PROJEKTI ARUANNE

PROJEKTI LÄHTEÜLESANNE JA EESMÄRK


Projekti eesmärgiks oli koostada interaktiivsed õppematerjalid (õpilood, metoodilised juhendid) lasteaia- ja algklasside õpetajatele erinevate digivahendite rakendamisest eesti keele kui teise keele õpetamisel, et toetada õpetajaid eestikeelsele haridusele üleminekul kvaliteetse õppevaraga. Interaktiivsus on multimeedia tööviis, mis meenutab justkui kahe inimese vahelist dialoogi, mis toob õppijani parema visuaali, mis võib lisaks animatsioonile olla ka ruumiline. Interaktiivsus meie projekti puhul tulenes digiseadmetest nagu näiteks tahvelarvuti ja mobiiltelefon QR-koodi lugemiseks ning salvestavad pesulõksud ja Big-Point nupud. Samuti oli projekti eesmärgiks korraldada õpiüritus, et tutvustada keeleõpet toetavaid digivahendeid ning nende kasutamise võimalusi.

Grupp 1 pööras õppemängu koostamisel tähelepanu tegusõnade õpetamisele. Kuna Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on valdkonna Eesti keel kui teine keel sisuna välja toodud ka Eesti kultuuri tutvustamine, siis seoti mäng rahvakalendri tähtpäevaga (jõulud). Õppemäng on mõeldud eesti keele kui teise keele õpetamiseks erinevas vanuses lastele alus- ning alghariduses vastavalt nende keeleoskuse tasemele. Mängus kasutatakse salvestavaid pesulõkse. Lisaks saab soovi korral mängu lisada ka meelte kotikesed, mille puhul on vaja kasutada erinevaid meeli ning QR-koodide ehk ruutkoodide lugemise koos nende taga peituvate ülesannete lahendamisega. Läbi loodud õpiloo toimub keeleõpe mänguliselt ja laps on motiveeritud õppima. Samuti lisab põnevust interaktiivsete vahendite kasutamine, mis teeb õppimise lõbusamaks ja huvitavamaks.

Grupp 2 lõi keeleõppemängu erinevatele vanusegruppidele, kus on kasutatud Big-Point heli salvestavaid nuppe (saab kasutada ka teisi heli salvestavaid vahendeid) ning mängudesse lõimiti liikumistegevus. Mängude fookuses on A1-taseme sõnavara õpetamine.

Grupp 3 eesmärk oli koostada õppematerjalid eesti keele kui teise keele õpetamiseks  õpetajatele, et toetada eesti keele kui teise keele õpetamist ning toetada õpetajaid eestikeelsele haridusele üleminekul, kasutades õppevahendina interaktiivseid salvestavaid pesulõkse ja muinasjuttu, kuna on teada, et muinasjuttude kasutamine mängib keeleõppe edendamisel väga olulist rolli, julgustades lapsi aktiivselt õppeprotsessis osalema (Lucarevschi, 2016). Õppemänguga soovisime tutvustada ja anda motivatsiooni pesulõksude kasutamiseks muinasjuttude jutustamisel, sarnaselt saavad õpetajad kasutada ka teisi tuntuid muinasjutte.

Grupp 4  lõi  interaktiivse õppemängu eesti keele kui teise keele õppimise toetamiseks 2.-3. aastastele, et arendada nende eesti keele sõnavara. Teemaks sai riietusesemed, teema valikul pöörasime esmajärjekorras tähelepanu sõnavara vajalikkusele/tähtsusele kuna usume, et tähtis on alustada sõnadega, millega laps puutub kokku igapäevaselt. Kui lapsega rääkides kasutavad täiskasvanud kindlaid sõnu igapäevaselt ja korduvalt, siis aitab see kaasa ka sõnade omandamisele (Hallap & Schults, 2017). 


TEGEVUSTE KIRJELDUS JA SIDUSGRUPPIDENI JÕUDMINE 

Septembris oli juhendajatega kaks kohtumist. Toimus rühmadesse jagamine ja rühmade suhtluskanalite loomine Messengeri gruppidesse. Lisaks tegime eraldi rühmajuhtide grupi.  Rühmade siseselt kaardistasime oma liikmete tugevusi ja jagasime rolle, valisime välja vahendid, mida soovisime projektis kasutada. Koostasime rühmades ka esmased tegevusplaanid, mida täiendasime jooksvalt.  

Oktoobris otsisime teadusartikleid ja tutvusime nendega. Valmisid esimesed mängude prototüübid. Lõime portfoolio ja panime kirja sisupunktid, mida kõikide rühmade liikmed jooksvalt  täitsid. Oma osa ajast võttis ka ELU vahekokkuvõtte ankeedi täitmine ning vahenädala esitlus – gruppide seniste tegevuste tutvustamine ja esitlemine teistele ELU gruppidele.

Novembris oli suurem rõhk mängudel  – ideede teostamine, lõppviimistlus, juhendite korrigeerimine ja mängude katsetamine. Paralleelselt täiendasime ka portfooliot. Samuti valmistasime kutse meie projekti ühise õpiürituse jaoks. 

