Arendustegevus
MINU PROJEKT "KIIGERAAMATUKOGU"
Kuigi lugejateeninduse kõrvalt jääb selleks vähem aega, siis üks minu töistest lemmiktegevustest on ürituste korraldamine, projektide tegemine ning sisu- ning kujundusloome. Mulle meeldib koos kolleegidega projekte välja mõelda, ideid ellu viia ja selle tulemusl näha säravate silmadega lapsi, kelle maailma on lisandunud üks rõõmsavärviline ja loomingule inspireeriv pusletükk.
Olen oma elus kultuurikorraldajana töötanud väga erinevates kooslustes alates mängufilmide meeskonnatöö organiseerimisest kuni meditatsioonikeskuse administraatorini välja. Seda seni pigem assisteeriva jõuna, et ellu viia kellegi teise kirja pandud stsenaarium. Sel suvel pidin aga esimest korda elus algusest lõpuni teostama enda väljamõeldud projekti.
Kutsekoolituse lõpuprojektina sündinud "Kiigeraamatukogu" pani minus proovile kõik eelnevas elus omandatud kogemused ning olin vaheldumisi produtsent, õpitubade läbiviija, operaator, dekoraator, kostümeerija, kujundaja, toitlustaja ja pressiesindaja.
"Kiigeraamatukogu" on pop-up (ränd)näitus ja koosneb fotodest, millel kujutatud rahvajuttudest ning eesti autorite lasteraamatutest pärit värvikaid tegelasi ja stseene. Valisime koos lastega raamatutest meelde jäänud stseenid ning lavastasime need üheskoos fotodeks. Välitingimustes vastu pidavat näitust ja mõnusaid võrkkiikesid saab ilusate ilmadega nautida lasteraamatukogu hoovis ja Haapsalu suveüritustel. Talvisel hooajal rändab näitus koos raamatukoguhoidjatega koolides ja siseüritustel, et tuua raamatud lastele lähemale uue nurga alt. Fotod lavastas Anne Suislep, pildistasid Vendo Jugapuu ja Kaur Nellis. „Kiigeraamatukogu“ valmis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu projektikonkursi „Raamatukogud-muuseumid-noored“ raames, mida toetas Kultuuriministeerium.
Eriti hea meel on mul selle üle, et võtsin põhjalikult ette Canva programmi ja kujundasin valmis kõigi 13 näitusefoto tagaküljed, kus on fotol oleva stseeni raamatukatke ning muu info. Fotolavastuste näitusel osalevate autorite täielik nimekiri: „Kolmanda A kriminalistid“ (autor Ilmar Tomusk, illustraator Hillar Mets), „Naksitrallid“ (autor Eno Raud, illustraator: Edgar Valter), „Sirli, Siim ja saladused“ (autor Andrus Kivirähk, illustraator: Ilmar Trull), „Katariina ja herned“ (autor Kadri Hinrikus, illustratsioonid: Anne Pikkov), „Arabella, mereröövli tütar“ (autor Aino Pervik, illustraator: Edgar Valter), „Tobias ja teine B“ (autor Piret Raud, illustraator Hillar Mets), „Üksikul saarel pappkarbis otse keset tuba“ (luuletuse autor ja illustraator Ilmar Trull), „Piia Präänik kolib sisse“ (autor Kairi Look, illustraator Ulla Saar), „Käru-Kaarel“ (autor ja illustraator Kristiina Kass), "Kullaketrajad" (rahvajutt, kirjapanija F. R. Kreutzwald) ja "Kaksteistkümmend tütart" (rahvajutt, kirjapanija F. R. Kreutzwald). Kokku osales ligi 30 last.
Olen selle rikastava kogemuse üle väga õnnelik! Sain kinnitust, et minu kolleegid on mul selja taga ning suudame üksteist sütitada, ja enda organiseerijavõimetele võin ka edaspidi üsna rahulikult toetuda.
