Rahvusvaheline veepäev 22.03

veepäeva plakat.pdf

Ühes eesti keele tunnis oli ülesandeks kirjutada 2-minuti-luuletus puhtast veest. Siin mõned näited:

Vesi on meil väga puhas, 

Keila-Joal see meil ka vuhab. 

Igaüks ju vett peab jooma,

 muidu varsti hoopis roomad.


Puhas Eestis on meil vesi,

hele läbipaistev jook meil-

magusam kui mesi.


Puhas vesi on minu mesi.

Seda joon ning koerale toon.

Kraanist tuleb hooga ning joon

seda hea meelega.




Otsustasime märtsi viimased nädalad pühendada koolis veele.

Kooli õpetajate listi läks üleskutse siduda  mõni tegevus või ülesanne veega, kas oma ainetunnis või klassijuhatajatunnis. Selleks sai õpetajatele jagatud ka õppematerjalide ja viktoriinide linke, mis olid Rohelise kooli infokirjades ja uudiskirjas, lisaks ka mõned ise leitud lingd.

õp Hurmi andis teada, et põhikooli klassides oli lugemistest "Pudelivee tegelik hind". Olid küsimused ja ka võimalus õpilasel endal hinnata oma joomisharjumusi. Tekst oli keskkonna säästmise võimalustest ja inimese harjumuste kujundamisest, näiteks plastpudeli tootmiskulud ja keskkonnaohtlikkus, müüdid, et pudelivesi on tervislikum kui kraanivesi, jooginõude taaskasutus. Räägiti ka olukordadest, kus pudelivesi on mõistlik valik  (reisimine).  

Mitmetes tundides tegid õpilased läbi Keskkonnaameti poolt koostatud jt viktoriine või vaadati multikaid ning pärast arutleti vee kasutuse, kokkuhoiuvõimaluste ning  virtuaalvee üle.

11.kl valikaine kursuse tundides tehti läbi mitu viktoriini, arvutati oma tegelik veekasutus etteantud keskmiste koguste tabeli põhjal, prooviti ära arvata virtuaalvee kogus erinevates toiduainetes või toodetes (maailmakooli materjalide põhjal).

Veetarbimise arvutamisel  püüti olla ausad ja arvestada sisse ka oma osa pesumasina veest jms. Selle põhjal oldi üsna keskmised eurooplased, kes kasutavad 100-300 l vett päevas - meil oli see näit 98-162 l.



Veeteemaliste materjalide lingikogu: