Saksamaa haridussüsteem

Saksamaal vastutab haridussüsteemi üle üldiselt liidumaa tasandil asuv haridusministeerium. Kõik Saksamaa 16 liidumaad (Bundesland) omavad oma haridusministeeriumi, mis vastutavad hariduspoliitika väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve eest vastavas liidumaas.

Haridusministeeriumid koostavad ja kehtestavad ka õppekavad oma liidumaa koolidele vastavalt riiklikele standarditele ja nõuetele. Õppekavad käsitlevad õppesisu, õpetamismeetodeid, hindamist ja muud olulist haridusalast teavet, mis määravad, mida õpilased peavad õppima ja kuidas õpetajad peaksid õpetama.

Lisaks haridusministeeriumitele on ka föderaalse tasandi haridusorganisatsioonid, näiteks Saksa Haridus- ja Teadusministeerium (Bundesministerium für Bildung und Forschung - BMBF), mis vastutab föderaalse hariduspoliitika koordineerimise ja teadusuuringute valdkonna eest.

Kuigi haridusministeeriumid kehtestavad üldised raamistikud ja standardid, on palju otsuseid ja rakendusi delegeeritud kohalikele koolidele ja õpetajatele. See võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt konkreetsetele vajadustele ja tingimustele igas koolis ja piirkonnas.

Saksa haridussüsteem koosneb mitmest tasemest ja hõlmab nii alg- kui ka kõrgharidust. Koolikohustus algab kuue aastaselt ja kestab tavaliselt kuni õpilane saab 18 aastat vanaks. See tähendab, et õpilased peavad osalema haridusprogrammis kuni selle vanuseni või kuni nad on lõpetanud teatud haridustaseme. 

1. Alg- ja põhiharidus: Lapsed alustavad kooli umbes kuueaastaselt. Algkoolid (Grundschule) kestavad tavaliselt kuus aastat. Pärast seda võivad õpilased valida kas jätkata Realschule'is (praktilisem kool, mis viib ametliku kvalifikatsioonini) või Gymnasium'is (rohkem akadeemiline kool, mis valmistab ette ülikooli jaoks).

2. Gümnasium: See on kool, mis valmistab õpilasi ette ülikooli astumiseks. Õpilased lõpetavad Gümnasium'i tavaliselt Abitur eksami sooritamisega, mis on kraad, mis võimaldab neil astuda ülikooli.

3. Kutseharidus: Saksamaal on ka tugev kutseharidussüsteem, mis võimaldab õpilastel omandada praktilisi oskusi ja kvalifikatsioone. Kutsekoolid pakuvad erinevaid erialasid, alates tehnilistest kutsealadest kuni teenindussektorini.

4. Kõrgharidus: Saksamaa on tuntud oma kvaliteetsete ülikoolide poolest. Ülikoolides pakutakse laia valikut erialasid ning õppetöö on tavaliselt tasuta isegi rahvusvahelistele üliõpilastele. Ülikooli astumiseks on vajalik Abitur eksam või samaväärne kvalifikatsioon.

Hindamine põhihariduses ja gümnaasiumis. Koolides antakse õpilastele tavaliselt hindeid 1 kuni 6 skaalal, kus 1 on parim (suurepärane) ja 6 halvim (puudulik) tulemus. Hinded antakse tavaliselt iga õppeaine kohta ja peegeldavad õpilaste saavutusi, arvestades nende teadmisi, oskusi ja panust. 

Saksa haridussüsteemi tugevused hõlmavad õpilaste varajast spetsialiseerumist, praktiliste oskuste arendamist kutsehariduse kaudu ning ülikoolihariduse kättesaadavust kõigile, olenemata nende sotsiaalsest taustast. Lisaks on süsteem tuntud oma range õppekava ja kõrge akadeemilise taseme poolest. Siiski võib see süsteem olla mõnevõrra jäik ning vajab aeg-ajalt uuendusi, et paremini vastata muutuvatele nõudmistele ja väljakutsetele 21. sajandi hariduses.

Saksamaa kutseharidussüsteem on tuntud oma kõrge kvaliteedi, praktilise suunitluse ja tiheda koostööga ettevõtete vahel. See süsteem pakub õpilastele võimalust omandada praktilisi oskusi ja kvalifikatsioone ning valmistub neid ette tööturul edu saavutamiseks. Siin on mõned peamised omadused Saksamaa kutseharidussüsteemis:

1. Dualismi põhimõte: Saksamaa kutseharidussüsteem põhineb dualismi põhimõttel, kus õpilased õpivad nii koolis kui ka ettevõtetes või kutsepraktikal. See võimaldab õpilastel ühendada teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega ning saada reaalset töökogemust.

2. Ettevõtte koolitus: Õpilased viivad osa oma õppeajast läbi ettevõtetes või tööstusettevõtetes, kus nad saavad praktilist koolitust ja oskuste arendamist. Need koolitused toimuvad tavaliselt läbi õppelepingute, kus õpilane töötab ettevõttes ja talle pakutakse juhendamist ning praktilist õpet.

3. Kutsetunnistused: Pärast kutsehariduse lõpetamist ja edukat eksamit saavad õpilased kutsetunnistuse (Berufsabschluss), mis tõendab nende omandatud oskusi ja kvalifikatsioone. See tunnistus võimaldab neil siseneda tööturule vastava eriala spetsialistidena.

4. Kutseõppe edendamine: Saksamaa valitsus ja ettevõtted on aktiivselt seotud kutsehariduse edendamisega ning pakuvad toetusi ja stiimuleid ettevõtetele, kes osalevad õpipoisikoolituses. See aitab tagada, et kutseharidus vastaks tööturu vajadustele ja oleks kvaliteetne.

Kutsehariduses kasutatakse hindamismeetodeid, mis on suunatud õpilaste edusammude jälgimisele ja toetamisele ning mitte eristamisele või võrdlemisele. Kasutatakse hindamispraktikad, mis on suunatud õppija arengule, näiteks:

1. Formatiivne hindamine: Seda tüüpi hindamine keskendub õpilaste arengule ja õppimise protsessile. Õpetajad annavad regulaarselt tagasisidet õpilastele, et aidata neil mõista nende tugevusi ja nõrkusi ning suunata nende õppimist.

2. Portfooliote hindamine: Õpilased koostavad portfoolio, kuhu nad koguvad näiteid oma tööst ja saavutustest. Hindamine keskendub õpilaste isiklikule arengule ja õppeprotsessile ning võib olla vähem eristav ja rohkem suunatud õpilaste eneseanalüüsile ja refleksioonile.

3. Töökohapõhine hindamine: Õpilased hinnatakse nende praktiliste oskuste ja teadmiste alusel, mida nad omandavad töökohal praktika või õppepraktika käigus. Hindamine keskendub õpilaste reaalsele töövõimekusele ja nende valmisolekule tööturul tegutseda.

Allikas: Chat GPT 3.5 (18.03.2024). https://chat.openai.com