Kõige parema ettekujutuse projektist saab, kui vaadata lühifilmi, mille monteeris 10aastane Joseph Johannes Black.
FILM (vaata ka Nuppu allpool, kui link ei peaks töötama):
https://drive.google.com/drive/folders/1GF21ckdYBe8qhvTvIMnFuYP5B5fYrUHM
ARTIKLID:
https://online.le.ee/2020/07/31/lasteraamatukogu-suveprojektina-valmib-kiigenaitus/
https://online.le.ee/2020/09/15/kiigeraamatukogu-ootab-lapsi-lesima-ja-lugema/
ÕNNELIK LAPS, SIDUS KOGUKOND
Sel suvel "Kiigeraamatukogu" projekti vedades veendusin, kui suure õhinaga lapsevanemad raamatukoguga seotud tegevustesse panustavad ja kui rõõmsad nad olid, et lastele pakutakse nii põnevat ja mitmel tasandil arendavat tegevust. Nägin ka, kui koostööaltis kogukond siin on: suure heatahtlikkusega aitas meid nt SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, kes meid lahkelt lubas vanasse rongi pildistama, kohaliku kunstigalerii omanik Uno Leever oma majja fotolavastust tegema ja lasteaed tõi meile ketramisvoki rekvisiidiks. Ka projektis osalenud lavastaja Anne Suislep ning fotograaf ja kultuurikeskuse turundusjuht Vendo Jugapuu panustasid projekti oluliselt rohkem aega ja energiat, kui meie eelarve oleks lubanud. Lisaks kogukonnatunde tugevdamisele annavad taolised koostööprojektid lastele unikaalse võimaluse avastada endas uusi andeid - nt üks osalenud poiss, kelle ema arvas poja olevat väga tagasihoidliku ja kinnise, nägi õpitubade videoklippe vaadates, et poeg naudib esinemist ning koos otsustati sügisel Noorte Huvikeskuse draamaringi registreeruda. Sellised hetked tõestavad mulle, et minu töö on väärtuslik ja olen teinud õiget asja!
MINU AHHAA-MOMENT nr 1:
Igapäevases töös on kontaktid kirjanikega pigem harvad, seda enam tegi rõõmu, et paljud kirjanikud ja illustraatorid, kellele "Kiigeraamatukogu" näituse avamisele kutse saatsin, kirjutasid meile kiiresti vastu ja lugesime avamisel nende tervitused ka lastele ette, lastes neil ära arvata, kes tervituse saatis.
Nt: "Tere! Tänan kutse eest. Tuleksin hea meelega, aga täpselt samal ajal on Tallinnas Piip ja Tuut teatris minu „Mauno saladusliku kadumise“ esietendus ja mul tuleb seal kohal olla. Soovin Teile ja raamatukogule edu! Tervitades Ilmar Tomusk"
Või: "Tere! Väga vahvad pildid! Avamisele ma kahjuks tulla ei saa, mul on samal ajal teatris proov. Tervitades Andrus Kivirähk"
Või siis: "Tere, Grete! Oi, kui tore üllatus ja projekt, aitäh varajase salasõnumi eest! Ei ole midagi öelda, Jaanus sobib onu Rasmuse rolli kui valatult! ja ka teised tegelased on täpselt päris. Mina homme ilmselt kahjuks Haapsallu ei jõua, aga soovin teile toredat avamist ja palju uudishimulikke uudistajaid ja lugejaid! Rõõmsate tervitustega Kairi Look"
MINU AHHAA-MOMENT nr 2:
Filmitegijad räägivad alati, et kui mõnes stseenis on lapsed, loomad või vanainimesed, siis tuleb alati varuda topelt-aeg ja topelt-kannatus. Meil olid lapsed niigi, aga ühe foto peal pidi olema ka koer. "Käru-Kaarli" fotolavastuse jaoks oli meil koer kenasti välja otsitud, kuid fotosessioonile eelneval ööl saatis koeraomanik teate, et koer ei saa kahjuks tulla. Hommikul kl 7, paar tundi enne foto tegemist, sõitsin autoga tööle ja mõtlesin, et kust küll ma selle uue koera nii ruttu välja võlun?!? Kuniks nägin varahommikust jalutuskäiku tegemas üht päris Käru-sarnast koera. Hüppasin pidurile ja väljusin püssikuulina autost, ise kartes, et tegemist on kohe Haapsalust lahkuva turistiga... Siiski, kõik läks nagu pidi, ja seesama koer oli kahe tunni pärast meil kenasti foto jaoks poseerimas. Selliste projektide teostumiseks on vaja ka tohutult õnne, ja seda meil jätkus! Hiljem muidugi selgus veel, et Käru-Kaarlit kehastav poiss kardab hirmsasti koeri, ja lisaks olid tal jalas tennised, mis kohutavalt varvast pigistasid...
