7. klassid

Vesi

Lühikirjeldus: Õpilased osalesid kolmes veeteemalises töötoas, omandati teadmisi veeringest, vee keemilisest koostisest ja vee saamisest, õpiti veeringe sõnavara inglise keeles, loodi veemuusikat või salvestati videoklippe katsetest ja intervjuudest. 

VESI- Vee kasutamine ja puhastamine. Vee keemiline saamine.  

VEERINGE- veeringe ja kliimamuutused.

VESI- vesi minu sees ja ümber.

WATER- Water. Vesi – helid muusikas ja looduses.

WATER CYCLE- inglise keelsed mõisted ja veeringe kirjeldus

Eesmärk: 

• Veeringe. 

• Reovesi. 

• Vee puhastamine.

•  Vee keemiline saamine. 

• Veeolekud veeringes.

• Veemolekul. 

• Mõisted- atmosfäär, hüdrosfäär, kondensatsioon, sublimatsioon, infiltratsioon, depositsioon, transpiratsioon.

• Veeringe- väike ja suur veeringe.

• Kliimamuutuste tagajärjel toimuvad veeringe muutused.

• Aurustumise kiirust mõjutavad tegurid.

• Vee mõju inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale. 

• Analüüsida muusikalise teose mõju ja seost looduse elementidega. 

• Arendada kuulamisoskust. 

• Omandada uut sõnavara inglise keeles. 

• Kogeda isetehtut – häälestatud veepillidel mängu ja improvisatsiooni. 

• Omandada inglise keelne sõnavara veeringest kõnelemiseks.  

Väljund:

Videod läbiviidavatest katsetest  

Suur veeringe plakat

Plakat, millal on vesi kahjulik, millal kasulik  

Valmib heliteos vee- ja kehapillidel. 

Esitletakse valminud postrit.

Inglise keelne videoklipp veeringe selgitamiseks (intervjuu)  

Saavutatud õpitulemused: 

• teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid. 

• tutvub ainete eraldamise võtetega.

• teab, et vett on võimalik keemiliselt saada.

• hindab happelisust, aluselisust ja neutraalsust lahuste pH väärtuse alusel.

• määrab indikaatoriga keskkonda lahuses.

• selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust.

• teab joogivee saamise võimalusi.

• oskab  põhjendada vee säästliku tarbimise vajadust.

• toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

• mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning vee kaitse vajadust.

• võrdleb veeringet eri piirkondades, seostab selle kliima, vee kättesaadavuse ja inimtegevuse võimalustega.

• seostab jõgede veetaseme muutused, sh üleujutused ja nende ulatuse piirkonna kliima ning kliimamuutustega.

• Oskab kirjeldada vee olekuid veeringes. 

• Oskab hinnata kliimamuutuste tagajärjel toimuvaid veeringe muutusi.

• loetleb aurustumise kiirust mõjutavaid tegureid.

• Selgitada taimede rolli veeringes.

• Valida usaldusväärseid andmeallikaid ja teha erinevate andmeallikate alusel üldine kokkuvõte. 

• Oskab selgitada veeringega seotuid mõisteid- kondensatsioon, sublimatsioon, infiltratsioon, depositsioon, transpiratsioon.

• mõistab, millal on vesi kahjulik, millal kasulik.

• oskab nimetada, kus igapäevaselt puutub kokku veega, mil määral on see vesi temas endas. 

• oskab ligikaudselt määrata anuma mahtu, kui palju vett erinevad anumad mahutavad. 

• moodustab liitsõnu sõnalõpuga -vesi.

• teab vee olekut temperatuuri järgi.

• oskab leida kuubi servapikkust ette antud vee mahutamiseks. 

• Oskab kirjeldada helisid, mida vesi tekitab. 

• Oskab leida muusikast vee helisid looduses. 

• Uurib vee ringkäiku ja õpib seda kirjeldama eesti ja inglise keeles. 

• Õpib kasutama praktikas seniõpitud muusikalisi väljendusvahendeid:rütm, tämber, erinevad helikõrgused. 

• Tutvub baroki silmapaistva helilooja G.F. Händeli muusikaga. 

• Õpib ise looma heliteost. 

• Teeb rühmatööd praktiliste ülesannete lahendamisel (veepillid, töölehed, poster) 

• Oskab kasutada tunnis õpitud sõnavara eesti ja inglise keeles. 

• Teab veeringega seotud sõnavara inglise keeles.

• Oskab lihtsas keeles seda kaaslastele selgitada.

• Oskab esitada küsimusi veeringe kohta.

• Grupitööna koostada ja esitada intervjuu.

Juhendajad: Kersti Rohtmets, Maire Krinal, Maarja Tärk, Marika Jagomägi, Aare Külaots, Eneli Maal, Hulda Larin, Sirle Varkentin, Ingrid Lilles