1. Millega on tegemist, kui ma kuulen kohinat või undamist kõrvas?

Kui see heli ei pärine mõnest välisest heliallikast, on tegemist tinnituse ehk kõrvakohinaga.

2. Mis on tinnitus?

Tinnitus on neuroloogiline nähtus, kus aju närvitegevus on muutunud nii, et tekib helitaju ilma tegeliku helita. See ei tähenda, et inimene kujutaks heli ette — helitaju on päriselt olemas, kuigi tegelikku heli mitte. 

3. Kui levinud on tinnitus?

Tinnitus on üsna levinud nähtus. Enamikul juhtudel on tinnitus kerge või ajutine. Vanuse kasvades ja pikaajalise müraga kokkupuutel esineb tinnitust sagedamini.

4. Millises vanuses võib tekkida tinnitus?

Tinnitus võib tekkida igas vanuses. Seda võivad kogeda ka noored, eriti kui nad on olnud suure mürataseme all (näiteks muusika kuulamine kõrgete helide tasemetel või mürarikkad töökeskkonnad).

Tinnitus hakkab sageli esinema inimestel, kes on 40–60-aastased. Sel ajal on kuulmislanguse ja tinnituse risk oluliselt suurem.

Üle 60-aastased inimesed on kõige enam ohustatud, kuna vanusega kaasnev kuulmislangus ja haiguste esinemine suurendavad tinnituse riski.

5. Kui sageli esineb tinnitus häirival kujul?

Uuringute järgi kogeb häirivat innitust mingil eluhetkel umbes 10–15% täiskasvanutest. Umbes 1–2% inimestest kogeb tinnitust nii häirivana, et see mõjutab igapäevaelu. 

6. Kes on vastuvõtlikumad tinnitusele?

Tinnitust esineb sagedamini vanemaealistel ja inimestel, kes on kaua viibinud pikemat aega mürarikkas keskkonnas.

7. Kuidas avaldub tinnitus?

Tinnitus avaldub helina, mida inimene kuuleb, kuid millel ei ole välist heliallikat.

8. Kui ma kuulen vilet, kas see on siis tinnitus?

Igasugust heli, mida inimene kuuleb ilma välise heliallikata ja mis ei ole ettekujutuslik, loetakse tinnituseks . 

9. Kas muusika kuulmine on samuti tinnitus?

Muusika kuulmine ilma seda tekitava heliallika olemasoluta kuulub samuti tinnituse hulka, kuid seda nimetatakse muusikaliseks hallutsinatsiooniks, mis erineb tavapärasest tinnitusest. 

10. Missugused võivad olla tinnitushelid?

Tinnitushelid võivad olla väga erinevad - alates kõrgetoonilisest vilest kuni madalatoonilise kohinani, sahina, undamise ja pulseeriva helini. Sageli koosneb tinnitusheli mitme erineva helisageduse kombinatsioonist.

11. Kuidas tekib tinnitusheli?

Kui sisekõrva kuulmisrakud on vigastunud või hävinud, ei saada need enam elektrilisi impulsse kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusesse. Selle tulemusena hakkab aju ise kompenseerima puuduolevaid helisid, tekitades tähenduseta heli, mida inimene tajub tinnitusena.

12. Kas see tähendab, et tinnitus ei teki kõrvas?

Tinnitus võib alguse saada kõrvast, kuid selle tajumine ja püsimine toimub ajus. 

13. Kas ma kuulen tinnitust kõrvas või ajus?

Tinnitus võib kuulduda ühes või mõlemas kõrvas või ka määratlemata kohas peas.

14. Kas tinnitus tekib alguses ühes kõrvas?

Tinnitus saab alguse ühes kõrvas, kuid siirdub üsna paljudel juhtudel ka teise kõrva.

15. Miks tekib tinnitus?

Tinnituse tekkemehhanismid ei ole veel täielikult teada. Tegelikult on tinnitusel palju tekkepõhjuseid. Kõige tavalisemad nendest on vananemine ja pikaajaline viibimine mürarikkas keskkonnas.

16. Millised võivad veel olla tinnituse tekkepõhjused?

Nendeks on haigused, stress, füüsiline ja vaimne väsimus, kuulmissüsteemile mürgised (ototoksilised) ravimid, lihaspinged, kaela- ja lõualuuprobleemid, vale hambumine, avariidel või õnnetusjuhtumitel saadud vigastused. Ka võib halb vereringe kõrva ümbruses tekitada kalduvust tinnitusele.

