2023

Kohtusime Margo Orupõlluga, kelle teadmised ja kogemused väga mitmel elurindel on kasuks mitmel viisil ka koolitajatele. Kogu kohtumine oli emotsionaalne, haarav ja huvitav.

Margo ütleb enda kohta: „Olen ettevõtliku loomuga inimene, kes naudib põnevaid väljakutseid ja rõõmu igas hetkes. Kui keegi õngitseb mul vaipa jalge alt tõmmata, siis haaran selle otsast ja keeran lõpuks ise vaiba tagurpidi. Minu eeskujud on Pipi ja Muumid, kes julgustavad ja aitavad mõista elu ning muidugi Karlsson, kes küsimusele kuidas teha inimesi õnnelikuks, vastas: „On vaja anda neile rõõmu, armastust ja natuke moosi.”

Täna keeran rooli juba 14 aastat Pärnu naiste tugikeskuses, mis igapäevaselt pakub võimalusi olla lähisuhtevägivalla  all kannatavate inimeste turvalise keskkonna kujundaja, austades abivajaja iseseisvat otsustamise õigust. Minu laiapõhjaliste oskuste portfelli mahuvad paljud erinevad nõustamised, loovteraapiad, grupijuhtimine, koolitused ja avalikud esinemised.

Seekord arutleme koos, kuidas jõuda inseneeriast imedeni, tagaistmelt rooli taha ja tangotantsust lähenemiskeeluni.“

Muu hulgas saime teada, kuidas nõustada ja koolitada väga halvas emotsionaalses seisus olevaid inimesi ja kuidas ka koolitusgrupis tähele panna neid märke, et inimene on mingil moel ahistatud või kogeb vägivalda.

Väga elamuslik oli, kuidas nii keerulise teemaga nagu isikuvastane vägivald jõuda meediasse, kui väikeste finantsiliste vahenditega on võimalik teha väga mõjus meediasündmus jne. Margot on esile tõstetud mitme ametkonna poolt, sh presidendi. 

Andras koostas oma liikmetele juhendmaterjali ehk koolitaja kompassi, et aidata hinnata täiskasvanute koolitajate kompetentside olemasolu, nende omandamist ja täiendamist.  

Töötoas tutvusime Sigrid Aruväli juhtimisel juhendmaterjaliga, vaatasime, kas ja kuidas koolitajad saavad seda oma arenguks kasutada ning arutasime juhendmaterjali edasi arendamist.

Seoses juhendmaterjaliga tekkis küsimusi: Mis on selle uue juhendmaterjali eesmärk? Mis selles uut on? Millist probleemi see lahendab? Vastused sellele küsimusele ei olnud kõigi jaoks veenvad.

Seejärel selgus, et juhendis vajab läbimõtlemist ja parandamist küsimuste kvaliteet ja esitamise viis (nt mitu küsimust korraga jm). Pisut ebaselgeks jäi, millist kasu koolitusasutusele sellest olla võiks – juba aastaid peame juhinduma neist juhistest, mis selles uues juhendis on lühendatult välja toodud ja ka enesehindamisega tuleb koolitajatel tegelda, vähemalt siis kui taotlevad kutset, enamasti aga tihti.

Arutelu käigus tehti ka ettepanekuid koolitajakutse taotlemise teemadel:

-       eneseanalüüsi formaati viia sisse ka hindamiskriteeriumid, et neid ei peaks mujalt otsima ja on keeruline võrrelda – taotlejale lihtsamaks;

-       eneseanalüüs digitaalseks - kvaliteet sama heaks kui tuludeklaratsioonide esitamine 😊 ja teiste kutsete taotlemine;

-       info otsimine Andrase lehelt avab vananenud infot, mille kohta otsija ei tea, et see on vana ja kasutab; vana info ei tohiks avaneda, seda ei peakski seal olema;

-       taaskord oli küsimusi TLÜ eluaegse koolitajakutse ja pika praktikaga koolitajate mitteeluaegse, järjest uuesti tõestamist vajava kutse teemadel – see on ebaõiglane endiselt ja koolitajad on kriitilised.

Jaanuaris tutvusime kolleeg Margo Orupõllu tegemistega ja oli väga huvitav. Jätkame kolleegide tegemistega tutvumist.

Seekord laiendasime silmaringi Anne Rähni eestvedamisel rahatarkuse valdkonnas, mis on üks Anne koolitusvaldkondi juba mitmeid aastaid.

Saime teada,  mis on rahatarkus ja kui rahatargad me eestlastena oleme uuringute alusel.

Mõelge ka teie: Kuidas hindate ise oma rahatarkust (nt 10-palli süsteemis?) Milliseid lisateadmisi vajaksite? Kes peaks meie rahatarkust arendama?

Uurisime oma võimalusi finantskirjaoskuse parandamisel ja otsisime säästunippe ning analüüsisime pere-eelarve koostamise mõttekust.

Tutvusime ka võlanõustamise põhimõtete ja võimalustega, nii et oskame vajadusel oma klientidele soovitada võlanõustaja poole pöördumist.

Enda kohta ütleb Anne, et tal on töökogemusi linnavalitsusest, haiglast, sotsiaalministeeriumist ja alates 2011 õppejõuna TÜ Pärnu kolledžist. Anne on lõpetanud TÜ õigusteaduskonna juristi erialal ning 4 aastat õppinud TLÜs doktorantuuris, kus lõpetas teoreetilise kursuse. Tal on täiskasvanute koolitaja kutse, tase 6. 