SISU- JA KUJUNDUSLOOME
Tegelen hea meelega ja üsna palju ka lasteraamatukogu ürituste ning uute raamatute alase info levitamisega sotsiaalmeedias, kujundan plakateid ja kirjutan vajalikud tekstid. Mõned näited sellesuvistest kujundustest. Kohal käis igal hommikul 20-40 last, levitasime infot Lasteraamatukogu FB-s, Haapsalu FB grupis ning Lääne Maakonna keskraamatukogu kodulehel.
NUMBRID, NUMBRID ehk RÕÕMSALT EDASI...
Kuigi statistika pärast keegi tööd ei tee, siis jälgime lasteraamatukogus külastajate, arvutikasutajate ning raamatulaenutuste arvu ning ka uute lugejate statistika on meile oluline tagasiside. Uusi lugejaid on meil igal aastal veidike enam kui eelmisel (2019. aastal tuli meile 97 uut lugejat rohkem kui 2018. aastal). Võrdleva analüüsi järgi saame välja uurida, kes koolinimekirjas olevatest lastest ei ole meid veel üles leidnud ning kutsume klasse koos õpetajaga meile külla. Neli korda aastas on meil ka valikstatistika-nädal, mille jaoks märgin iga päev üles kõik kohapeal kasutatud teavikud. Iganädalaselt paneme kirja näitusi külastanud klasside ja jutuhommikutel osalevate laste arvu. Sel suvel osutusid väga populaarseteks just tavapärasest veidi erinevas formaadis läbi viidud jutu- ja mänguhommikud nt Erki Meistri muusika- ja sõnadeloomise töötuppa tuli 40 last ja 20 täiskasvanut, Marion Unduski toiduteemaliste raamatute hommikul osales samuti üle 40 lapse. See annab meile indu ka järgmisel suvel julgelt mõelda ning otsida esinejaid, kes on küll kirjandusega tihedalt seotud, aga kes oskavad mõne teise valdkonna esindajana lisaväärtust luua.
TULEVIKURAAMATUKOGU, MIS JUBA ELAB
Osalen alati suurima rõõmuga Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud raamatukoguhoidjate teabepäevadel ja seminaridel nt "Laps kirjanduses" ning lastekirjanduse aastakoosolekutel maikuus. Samuti pean oluliseks osaleda Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud lasteraamatukoguhoidja päeval. Käisime kolleegidega ka Helsingi linnaraamatukogus Oodis ekskursioonil ning plaanis on veel teisigi Skandinaavia raamatukogusid (taas)avastada ning kuulan põnevusega, kui mõni kolleeg on teistes raamatukogudes info- ja inspiratsioonikogumiselt saabunud. Kuna elasin enne 2018. aastal Haapsalu kolimist kümme aastat Prantsusmaal, siis jälgin siiani huviga sealsete "koduraamatukogude" tegemisi.
