TEADUSPÕHISUS

Eestikeelsele õppele üleminek lasteaedades ja algklassides algab 2024. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium näeb siin lisaks motiveeritud ja kompetentsete õpetajate kõrval olulist rolli kvaliteetsel keeleõpet toetaval ning tänapäevasel õppevaral ja õppematerjalidel (Haridus- ja Teadusministeerium, 2023). 

Tehnoloogiliste vahendite kasutamine aitab õppijaid kaasata õppimisse ning nende õppimist parendada (Nevski, 2018). Samuti võimaldab infotehnoloogia kasutamine õppetegevustes läbi helide ja piltide lastel maailmast rohkem osa saada (Nugin, 2017). Digitaalsete vahendite kasutamine annab lastele lisaks ka audiovisuaalse stiimuli õppimiseks, samuti on nende vahendite kasutamisel võimalik erinevatele materjalidele lihtsalt ligi pääseda ning lastel on tegevustes kindlasti lõbusam osaleda. Erinevate digitaalsete vahendite kasutamine aitab laste motivatsiooni ja püsivust hoida (Nikolopoulou et al., 2019). Digitehnoloogia lõimimine õppeprotsessi aitab kaasa lapse sõnavara ja kirjaoskuse arengule, aga vaid juhul, kui seda tehakse eesmärgipäraselt ja teadlikult, samuti muudab see õppeprotsessi huvitavamaks, mängulisemaks ning mitmekesisemaks (Belo et al., 2016). See aga eeldab, et lasteaiaõpetajad valdavad didaktikat (Luik & Taimalu, 2018). Keeleõppes võimaldavad digitehnoloogilised vahendid kasutada lahendusi, mida traditsioonilise õpetamise juures ei saa. Kui tegevused on eesmärgistatud ja läbi mõeldud, siis soovitud õpitulemused saavutatakse samamoodi nagu traditsioonilises õppes (Golonka et al., 2014).

Õppetegevuste mängulisemaks muutmine aitab tõsta eesti keele õppe motivatsiooni ning läbi mängu kasvab õpilaste enesekindlus keelt kasutada ja julgus vestelda. Kui on leitud õige meetod laste kaasamiseks, siis areneb ka keeleoskus (Kitsnik ja Berezina, 2021). Selleks, et keele kasutamise oskus areneks, on vaja saada rohkelt loomulikku ja huvipakkuvat keelelist sisendit ning palju võimalusi ise keelt kasutada. Kui laps saab palju keelelist sisendit, siis hakkab ta ise sagedasi keelekonstruktsioone tähele panema, konteksti toel mõistma ning meelde jätma. Seejärel hakkab õppija proovima neid ise kasutada (Kitsnik, 2018).

Liikumismängud on üheks meetodiks, mida saab kasutada, et toetada muukeelsete laste eesti keele kui teise keele õppimist. Liikumismängud keeleõppes võimaldavad aktiivselt osaleda tegevustes kõikidel lastel, eriti aga neil, kelle sõnavara on passiivne või kes on vaikse perioodi staadiumis. 

Lapsed saavad osaleda mängudes ilma hirmuta -  nad võivad teha vigu ja ei koge survet uue keele kasutamisel. Liikumismängud tagavad mitmekülgse keeleõppe - mängudes kasutatakse kuulamist, rääkimist, vaatlemist ja katsetamist. Mänguline lähenemine motiveerib lapsi aktiivselt keelt omandama (Saar, 2022). Liikumismängudel on positiivne mõju laste keskendumisvõimele ja tähelepanule, mis võimaldab lastel uusi teadmisi  efektiivselt omandada. Lisaks stimuleerivad liikumismängud laste emotsionaalset heaolu, mis suurendab laste huvi keeleõppe vastu (Zotova, 2015).