4. detsembril toimus õpiüritus Tallinna Ülikoolis, kus iga grupp (kokku 4) viis külastajatele läbi praktilise õpitoa – tutvustas mängu ja mänguvahendeid. Osalejaid oli erinevatest haridusasutustest ja said peale üritust oma töökeskkonnas infot edasi anda nähtu ja kogetu kohta. Kuigi enamus registreerijatest tulid kohale Tallinnast, leidus huvilisi ka Kohtla-Järvelt, Paldiskist ja Keilast. Seega jõudis meie projekti info päris paljudeni. 

Detsembris jõudsid meie projektis loodud õpilood ka e-koolikotti, kust need on kättesaadavad kõigile huvilistele. Õpiüritusel osalejad said meili peale info koos lingiga e-koolikotile.

PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS

Projekt on jätkusuutlik, sest 2024. aastal algab üleminek lasteaedades ja algklassides eestikeelsele õppele ning see tähendab seda, et siin on oma osa kvaliteetsel keeleõppeks vajalikul õppematerjalil, mis on oma olemuselt uuenduslik ja kaasahaarav nii õpetajatele kui ka lastele. Projekt toetab lasteaiaõpetajaid, pakkudes neile uusi ideid ja mõtteid keeleõppe läbiviimiseks. See peaks tegema nende töö keeleõppel vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks, sest interaktiivsed vahendid pakuvad lastele huvi ning üldjuhul ei ole need igapäevased vahendid lasteaedade õppetegevustes. Samuti toetab projekt ka keeleõppe õpetajaid ning erinevaid keskuseid, kus lapsed võivad aega veeta - nt noortekeskused, päevakeskused, keeleringid. Lisaks ka peresid ning lastehoidusid, kellel on võimalik kasutada  heli salvestavaid vahendeid. 

Seega toome sidusrühmadena välja:

TULEMUSTE KOKKUVÕTTED JA LISAD

Eesmärgiks oli koostada interaktiivsed õppematerjalid (õpilood, metoodilised juhendid) lasteaia- ja algklasside õpetajatele erinevate digivahendite rakendamisest eesti keele kui teise keele õpetamisel. Projekti käigus leidsid kasutust interaktiivsete vahenditena heli salvestavad pesulõksud ja Big-Point nupud. Lisaks ka tahvelarvuti QR-koodi lugemiseks ning erinevate ülesannete täitmiseks. Loodud õppematerjale katsetasid töökeskkonnas need projektis osalevad liikmed, kellel oli selleks sobiv töökeskkond. Läbi selle said mängud korrigeeritud just sellisteks, et need täidaksid projekti üldist eesmärki.

Projekti üheks väljundiks oli ka õpiüritus, mille korraldasime Tallinna Ülikoolis 4. detsembril 2023. Tegime plakati Canva keskkonnas ja jagasime seda avalikul Facebooki üritusel, kutsudes üritusele erinevate sihtgruppide esindajaid. Samuti jagasid üritust juhendajad ja plakatid said üles pandud ka Tallinna Ülikooli. Õpiüritusel said külalised kogeda ja proovida kõiki meie poolt loodud mänge, mis keeleõpet toetavad. Ürituse lõpus täitsid osalejad ka tagasiside ankeedi ning selle põhjal valmis kokkuvõte.

Joonisel 1 on näha, et kõige madalam õpiüritusel osalejate poolt antud hinne üritusele 5-punkti süsteemis oli 3 (1 hindaja). Põhjenduseks oli toodud, et ta on 15-aastaste õpetaja ja loodud mängud ei sobi nendega kasutamiseks. 85,4% osalejatest hindas üritust aga kõrgeima võimaliku hindega. Välja toodi, et mängud olid huvitavad ja uudsed, õpiüritus oli hästi läbimõeldud ja informatiivne, juhendajad entusiastlikud ja sõbralikud.

Joonisel 2 on näha, et osalejad kasutaksid enda töös kõiki mänge, enim aga riiete bingot ning jõuluteemalist õppemängu. Toodi välja, et üritus andis palju ideid, mida kasutada või edasi arendada. Muudatuste osas toodi esile, et mänge võiks luua ka vanematele lastele, kaasa anda erinevaid töölehti, võiks jagada veel lisaideid, kuidas pesulõkse kasutada nii toas kui ka õues ning mängudes võiks olla vähem materjale, mida kasutada tuleb.

Kõik 4 gruppi on loonud omanäolised õppemängud, mille materjalid on koondatud õpetajatele ja teistele huvilistele projekti veebilehele. Samuti on materjalid leitavad  E-koolikotist.

KOMMUNIKATSIOON SIDUSRÜHMADELE

Projekti info jagamiseks sidusrühmadele korraldasime 04. detsembril 2023. aastal Tallinna Ülikoolis õpiürituse. Õpiürituse infot levitasime läbi erinevate kanalite. Esmalt koostasime plakati (Pilt 1) vajaliku infoga. Seejärel lõime Facebooki ürituse ning jagasime seda Lasteaednike ideede grupis. Ürituse toimumist jagasid projekti liikmed oma infokanalites ja organisatsioonides, mis vastasid sihtgruppidele. Projekti juhendajad jagasid plakatit läbi erinevate meililistide. Plakatid panime üles ka Tallinna Ülikooli. 

Huvitunud said end registreerida läbi Google Forms registreerimisvormi. Nii saime ülevaate osalejate arvust ning nende kontaktinfo. Õpiüritusele registreerus 100 osalejat,  neist osales tegelikult 42 inimest.