldakse "rTMS", tähendab see ravikuuri, kus antakse kindel hulk impulsse kindlas rütmis – näiteks 3000 impulssi päevas 5 korda nädalas, sageli depressiooni raviks.

     Tinnituse korral on aeglase tsükliga rTMS-ravi suunatud üliaktiivsele kuulmiskoorele – tavaliselt vasakule poolele. See vähendab tinnituse intensiivsust. Mõju ei ole aga püsiv ja kaob tavaliselt nädalate või kuude jooksul.
    Sahlsteni doktoriuuringu esimeses osas raviti Turu Ülikooli Keskhaiglas 13 väga raske tinnituse all kannatavat patsienti rTMS-raviga, mis oli aju magnetresonantstomograafia põhjal suunatud vasakule kuulmiskoorele.
    77 protsenti patsientidest tundis, et nad said ravist abi. Patsientide endi hinnangul vähenes tinnituse intensiivsus keskmiselt 39 protsenti ja tinnituse häirivus 45 protsenti, ütleb Sahlsten.
    Teises osas hinnati 40 patsiendiga platseebokontrolliga uuringus aeglase rTMS-i mõju vasakule kuulmiskoore. Patsientidele paigaldati küll vastav seade, kuid magnetvälje nende puhul ei rakendatud. Kuigi tinnitus leevenes ka sellel juhul märkimisväärselt, ei olnud aktiivne rTMS platseebost kuigi palju parem, mis tõestas, et paranemine on suurelt osalt psühholoogiline protsess..

    – See võib olla tingitud suurest platseeboefektist ja ravi efektiivsuse laiast individuaalsest varieeruvusest. Peale teraapia lõppemist oli 42% patsientidest peale ühe kuu möödumist ja 37% patsientidest peale kolme kuu möödumist säilinud stabiilne tulemus. Kui aga võtta arvesse, et selle hulka loeti ka platseeboteraapiat saanud patsiendid, siis vähenesid nimetatud protsendid vastavalt 15%-le ja 10%-le le, selgitab Sahlsten.
      Oma dissertatsiooni viimases osas määras Sahlsten üksikasjalike psühhiaatriliste intervjuude abil kindlaks 83 tinnituse patsiendi praegused ja eluaegsed psühhiaatrilised ja isiksusehäired.
      Tinnitusega patsientidel leiti olevat kalduvus rasketele depressiooniepisoodidele ja sageli nõudlikud isiksuseomadused. Psühhiaatrilised häired näisid olevat pigem kaasnevad või soodustavad seisundid kui tinnituse tagajärjel tekkinud häired.

     – Üldiselt olid tinnituse patsiendid vaimselt terved ja seetõttu vastuvõtlikud ka uutele ravimeetoditele, näiteks TMS-ravile. Tasub märkida, et TMS-teraapiaga saab ravida ka tinnituse patsiendi kaasuvat depressiooni, ütleb Sahlsten.

     Lühidalt: Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) on paljulubav, kuid mitte üheselt efektiivne ravimeetod tinnituse puhul. Tulemused sõltuvad suuresti patsiendi individuaalsest seisundist, tinnituse põhjusest ja ajukohast, mida stimuleeritakse.

Tinnituse ravi TMS-iga – Mida ütleb teadus?

Positiivsed leiud:

• Uuringud  näitavad, et madalsageduslik TMS (1 Hz), mis suunatakse ajukoore kuulmispiirkonda (tavaliselt vasak primaarne kuulmiskoor) võib ajutiselt leevendada tinnituse sümptomeid.

• Mõned patsiendid kogevad:

  • Väiksemat tinnituse valjust või intensiivsust

  • Vähenenud häiritust

  • Paranenud une kvaliteeti

Piirangud ja miinused:

• Mõju on sageli ajutine – mõnest päevast kuni paari nädalani.

• Kõigil ei toimi – mõnel inimesel ei ole märgatavat kasu.

• TMS ei ravi tinnituse põhjust, vaid moduleerib aju reaktsiooni sellele.

• Vajalik võib olla mitmenädalane ravi (nt 10–20 seanssi).

Kas Eestis tehakse TMS-i tinnituse vastu?

Mõned neurokliinikud (nt Tallinnas või Tartus) pakuvad TMS-ravi, aga tinnitus ei ole alati ametlik näidustus. Tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes hindab sobivust.

Kas TMS aitab tinnituse vastu?

Küsimus                                  Vastus

Kas TMS võib aidata?  Jah, mõnel juhul leevendab  

                                                sümptomeid.   

Kas mõju on püsiv?             Enamasti ajutine.

Kas see sobib kõigile?         Ei – mõju on individuaalne.

Kas tasub proovida?            Võib olla hea lisaravi, kui muud       

                          meetodid pole aidanud.

Kokkuvõte:

      Transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju võib olla pikaajaline, eriti kui seda toetavad teised teraapiad ja vajadusel hooldusseansid. Kuid see ei ole püsiv lahendus kõigile, ja paljud patsiendid vajavad aja jooksul kordusravi.

Kasutatud allikad:

Paul B Fitzgerald, Z. Jeff Daskalakis Repetitive Transcranial Magnetic Stimulation Treatment for Depressive Disorders, A Practical Guide

Soome Tinnitusfoorum