17. Millised on mõned peamised haigused, mis võivad põhjustada tinnitust?

Kõrvahaigused (keskkõrvapõletik, kõrva- või kuulmekäigupõletik, Meniere’i tõbi)

Veresoonkonna haigused (kõrge vererõhk, arterioskleroos)

Metaboolsed või hormonaalsed häired (nt kilpnäärme- või neeruhaigused)

Närvisüsteemi haigused (migreen, vestibulaarne neuronopaatia)

Infektsioonid ja põletikud (gripp, külmetus, viirusnakkused)

18. Kas tinnitus on krooniline nähtus?

Tinnitus võib olla kas ajutine või püsiv. Paljudel inimestel on tinnitus ajutine, näiteks pärast mürarikkaid sündmusi või tugevat stressi, ja see kaob mõne päeva või nädala jooksul. Teistel võib tinnitus olla püsiv ehk krooniline. Selline tinnitus esineb umbes 10–15%-l täiskasvanutest.

19. Kas krooniline tinnitus on tõsine nähtus?

Jah ja ei. Üsna paljusid inimesi häirib krooniline tinnitus suurel määral. Samas elab suur osa inimesi koos tinnitusega ilma mingite probleemideta.

20. Kas tinnitus on püsiva valjusega?

Tinnitus ei ole püsiva helitugevusega nähtus.
See võib ajuti muutuda valjemaks, kui aju kuulmis- ja tähelepanusüsteemid on rohkem ärritunud või koormatud.

21. Mis põhjustab ajutise tinnituse valjenemise?

Tinnituse valjenemine on tavaliselt ajutine ja seotud stressi, väsimuse või keskkonnaga, mitte püsiva kahjustusega.

Tinnituse ajutine valjenemine ei tähenda tavaliselt, et seisund oleks halvenenud.  Sageli on see märk sellest, et närvisüsteem vajab puhkust või rahunemist. Kui aju on ülekoormatud, “keerab ta helitugevust juurde” ka sisemistele helidele.

22. Kas tinnitus esineb koos kuulmislangusega?

Ei. Tinnitus võib esineda ka täiesti normaalse kuulmisega inimestel. Teisest küljest võivad tinnitust kogeda ka kurdid inimesed.

23. Kas kuulmislangus aitab kaasa tinnituse tekkele?

Jah. Põhjuseks on see, et kuulmislanguse puhul ei kuule inimene enam nii hästi keskkonnahelisid, mis seni katsid suurema osa tinnitusest.

24. Miks tinnitus võib olla emotsionaalselt kurnav?

Tinnitus on sageli ühenduses stressi ja ärevusega, sest aju kuulmis- ja emotsioonikeskused on omavahel tihedalt seotud. 

25. Kas tinnitus võib mõjutada meeleolu?

Tinnitus võib häirida und ja põhjustada suhtlemisprobleeme, tekitada ärevust, ärrituvust, keskendumisraskusi või depressiooni. Äärmuslikel juhtudel on mõnedel tinnitusega inimestel esinenud suitsiidimõtteid või -katsetusi.

26. Miks stress tinnitust võimendab?

Stress aktiveerib hormoonsüsteemi, mis võib mõjutada sisekõrva ja aju kuulmissüsteemi närvitegevust ning soodustada tinnituse teket või ägenemist. 

27. Kas ilmastik võib avaldada mõju tinnitusele?

Tinnitusele võivad avaldada mõju ka ilmastiku- ja klimaatilised tingimused, näiteks niiskus või õhurõhu muutused. Kui rakud ja veresooned paisuvad, suruvad nad närve kokku, mis suurendab tinnituse tekkimise tõenäosust. Eriti kahjulik mõju tinnitusele on vihmaperioodil. Nendel perioodidel tähendavad kiired muutused madal- ja kõrgrõhkkondade vahel, et sel ajal on tõenäolisem mitte ainult tinnituse, vaid ka peavalu ja muude füüsiliste vaevuste tekkimine. Halva ilmaga võivad atmosfäärirõhu muutused tinnitust kergesti halvendada.

28. Kas tinnitus võib olla vaimse haiguse tunnus?

Uuringud näitavad, et tinnitus võib olla seotud stressi, ärevuse ja meeleoluhäiretega, kuid see ei tähenda, et tinnitus oleks vaimne haigus. 

29. Kas tinnituse jaoks on olemas ravi?

Tinnituse jaoks ei ole hetkel veel meditsiinilist ravi.

30. Kas alternatiivsed ravimid võivad ravida tinnitust?

Teadaolevalt ei ole ühtegi alternatiivset ravimit, mille kasutegur oleks uuringutega tõestatud.

31. Kas Gingko Biloba ravib tinnitust?

Kvaliteetsed uuringud ja süstemaatilised ülevaated näitavad, et hõlmikpuu ekstrakt ei vähenda tinnituse raskust ega valjusust ega paranda elukvaliteeti. Vaatamata turunduslikele väidetele ei ole hõlmikpuu efektiivsem kui platseebo ja seda ei ole põhjust kasutada tinnituse raviks.

