BBS Cadenberge

Cadenberge kutsekoolid (lühidalt BBS Cadenberge, saksa keeles Die Berufsbildenden Schulen Cadenberge) on traditsiooniline kutsekoolide keskus Alam-Saksimaa põhjaosas. Saab õppida nii täis- kui ka osakoormusega koolitüüpides ja haridusvaldkonnad hõlmavad põllumajandust, ehitust, metallitehnikat, autotehnikat ning äri ja haldust ning majapidamist ja õendust. Pakume õpilastele võimalust omandada nii erialaseid (kutsetunnistus) kui ka üldhariduslikke lõputunnistusi (kuni rakenduskõrghariduseni). 

Meie üle 70 kolleegi panustavad meeldiva koolikliima loomisse. Püüame ellu viia hariduspoliitilisi arenguid, mis edendavad koolikogukonna oskusi. Praktiline õpe kuulub meie igapäevaellu sama palju kui õpilasekeskne projektõpe meie majanduse ja halduse ning tervise erialadel. (BBS Cadenberge. 15.03.2024)

Õpetatavad valdkonnad ja erialad on: 

• Tervis, hooldus ja sotsiaaltöö (hooldustöötaja, hooldusabiline) 

• Põllumajandus (põllumajandusökonoomika, põllumees) 

• Ehitus (ehitustehnoloogia, arhitektuuri joonestaja, betooni ja raudbetooni ehitaja, plaatija, teeehitaja, teehooldusspetsialist) 

• Puidutöötlemine (ehitustehnoloogia, tisler) 

• Majapidamine ja toitumine (tervishoid ja sotsiaaltöö) 

• Metalli- ja sõidukitehnoloogia (autotehnika, metallitehnoloogia, autode mehhatroonikainsener, põllumajandus- ja ehitusmasinate mehaanik, keevitaja) 

• Majandus ja haldus (ettevõtlus, müüja (jaekaubanduses), lao– ja logistikaspetsialist, spordi- ja tervisekaubanduse spetsialist) (BBS Cadenberge. 15.03.2024).

Kasutatud allikad:

1. BBS Cadenberge (15.03.2024). Über uns https://www.bbs-cadenberge.de/content/die-schule/ueber-uns/ 

2. BBS Cadaenberge (15.03.2024). Bildungsangebote nach Fachbereichen gegliedert https://www.bbs-cadenberge.de/content/bildungsgaenge/nach-fachbereichen-gegliedert/ 

Õppimisest ja õpetamisest Cadenberge kutsekoolis

1. Üleriigilised õppekavad. Õppekavad on üleriigilised ja need on koostatud erialade kaupa ning kohustuslikud kõikidele kutsekoolidele. Õppekavas on eesmärk, kuhu tahetakse jõuda (nt  selgitab jaekaubanduse rolli majanduses). Lisaks on ära toodud moodulid ja teemad. Iga teema juures on oskused, teadmised ja hoiakud.  

2. Keskmes on lõimingud. Tundides õpetatakse erinevaid kompetentse lõimitult ja õppe sisu planeerivad õpetajad koostöös. Moodulites ei ole ära toodud konkreetseid teemasid, vaid seal on õppe eesmärk ning teadmiste ja oskuste loetelu, mida läheb vaja selle eesmärgi saavutamiseks. Üldiselt oodatakse õpetajalt, et ta oskaks õpetada kõiki kompetentse, kuid õpetaja saab valida, et kui ta mõnes alamteemas on nõrk, siis neid teemasid ta ei pea õpetama. Seega kokkuvõtvalt saab öelda, et õpetajad on koostöös teinud õppesisu ning olulisel kohal on erinevate teemade lõimingud. Õppekavade koostamise aluseks on riikliku eksami nõuded.  

3. Riiklikud eksamid kutsekoolis. Kõikidele kutsekoolide lõpetajatele on ette nähtud sooritada oma erialal riiklik eksam, mille nõuded on riigi poolt etteantud ning kehtivad kõikide kutsekoolide sama eriala lõpetajatele. Kaubanduse erialal on ette antud 12 üldist teemat, mille põhjal teevad kõik õpilased riikliku eksami. Õpetajad vastutavad selle eest, et kõik 12 teemat oleks õppekavades kaetud, et olla kindlad, et õpilased on riiklikuks eksamiks ettevalmistatud. Eksami komisjonis on enamasti kooli välised inimesed. 

4. Hindamine. Õpetaja eesmärgiks on õppija ettevalmistamine riiklikuks eksamiks ja õppetöös kasutab ta vaid kujundavat hindamist. Hindeid selles kutsekoolis ei pandud.  

5. Digioskused vajavad arendamist. Õpetaja tõid välja, et digioskused vajavad arendamist nii õpilastel kui õpetajatel. Moodle link oli kooli kodulehel antud, kuid paljud õpetajad seda ei kasuta. Nägime õpilaste laudadel mappe paberkandjal õppematerjalidega.  

6. Õppemeetodid. Õppemeetoditest kasutatakse palju projekti- ja rühmatöid. Rühmatööde plakatid olid klassides seintel. Tundidesse kutsutakse külalisi, nt meie olime tunnis, kus Saksamaa keskpanga töötajad tutvustasid õppijatele valeraha tuvastamise võimalusi.  

7. Rohkem on töökohapõhist õpet. Enamus õppijatest õpivad töökohapõhises õppevormis, vähem on koolipõhist õpet. Nt kaubandusvaldkonna erialasid õpetati vaid töökohapõhise õppe baasil. Töökohapõhist õpet koordineerivad spetsiaalsed keskused, kes korraldavad info- ja koolituspäevi ettevõttepoolsetele juhendajatele ja hindavad praktikakohti. Kutsekooli õpetajad praktikakohti külastama ei pea, kuid probleemide korral nad seda siiski teevad.