Päev 2
kohviekspeditsioon, putukajaht ja huulheinad 

Tere hommikust! Vähemalt neile hommikusäradele, kes öösel rahulikult norskasid ja korralikult välja puhkasid. Ülejäänud ei pruukinud hommikut sama entusiastlikult tervitada.

Päev tõotas tulla ilus. Hommik algas pika aruteluga selle üle, kas koolimajast saab kohvi või mitte. Need, kes kohvi olemasolusse ei uskunud, kõndisid umbes poolteist kilomeetrit Alexelasse. Tagasi jõudes selgus loomulikult, et lisaks hommikusöögile ikkagi sai ka kohvi koolimajast.

Vähemalt olid nad saanud hommikuse jalutuskäigu ja väärtusliku õppetunni: enne ekspeditsiooni tasub kontrollida, kas otsitav objekt ei asu juba sinu selja taga

Teise päeva ühine tegevus algas kell kümme ning päevakava järgi pidi pärastlõunane matk lõppema hiljemalt kell kuus. Selle aja sisse tuli mahutada õppematkad eri kooslustesse, taimenäituse täiendamine, putukate määramine ja selgrootute joonistuste näituse ettevalmistamine. Teisisõnu oli päev planeeritud üsna tihedalt – isegi siis, kui kohvipausid, tervendav massaz kui ka võrgutamine teadusliku töö hulka lugeda. 

Pärast hommikukohvi oli aeg asjad kokku pakkida. Seejärel said lõpuks putukajahile minna need, kellel eelmisel päeval vihma tõttu selleks võimalust polnud.

Rõõm paistis kõigil suur olevat. Niidul liiguti õielt õiele peaaegu sama innukalt kui liblikad ise ning püüti kauaoodatud putukaid. Natuke kahju oli neist küll, kuid nagu Uno ütles: „Putukad on nagu mustikad – igal kevadel tuleb uus saak.“

Nii tuli meil puhtalt teaduse huvides võrgud käiku lasta ja teaduse nimel on see lubatud.

Peale intensiivset eksaminädalat oli kosutav matk loodusrajal nagu kirss tordil. Õppisime vahet tegema rabamuraka isas- ja emastaimel ning saime teada, et kui koos kasvavad ainult ühte sugu taimi, siis marju ei tule. Tiina tutvustas meile matka käigus erinevaid viise, kuidas taimi kasutada. Näiteks lehviksamblaga saab jõulukaarte teha ja raudosjaga saab potte ja panne küürida.

Koolimajas ootas meid kosutav lõunasöök ja vaba aeg. Pange tähele, et vaba aeg ei tähenda päriselt vaba aega. See tähendab, et sa saad vabalt putukaid või taimi määrata või muid ettevalmistusi teha järgmisteks ülesanneteks. 15 minutit uinakut oli lubatud ja soovituslik.

Peale "vaba aega" ootas esimest gruppi järgmine matk – seekord taaskord soossel

Tiina andis enne teele asumist selge korralduse: ühelegi ussile ei tohi peale astuda ega istuda. Tundus mõistlik nõuanne nii meile kui ussidele.

Teine grupp läks taaskord Unoga niidule putukaid püüdma. Seekord püüdsime vähem, sest meil olid juba enamus putukaid olemas. Mõni leidis veel oma teaduskogusse kiili või liblika. Seekord oli kõige põnevam osa hoopis Unoga koos valgel kilel putukaid jälgida. Kuidas putukad käitusid, kes sõi keda ja Uno jagas lahkelt tarkusi.

Huvitav fakt ritsika kohta - kui ritsikal murdub või tuleb noorjärgus (enne täiskasvanuks saamist) üks jalg ära, võib see järgmiste moondumiste käigus osaliselt või täielikult tagasi kasvada. Iga kestumisega areneb uus jalg suuremaks, kuni see saavutab peaaegu tavapärase suuruse. 

Õhtune rutiin oli juba tuttav. Pärast pesu ootas meid enda kaetud snäkilaud. Seekord kogunesime õue, et proovida värsket Saaremaa kuivatatud särge. Mõistagi ei puudunud õhtust ka mõni naljakas lauamäng ja korralik naer.

Seekord lõppes õhtu siiski varakult, sest järgmisel päeval ootas meid ees „eksam“.

Tublimad suundusid enne magamaminekut veel taimi kordama. Veel tublimad läksid magama, sest selleks, et taim hommikul ära tunda, peab kõigepealt suutma silmad lahti teha.