Vesi
Lühikirjeldus: Õpilased said osaled kolmes veeteemalises töötoas, kus sai mõõta veejäge, disainida veeanumat, tutvuda tiigielukeskkonnaga, omandada teadmisi vee tähtsusest nii kaasajal kui kiviajal, kuidas elatakse vees ja vee ääres, luua heliteoseid või maalida akvarellidega
VEEJÄLG- enda pere veejälje mõõtmine
VEEANUM- veeanumate disain ja meisterdamine
TIIK- tiik kui elukeskond ja konna voltimine
VESI KIVIAJAL- vee tähtsus kiviaja inimese elus
ELU VEES JA VEE ÄÄRES- uurime, loome ja avastame
AKVARELLMAAL- akvarellitehnikad
VESI- veetarbimine
VESI MUUSIKAS- vee teema avastamine ja tõlgendamine heli, rütmi, liikumise ja loomingulise väljenduse kaudu;
Eesmärk:
Arvutada enda pere veejälg.
Leida võimalusi enda veejälje vähendamiseks.
Koostada plakat vee tarbimise vähendamise kampaaniaks koolis.
Kavandada 5 erinevat veeanumat, mida oleks võimalik praktiliselt kasutada.
Valmistada ühe veeanuma vähendatud mudel.
Võrrelda tiigivett ja joogivett. Mis on tiik ja kes seal elavad? Uurida tiigikonna eluviisi ja omadusi.
Tugevdada seoseid looduse ja matemaatika vahel.
Arendada käelist tegevust, loogilist mõtlemist.
Õpilane saab teada, vee tähtusest kiviajal.
Õpilased joonistavad Paikuse Kiviaja asulaskohast pildi
Tutvuda Eesti veekogude ja neid ümbritsevate aladeg.
Mõista vee rolli looduses ja inimese elus.
Arendada meeskonnatöö oskusi ja loovust.
Rakendada teadmisi erinevates kontekstides (loodus, keel, kultuur, kunst).
Õppida uurima, koostama ja esitama infot erinevates vormides.
Tutvustada akvarellmaali tehnika erinevaid võimalusi.
Anda ideid joonistusprogrammi kasutamiseks.
Proovida lihtsaid nippe, kuidas nutitelefoniga erinevaid võttenurki kasutades tärkavat loodust pildistada.
Laiendada õpilaste silmaringi ja anda uusi teadmisi vee tähtsusest looduses ja meie elus.
Märgata ja analüüsida vee ja muusika seoseid.
Katsetada vee kui loodusliku nähtuse kasutamist helide ja rütmide loomisel.
Arendada rühmatöö- ja esinemisoskust.
Luua lihtne heliteos vee teemal, kasutades kehapilli, esemeid ja kujutlusvõimet.
Laiendada 6.klassi õpilase silmaringi, tuua välja huvitavaid fakte, mida õpilasel on hiljem huvitab päris eluga kokku viia.
Väljund:
Vee tarbimise vähendamisele üles kutsuva plakati loomine koos enda vee tarbimise analüüsiga
Pika tunni lõpuks valmib plakat, millel on kõigi grupi liikmete kavandid, igal grupi liikmel valmib 1 veeanuma mudel
Meisterdatud mäng, volditud konn
3 liikmelised grupid joonitavad pildi Paikuse Kiviaja asulakohast Pärnu jõe ääres
Täidetud kontuurkaardid, rühmades ühiselt loodud muistendid veekogu kohta, lahendatud anagrammide leht, veekogu teemaline plakat (saar, laht, poolsaar), lahendatud ristsõna (või selle fragment, mille põhjal saab teha nt ühise "vee-teadmiste seina"),valmib Peipsi kalade teemaline viktoriin (koheselt läbi mängimiseks ja hiljem tundides kasutamiseks), päeva lõpus kokkuvõttev arutelu: „Mida uut õppisin vee kohta?“
Loodusest inspireeritud akvarellmaali/digimaali loomine
Valikvastustega test
Heliteos
Saavutatud õpitulemused:
Analüüsib oma pere vee- või energiatarbimist ning olmejäätmete teket ja hindab nende mõju keskkonnale; teeb ettepanekuid vee, energia ning materjalide säästmiseks.
Saab aru etteantud õppematerjali sisust.
Otsib, loeb ja mõistab iseseisvalt õppematerjalides olevaid tekste.
Kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu.
Teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid.
Kasutab õppeprotsessis otstarbekalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, sh sisestab
matemaatilisi sümboleid ja tehteid.
Loeb, mõistab ja selgitab eakohast matemaatilist teksti.
Võrdleb naturaalarve.
Loeb andmeid tulpdiagrammilt.
Väljendab ideid visuaalsete kujundite abil.
Õpilane teab materjale, mida läbi ajaloo on vee transportimisel/ säilitamisel kasutatud.
Õpilane lähtub kavandi tegemisel eseme praktilisest eesmärgist.
Õpilane oskab teha põhjendatud valiku kavandite hulgast, mida praktiliselt teostada.
Õpilane teostab ühe veeanuma mudeli kasutades erinevaid käsitöövõtteid.
Tutvub tiigi elustikuga, mõõdab ja võrdleb pikkuseid.
Arendab ruumilist mõtlemist, käelisi oskuseid.
Tutvub Paikuse kiviaja asulakohaga.
Õpilane saab teada, mis loomad elavad ja on elanud Pärnu jões.
Õpilane saab teada, kuidas elati kiviajal: millised oli elupaigad ja eluviisid, milliseid tööriistu ja relvi kasutati, millised olid tegevusalad ja mida söödi.
Tunneb Eesti veekogusid kaardil.
Oskab tuua näiteid veekogudega seotud lugudest, nimedest ja elustikust (muistend, kalad).
Suudab rühmas loovalt ja eesmärgipäraselt tegutseda (plakat, küsimuste koostamine).
Seostab veekogude geograafilisi ja kultuurilisi tunnuseid.
Harjutab funktsionaalset lugemisoskust ja mõtlemisoskust (anagramm, ristsõna).
Oskab kasutada infot eakohaste digivahenditega (QRkoodid, nutivahend rühmas).
Teab akvarelltehnika eripära.
Oskab kasutada akvarelle (kiht-kihilt maalimine, värvide sulatamine).
Saab teada, et joonistusprogramm pakub võimaluse joonistada arvutis imelihtsalt suurepärase pildi
Algteadmised looduslikest ja inimtekkelistest veekogudest.
Õpilane teab, mis eesmärki täidab vesi keha kontekstis.
Õpilane kasutab muusikaelemente (rütm, heli, kõla) lihtsates loovtöödes.
Tunneb ära ja eristab erinevaid heliallikaid ja helide omadusi (nt helikõrgus, kõla, tempo).
Teeb koostööd loovülesande lahendamisel rühmas.
Avaldab oma arvamust kuulatud muusikast ja osaleb arutelus.
Seob liikumise, heli ja kujutluspildi terviklikuks väljenduseks.
Juhendajad: Angela Taggo, Gerli Lehemets, Ulvi Laneman, Andres Kutser, Liina Kivisto, Mait Lind, Kadri Jõgi, Kersti Rohtmets, Maire Krinal, Talvi Kaja, Svetlana Volkmann
Pildistas Tarmo Tõnismann