Kogude töötlemine ja säilitamine
KATALOOGIMINE
Kataloogimine on kirjete koostamine raamatukogude kataloogide jaoks, et oleks võimalik hõlpsasti otsitavat teavikut leida, kui on teada autor, pealkiri või teema. Kataloogide abil näeme, missuguseid teoseid leidub raamatukogus teatud autorilt, teatud teemal, teatud teavikutüübist. Teavikute kirjeldamiseks raamatukogunduses on IFLA (The International Federation of Library Associations and Institutions) välja töötanud vastava rahvusvahelise standardite rühma ISBD (International Standard Bibliographic Description), mis määrab eri teavikutüüpide kirjeldamisel esitatavate andmete valiku, vormi ja järjekorra ning kirjavahemärgid. 2007. aastast kehtiva ühtse reeglistiku eesmärk on tekitada mõistetav kirjeldussüsteem, mis hõlbustaks bibliograafiliste andmete vahetust rahvusvahelisel tasandil. Teavikuid kirjeldatakse bibliograafilise kirjega ja kataloogitakse bibliograafilistes formaatides, millest tuntuimad kuuluvad MARC-rühma. Kirjeandmete vorming MARC (Machine Readable Cataloguing) teeb võimalikuks bibliograafiliste andmete esituse ja säilitamise arvutiloetaval kujul ning nende vahetuse erinevate süsteemide ja riikide vahel.
Mis on ISBN ja mis on ISSN?
ISBN (International Standard Book Number) süsteemile pani aluse Briti raamatukaupmehe W. H. Smithi soov tekitada arvutiseeritud laosüsteem ja aastast 1967 hakkas see Inglismaal toimima, paar aastat hiljem muutus selline süsteem rahuvusvaheliseks. Nüüdseks kasutab seda enam kui 150 riiki. Eesti rühmatunnusteks on 9985, 9949 ja siinset ISBN-süsteemi suunab Eesti Rahvusraamatukogu juures asuv Eesti ISBN Keskus.
Idee perioodiliste väljaannete standardnumbri ISSN loomiseks tekkis samuti 1960ndate aastate lõpus. 1971 loodi esimene visand ja aastal 1972 loodi UNESCO egiidi all ISDS ehk International Serials Data System. Selle rahvusvaheline keskus asutati Pariisis ja asuti moodustama riiklike keskuste võrgustikku. ISDSi nime all tunti seda süsteemi aastani 1993, mil mindi üle uuele nimetusele ISSN.
MINU KOGEMUS
Lasteraamatukogu jaoks teeb teavikute kataloogimise Lääne Maakonna Keskraamatukogu komplekteerimis-osakond, kus käisin ka kolleegide tööd jälgimas. Enamasti saabuvad teavikud meile nii, et kataloo-gimine on juba Rahvusraamatukogus tehtud (nn keskkataloogimine), tuleb ainult vajaminev info meie raamatukogu kataloogi lisada (kopeerkataloogimine). Juhul, kui tegemist on Läänemaa kohaliku tähtsusega teavikuga, mis Rahvusraamatukogus kataloogitud ei ole ja vahel on isegi ISBN numbrita, siis kataloogib Lääne Maakonna Keskraamatukogu komplekteerimis-osakond ja teised raamatukogud omakorda kopeerivad selle bibliokirje.
