Koreograafia

Koreograafia "Jälle on päev"

Lüüriline tants, lapsed 

2022/2023 hooaeg

Koreograaf: Maris Pagel

Repetiitor: Maris Pagel

Tantsijad: Shaté Tantsukooli tantsijad, süvaõppe noorem aste

Muusika: "Hommik on tõusnud"

Esitaja: Birgit 

Video, Best Show 2023: https://drive.google.com/file/d/16z_0pCAZbTR1uvT5JQV_jVwWSCMYKyoP/view?usp=sharing

"Jälle on päev" koreograafia jutustab sellest, kuidas iga uus päev on ka uus algus. Võimalus luua selline päev, mis on täis rõõmu, sõprust ning lähedastega koosolemist. Seda kirjeldab ka tantsu algus (ärkamine, uuele päevale vastu minemine) kui ka lõpp (päev lõppeb, minnakse puhkama, et siis jälle uuele päevale vastu minna). Kuna see koreograafia oli loodud väikestele tantsijatele (vanuses 8-9a), siis rõhutasin tundides just positiivsetele emotsioonidele. Rääkisime loo jutustuse juures kujundlikult mõnusast suvepäevast, mis on täis päikest, rõõmu ning sõprust. Neid mõtteid tõin esile ka koreograafias, kus üheskoos, käsikäes kulgedes on turvalisem, üksteise toetamine, koos kulgemine ning positiivsete emotsioonide hoidmine on kõige alus, et saaks tulla hea ning meeldejääv päev. Isegi kui päeva keskel on igalühel ka oma tegemisi, avastamisi, siis alati ollakse üksteisele toeks, saadakse jälle kokku, et jagada kogemusi ning nähtut. Ka kostüümi ning soengu valikuga soovisin edasi anda kergust, pehmust ning rõõmsameelsust. Valisin teadlikult suvised ning pastelsed toonid.

Nii nagu varasemalt mainisin, siis mind peab kõnetama kõigepealt muusika ise. Koos muusikaga hakkab jooksma idee ning visuaal. Birgiti looga tekkis mul koheselt ühendus, tundsin ning teadsin, et selle looga tahan luua valitud grupile lüürilise tantsu. Ühtlasi meeldib mulle väga kasutada eesti keelset muusikat. Soovin meie tantsumaastikul hoida eesti keelt ning meie enda artistide loomingut.

Selleks et tantsijad viiksid koreograafi idee ellu, peab muusika ning loosõnum kõnetama ka neid. Seega esimestes tundides lasin tantsijatel kuulata muusikat, sõnu ning suunasin neid mõtisklema loodava koreograafia idee üle. Tegin seda grupitööna, kus tantsijad said kõigepealt mõtteid jagada omavahel ning seejärel tegime seda koos. Minu ülesanne oli kuulata kõigepealt tantsijate enda mõtteid ning seejärel põhjalikumalt suunavate küsimustega nendega koos arutleda. Väiksemate laste puhul olen märganud, et hästi aitab koreograafia idee joonistamine või märksõnade abil üleskirjutamine. Selliselt tegin ka hooaja keskel "Jälle on päev" koreograafiaga (vt ülemist pilti paremal). Iga tantsija sai joonistada oma visuaali ning hiljem panime tehtud tööd kõrvuti kokku. Seda meetodit kasutasin seekord hooaja keskpaigas, et meeldetuletada koreograafia edasi antavat sõnumit ning keskenduda emotsioonidele, mis koreograafia loomisel oli lastel pisut tagaplaanile jäänud. Meetod töötas väga hästi, edaspidine lavaline kohaolu oli palju tugevam.

Tihti jõuangi tantsijatega koreograafia idee juurde tagasi siis, kui räägime emotsioonidest, mida laval edasi anda. Seoste loomine jutustava looga aitab lihtsamini emotsioone mõista ning neid ka väljendada.

Koreograafia loomise protsess ise oli enesele väga arendav. Ma polnud ammu nii noortest tantsijatest koosnevale grupile koreograafiat loonud. Võtsin teadlikult loomist väga rahulikult, proovisime ning katsetasime. Esimestes trennides proovisime liikumisi, jooniseid ning elemente, mida saaksime kasutada ning järgnevates tundides läksime juba detailsema koreograafia tegemise juurde. Julgustan alati tantsijaid uue koreograafia loomisel proovima ning katsetama ka uusi asju. Sisendan neile, et koreograafia peakski pakkuma midagi uut ning arendavat, kõik ei pea kohe välja tulema. Arvan, et nooremate tantsijate puhul tulebki leida tasakaal, kus koreograafia on piisavalt väljakutsuv, kuid samal ajal ka piisavalt turvaline, et ei tekiks ebaõnnestumise ning mitte hakkamasaamise tunnet. Sel juhul võib nauding protsessist kiiresti ära kaduda.

Arvan, et koreograafiat ning lavastust luues on oluline tantsijateni viia punktid, mida võistlustel kohtunikud hindavad või ka pealtvaatajad kogevad. Nt tantsutehnika, lava kasutamine, visuaal jne. Nende puntkide läbimõtestamine koos tantsijatega annab neile suurema rolli ning vastutuse olla osa loodud koreograafiast. Tantsijad hakkavad mõtestama lavastuse erinevaid tahke - liikumine laval, loo sõnum, kostüümi valik jne. 

Olen veendumustel, et iga loodud koreograafia ning lavastus selle juures peab olema kui ainulaadne lugu, millel on selgelt esile tulev sõnum ja visuaal ning tantsijad, kellele see kõik on eakohane ning arendav.

Näen koreograafia loomisel enesearengut eelkõige liigutuste mitmekesisuse kohapealt. Soovin, et iga minu tehtud koreograafias oleks midagi uut ja omanäolist. Teen enda kallal selles osas palju tööd. Kui mõtlen liikumisele, siis ei lähe kehaga alati seda mugavat ja tuttavat teed pidi, vaid proovin mõelda selle asemel mõne teise lähenemise. Samuti näen enesearengut veel lavalise liikumise mitmekesistamise näol. Et liikumised ühest joonisest teise oleksid põnevad, üllatavad ning mitte etteaimatavad. Tunnen, et sellele aitab kaasa ka julgus katsetada uusi lähenemisi, liikumisi. Näen et kogun ise kõige rohkem inspiratsiooni ning julgust katseda, vaadates teisi tantsulavastusi. Ka juba saadud kogemused on need, mis tagant tõukavad, et uudselt ning loominguliselt lähenemine on katsetamist väärt.