Viimati käisin külas Viimsi raamatukogus, kus olid minu meelest ühendatud tuleviku raamatukogule olulised omadused - ruumikus, visuaalne korrastatus, mugavus, hea teavikute kättesaadavus ning mis peamine ja raamatukogule nii oluline - vaikus ja võimalus lugeda. Ainult ruum raamatukogu ei loo, seetõttu on vajalik, et raamatukoguhoidjaga tekiks inimlik ja inspireeriv kontakt, et töötajad oleksid lugejale orienteeritud, abivalmid, avatud, loomingulised ja usaldusväärsed. Raamatukoguhoidjate erialane koolitamine ning avatus uutele teadmistele ning erinevatele koostöövormidele peaks olema organisatsiooni-siseselt väärtustatud. ERÜ 2016. aastal toimunud aastakoosolekul heaks kiidetud dokument "21. sajandi raamatukogu" ütleb järgmist: "21. sajandi raamatukogud on usaldusväärsed, mitmekülgsed, võrdseid võimalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest lähtuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis käivad ajaga kaasas ja reageerivad paindlikult ühiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele." Olen sellega sügavalt nõus, eriti praegu, kus ühiskonna lõhestatus, vale-info kiire levik ning inimeste stressitase muudavad meid kõiki hapraks, peab raamatukogu olema mõtte- ja olemisruum, kus valitseb heatahtlikkus, tasakaalukus ja inimlikkus.
Tulevikuraamatukogu visioonist rääkides viidatakse praegu palju tegevustele, mis otseselt lugemise või raamatuga seotud ei pruugigi olla: õmblemis-, mälutreeningu- või kokkamisringid või rattalaenutus on Skandinaaviamaade raamatukogudes väga levinud ja meilgi otsitakse raamatukogudele järjest uusi ja põnevamaid väljundeid. Minu meelest on see väga tervitatav, kuid tingimusel, et raamatukogude tegevusspektrisse mahuks mugavalt ära ka traditsioonilised kohtumised kirjanike ja lugejate vahel, raamatututvustuste hommikud või õhtud ning haruraamatukoguhoidja ei peaks postipunkti teenindajana eelistama üht klienti teisele.
Raamatukoguhoidja, tase 6 kutset läbivad kompetentsid
Järgin oma töös vajalikku seadusandlust: IFLA/UNESCO rahvusvahelist rahvaraamtukogude seadust, Eesti Rahvaraamatukogu seadust ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu põhimäärust, eeskirju ning andmekaitseseadust (vastavad lingid paremal)
Minu jaoks on oluline ka raamatukogutöötaja eetikakoodeks, mis on aluseks ühisele väärtus-ruumile ning tagab tasakaalustatud partnerluse raamatukogude ja teiste organisatsioonide vahel.
Minu jaoks on korrektne suuline ja kirjalik eneseväljendus väga oluline, eriti lastega töötades - olen neile iga päev eeskujuks ning loodetavasti ka inspiratsiooniks.
Kasutan oma töös asjakohast terminoloogiat, mida vajadusel kontrollin märksõnastikust (www.elnet.ee), Rahvusraamatukogu või ERÜ kodulehelt.
Eesti keel on tänu pidevale suulisele ja kirjalikule kasutamisele ka pärast 10 aastat Prantsusmaal elamist väga heal tasemel. Igapäevaselt kasutan ka prantsuse keelt, kuna elukaaslane on prantslane ning laps kakskeelne. Inglise keel on samuti heal tasemel, kuna olen seda kasutanud töökeelena varasemas professionaalses elus ning ka suvises Haapsalus, kui lasteraamatukogus on palju turiste.
Kuigi sotsiaalvõrgustikes postitan isikliku privaatsuse säilitamiseks üliharva, siis lasteraamatukogu lehel jagan professionaalset ning pädevat infot üsna tihti ja tunnen, et orienteerun kaasaegses digimaailmas vabalt ning olen suuteline kiiresti juurde õppima.