Minu igapäevases lasteraamatukogutöös on kataloogimist niipalju, et jälgin pidevalt UDK liike ja viiteid teavikutel ning kui arvan, et mõni teavik peaks olema teises vanuseastmes või liigis, siis arutame kolleegidega läbi ning muudame vastavalt teaviku asukohta ning muudame ka Urramis kataloogimisinfot. Kuna olen töötanud ajakirjanduses toimetajana, siis on mul vigade tuvastamiseks ja parandamiseks hea kogemusebaas. Tihti juhtub näiteks, et mõni väikese lugeja teavik sobib paremini L 59 ehk "Loodus väikelastele" liigi alla, mitte ilukirjanduse alla. Samas teeme ka artiklite bibliokirjeid veebikeskkonda kodulugu.ee ning täpsustame ja laiendame lasteraamatute märksõnu (eriti on see vajalik lasteaiaõpetajate jaoks, kes meilt iganädalaselt õppeprogrammi toetavaid teavikuid laenutavad.) Märksõnade järgi teavikute ja teemade leidmiseks teen otsingut kas ESTERist või Tartu linnaraamatukogu kodulehelt www.luts.ee
MINU AHHAA-MOMENT: Mis loom on WorldCat?
Kes või mis on WorldCat? Ei ta kräunu ega nõua õue! Tegemist on 1967. aastal loodud Online Computer Library Centre (OCLC) koondkataloogiga, mis sisaldab hetkel ca 430 miljonit kirjet rohkem kui 490 keeles ja dialektis. WorldCat sisaldab teavet erinevate teavikulaadide (raamatud, ajakirjad, auvised vmt) ja kolmemõõtmeliste objektide kohta (nt. mündid, keraamika vmt). Vanim kirjeldatud objekt pärineb aastast 1000 e. Kr.
ISBD reeglistik jaguneb 9 alaks:
0 – sisu vorm ja meedia tüüp
1 – pealkirja- ja vastutusandmed
2 – editsiooniandmed
[3 – laadiomased andmed]
4 – ilmumisandmed
5 – füüsiline kirjeldus
6 – seeriaandmed
7 – märkused
8 – standardnumber ja saadavus
UDK Universaalne detsimaal-klassifikatsioon ehk liigitamine
• standardtabelid (60 000 – 68 000 jaotist)
• lühitabelid (6000 – 10 000 jaotist)
• kokkuvõtlik tabel (UDC Summary) – 2600 jaotist, tasuta kättesaadav
UDK põhiliigid
0 Üldteosed. Arvutiteadus ja -tehnika
1 Filosoofia. Psühholoogia
2 Religioon. Teoloogia
3 Sotsiaalteadused
5 Matemaatika. Loodusteadused
6 Rakendusteadused. Arstiteadus. Tehnika
7 Kunst. Meelelahutus. Sport
8 Keel. Keeleteadus. Kirjandus
9 Geograafia. Biograafiad. Ajalugu
Sisaldab vormi- ja kohamäärajat, ajamäärajat, rahvusrühmade määrajat
Minu sisestatud näide ISBD-põhisest bibliograafilisest nimestikust
Huviobjekt: Ükssarvikud ja hobused lastekirjanduses
Hobune Henry unenägu / Margus Karu ; [illustratsioonid: Britt Samoson ; toimetaja: Kairi Vihman ; kujundaja: Johannes Naan]. – Tallinn : Margus Karu sihtasutus, 2017. – 98 lk. : ill. ; 23 cm. ISBN 9789949819430
Keegi pole nii armas kui Täpike : minu esimene poniraamat hulga vajalike teadmistega / Jana Frey ; [Illustratsioonid Stefanie Dahle ; tõlkinud Eve Sooneste ; toimetaja Tiina Tomingas]. – Tallinn : Koolibri, 2019. – 38, [1] lk. : ill. ; 23 cm. – Originaali pealkiri: Kein Pony ist so süss wie Pünktchen. ISBN 9789985043233
Kus on ükssarvik?: Maagiline peitepildiraamat / Johnny Marx ja Sophie Schrey ; [Illustreerinud Paul Moran, tõlkinud Egle Taklai ; toimetanud Helen Kalpus ; kujundanud Angie Allison ... jt.]. – Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019. – [48] lk. : ill. ; 28 cm. – Tiitellehel ka: lisaillustratsioonide autoriteks Simon Ecob, Stuart Taylor ja Wan, kujundanud John Bigwood, Zoe Bradley ja Jack Clucas. – Originaali pealkiri: Where's the unicorn? : a magical search-and-find book. ISBN 9789949669196