32. Kas nõelravi on otstarbekas tinnituse puhul?

Otseselt nõelravi kohta puuduvad kindlakstehtud andmed, kuid akupunktuuripnktide aktiveerimise ehk akupressuuri  puhul, mida viiakse läbi nõelteta, on mõnikord märgatud mõningast tinnituse leevenemist.

33. Miks tinnituse jaoks ei ole ravi?

Tinnitus ei ole haigus iseenesest, vaid mingi tervisliku seisundi sümptom. Selleks, et kõrvaldada sümptom, tuleb leida ja ravida selle põhjustajat. 

34. Kuidas oleks võimalik leevendada tinnitust?

Tinnitust ei saa täielikult kaotada, kuid seda on võimalik oluliselt vähem häirivaks muuta. 

Helikeskkond – taustamuusika, valge müra või loodushelid aitavad tinnitusheli vähem märgata.

Stressi vähendamine – lõõgastus, meditatsioon ja hingamisharjutused rahustavad närvisüsteemi.

Uni ja puhkamine – piisav puhkus aitab ajul paremini toime tulla.

Kuulmise kaitse – valju müra vältimine hoiab tinnitust kontrolli all.

Lihaspinge vähendamine ja liikumine – kaela-, õla- ja lõualihaste lõdvestus toetab tinnitusheli vähendamist.

Ravimite kontroll – mõned ravimid võivad tinnitusheli suurendada; vajadusel arstiga konsulteerides saab leida sobivamaid ravimeid leida.

Traditsioonilised meetodid – õrn akupressuur või akupunktuur võivad mõnel inimesel leevendust pakkuda.

Psühholoogiline toetus – nõustamine ja toimetulekuoskuste arendamine aitavad tinnitust vähem häirivaks muuta.

35. Kas nn. "valge müra" aitab vähendada tinnituse häirivust?

Jah, taustamüra katab osa tinnitushelist ja vähendab selle kuuldavust. Kuid sellel on ka oma varjukülg - nimelt muutub inimene sõltuvaks selle olemasolust ega saa enam ilma selleta hakkama.

36. Millest sõltub see, et osa inimesi ei pea tinnitust häirivaks?

Tinnituse häirivus ei sõltu niivõrd tinnituset endast, vaid sellest, kuidas inimene sellesse suhtub. Kui tinnitust peetakse vaenlaseks, siis vaenlane sellest ka tuleb.

37. Kas on olemas teraapiaid, mis muudaksid tinnituse vähem häirivaks?

Jah, selleks on mitmed teraapiad, mis aitavad muuta suhtumist tinnitusse. Nende tepaapiate tulemusena tinnitusheli ei muutu, kuid muutub käsitlus tinnitusest.

Nendeks teraapiateks on TRT (tinnituse ümberõppe teraapia), CBT (kognitiivne käitumisteraapia), ACT (akstepteerimise ja pühandumise teraapia)

38. Kuidas toimib TRT?

TRT aitab vähendada tinnituse häirivust, õpetades inimesi oma tinnitust ignoreerima ja sellele vähem tähelepanu pöörama. See hõlmab individuaalselt kohandatud heliteraapia kasutamist, mis aitab inimesel harjuda tinnitusheli taustaga. Eestis vähelevinud.

39. Mis on CBT?

CBT keskendub negatiivsete mõtete ja uskumuste muutmisele, mis seonduvad tinnituse kogemusega.

Terapeut aitab kliendil tuvastada ja muuta negatiivseid mõtteid, mis võivad tinnitust võimendada, ning õpetab uusi toimetulekuvõtteid. Kasutavad paljud terapeudid ka Eestis.

40. Mis on ACT?

ACT õpetab inimest leppima tinnituse ja sellega seotud negatiivsete tunnete ning mõtetega, mille tulemusena inimene küll saab edaspidigi selliseid mõtteid, kuid ei pea neid enam faktideks, vaid vaatleb neid lihtsalt mööduvate mõtetena. Mõned terapeudid Eestis kasutavad ACT-i elemente teraapiaseanssidel.

41. Mis on kõige lihtsam teraapia, mida võib kasutada tinnituse leevendamiseks?

Kõige lihtsamaks ja kättesaadavamaks teraapiaks tinnituse leevendamisel on meditatsioon.

42. Kuidas teraapiad leevendavad tinnitust?

Kõikide teraapiate ühine eesmärk on muuta inimese suhtumist tinnituse häiritsevusse. Tinnitusheli seejuures ei kao ega muutu, kuid inimene ei pea seda enam häirivaks. 

43. Kas sellised teraapiad aitavad tõepoolest?

Jah, väga paljud inimesed on nende tulemusena õppinud hästi toime tulema tinnitusega.