Töötuba puudutas ja intrigeeris meid kõiki teemal "Õppimisest ja õpetamisest ehk kuidas teha nii, et koolitusest jääks meelde enam kui hea kohv ning maitsvad suupisted" ning koolitajaks oli Kriste Talving.

Kriste tegutseb TLÜ õpetajakoolituse külalislektorina ja Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuhina. 

Töötoas saime ülevaate õppimise olulisematest nurgakividest ja teguritest.

Koolitus oli interaktiivne, avastasime koos õppimist mõjutavaid asjaolusid ja saime leida viise õppimise mõjutamiseks. Väga lühidalt kommenteerides – pidurda ja aktiveeri või aktiveeri ja pidurda 😊

Osalejatel oli palju küsimusi ja kui õnnestub (koolitaja on nõus pakutava olematu tasuga), siis kohtuksime veel, et saada paremini aru tänapäevastes uurimustes selgunud asjaoludest, mis mõjutavad õppimist ja kuidas koolitajana veelgi paremini luua keskkond, mis õppimist ja õppija motivatsiooni toetab. 

Selle poolaasta viimases töötoas tutvustas Anu Aunapuu (ettevõtja, koolitaja, õppejõud, superviisor/coach, suhtlemistreener, kunstiterapeut, NLP koolitaja) mitmeid erinevaid kovisiooni mudeleid ja võimalusi koosõppimise ning reflekteerimise läbiviimiseks.

Töötoa teises pooles viisime ka läbi kovisiooni, mille aluseks oli GROW mudel, ning teemaks „Kuidas toime tulla erivajadustega õppijaga?“ Teema oli väljakutset pakkuv ka enda eelarvamustele.

Osalejatel oli erinevaid kogemusi koviseerimisel ning igaüks sai oma teadmiste ja kogemuste pagasit rikastada ning kogemusi jagada. 

Võimalik et ühes sügiseses töötoas tutvume lähemalt kovisiooni Disney mudeli kasutamisega, sellise ettepaneku osalejad tegid ja loodetavasti Anu nõustub. 

Töötoa läbiviijaks oli taas Anu Aunapuu - TÜ Pärnu Kolledźi õppejõud, koolitaja, couch/superviisor.

Kevadel viimasel kohtumisel tutvusime mitmete erinevate kovisiooni meetoditega ja osalejad tundsid erilist huvi Disney meetodi vastu, mis tundus erinev. Leppisime kokku, et sügisel sellega ka jätkame.

Et koostegevusest kovisiooni kaudu tulu tõuseks, tuleb tegeleda pärisprobleemiga, millele palusime osalejatel eelnevalt mõelda. Osalejate hulgast pakutigi mitmeid teemasid läbi tegemiseks, valituks osutus ”Enesehoid koolitajana”. Läbi selle teema katsetasimegi meetodit, saime kogemuse, kuidas seda teha, ja kuidas see töötab.

Enesehoiu teema puudutas ühel või teisel viisil kõiki osalejaid ja sisuliselt kogu töötoa aeg kulus kovisioonile nii et saime teemaga üsna sügavuti tegeleda.

Anu arust on õppimine alati vastastikune andmine, olenemata sellest, mis rollis keegi parajasti on selles protsessis. Nii me õppisimegi kõik.

Töötoa läbiviijaks oli Kriste Talving - TLÜ külalisõppejõud, koolitaja, Pärnu Ühisgümnaasiumi arendusjuht. Kevadel oli meil koos temaga töötuba õppimisest ja õpetamisest ning juba siis leppisime kokku järgmise kohtumise.

Töötoas rääkisime tõhusast õppimisest ja õppimisest ning õpetamisest kui mõtlemise arendamisest. Kriste ütles, et teda motiveerisid (tegelikult nagu meidki) hariduse elutöö preemia saanud Marju Lauristini väljaütlemised.

Koos arutasime, kuidas keegi tõhusast õppimisest aru saab, millised õppemeetodid toetavad tõhusat õppimist, millised üldse võiksid olla tõhusa õppimise kriteeriumid.

Kõik toimus õppijakeskselt, so õppija oli aktiivne, arutles ja rääkis ning jagas oma kogemust. Ning lõpus reflekteerisime õpitut.Osalejad olid aktiivselt kaasas ja töötoaga väga rahul, sest see puudutas meid kõiki ja oli meie töös rakendatav. 

Töötoa läbiviijaks oli Katrin Saks - Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituudi haridusteaduste kaasprofessor, kes jagas kuuldut ja kogetut rahvusvaheliselt EARLI konverentsilt. See iga kahe aasta tagant toimuv väga mahukas Euroopa haridustippude konverents annab osalistele teavet uute uuringute ja avastuste kohta valdkonnas.

 Katrin jagas õppimise-õpetamise kontekstis kaasaegsete uuringute tulemusi ja oma praktikat õppejõuna viies teemavaldkonnas: eesmärgistamine, prokrastineerimine, õpetajate eneseregulatsioon, enesehindamine ja õpipäeviku kasutamine. Koolitajatena olime väga huvitatud ja uudishimulikud iga teema osas ning arutlesime ja mõtestasime kuuldut oma kontekstis. Kogu kuuldu põhjal võib teha järelduse, et liigume siinkandis õigel teel - õppijakesksus ruulib!