Ükssarvikute salapärane ajalugu / Russ Thorne ; Eesõna Reffelia ; [Kirjastaja ja loominguline juht: Nick Wells ; projekti peatoimetaja: Catherine Taylor ; digitaalne kujundus: Chris Herbert ; inglise keelest tõlkinud Mari-Ly Tiitsmaa ; toimetaja Tiina Tomingas]. – Tallinn: Koolibri, 2018. – 127, [1] lk. : ill. ; 24 cm. – Originaali pealkiri: The magical history of unicorns. – Sisaldab bibliograafiat ja registrit. ISBN 9789985040485
Kogude säilitamine
Teavikute säilitamisega on mul tegemist üsna palju. Kuna minu raamatukogus on suures osas lapslugejad, siis on kiletamist, parandamist ja lappimist väga palju. Selles osas oli kutsekoolituse praktiline osa mulle väga abiks, et seal õpitud kiletamisvõtteid kasutan igapäevaselt ja oskan nüüd raamatunurki kilesse pakkida nii, et tulemus ka ilus jääks. Palju on ka raamatuselgade liimimist, õhukese filmokilega lappimist ning üksikute lehekülgede selja külge toestamist (eriti liimköidee puhul). Praeguseks on mul kogemust juba piisavalt, et teada, milliseid raamatuid on mõtet kohe uuena kiletada, milliseid mitte. Nt koolilugemise soovitusnimekirja kuuluv "Tont ja Facebook" vajab kohe kiletamist, samuti lasteaiaõpetajatele väga vajalik "Looduse aastaringi" sari.
Teen ka teaviku seisukorra hindamisanalüüsi st kui mõni koolikirjanduse raamat on väga ära loetud, siis räägin sellest oma kolleegidega ning suhtlen komplekteerimisosakonnaga, kes vastavalt eelarvele sama raamatu uue eksemplari hangib (viimati juhtus nii nt Andrus Kivirähki raamatuga "Sirli, Siim ja saladused").
Kutsekoolituse käigus viidi meid põhjalikult kurssi erinevate säilitustingimustega, mis sõltuvad teaviku materjalist, õhutemperatuurist ja niiskusetasemest avariiulil, hoidlas ja varukogus. Igapäevaselt jälgin, et lapsed ei läheks joogipudelite ega söögiga riiulite vahele ning õnneks järgivad nad hästi raamatute säilitamiseks vajalikke reegleid. Üldiselt on pered raamatutega hoolikad, üliharva juhtub, et mõni teavik on vee kätte jäänud ja siis tullakse ruttu raamatukokku parimat lahendust otsima. Samuti õhutame ruume pidevalt, et ei tekiks "seisnud lõhn" ja hoolitseme, et temperatuur oleks raamatute säilitamiseks kohane ka neis ruumides, mida me ise pidevalt ei kasuta.
MINU AHHAA-MOMENT:
Teavikute säilitamise teema juures üllatas mind vast enim fakt,
et säilitamiseks ja parandamiseks ei sobi mingil juhul tavaline "käsimüügi" teip, kuna see söövitab aja jooksul teavikut ja muudab parandamise pikemas perspektiivis hävitavaks. Samamoodi oli väga põnev teada saada, et vastavalt paberitüübile vajavad teavikud ka vastavat temperatuuri nt temperatuuri tõusmisel 10 ºC võrra suureneb keemiliste reaktsioonide, nende hulgas ka vananemisprotsesside kiirus keskmiselt 2 korda.
Samuti üllatas, et vana ja rabeda teaviku kogust välja toomiseks kulub mitu päeva, sest hoiustamisruumi ja kasutusruumi temperatuuride vahet peab vähendama tasapisi - näiteks kohe 6ºC temperatuurist 25ºC ruumi toomine võib teavikut kahjustada.
