Kogude kujundamine

Haapsalu lasteraamatukogu on Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond, mis asub omaette ja omanäolises majas. Lasteraamatukogu peamine sihtrühm on eri vanuses lapsed alates sünnist, kui neile antakse raamat „Pisike puu“, kuni põhikooli lõpuni. Esindatud on ka täiskasvanutele mõeldud romaanid ning teabekirjandus, mida põhiliselt laenutavad põhikooli- ja gümnaasiuminoored ning Haapsalu kolledži tudengid, kuid üsna tihti ka täiskasvanud, kes tulevad lastega koos raamatukokku või vajavad teavikut, mis keskraamatukogust on välja laenutatud.

Kõige rohkem külastab meid 7-12aastaste vanusegrupp. Algkool ja ka riigigümnaasiumi maja asuvad lasteraamatukogule väga lähedal, seega on lastel lihtne pärast kooli mõni raamat kaasa haarata või kohapeale lugema või uurimistööd koostama tulla. Oluline sihtgrupp on ka lasteaiaõpetajad, kes käivad regulaarselt igal nädalal ning laenutavad teemade kaupa teabe- ja juturaamatuid 2-7aastastele lastele. Kooliõpetajad pöörduvad meie poole, et tutvustaksime uuemat koolieale mõeldud kirjandust, mis aitaks soovituslikku lugemisnimekirja värskendada. Lasteraamatukogus käivad ka päris pisikesed, kes veel lugeda ei oska, kuid vanemate abiga leiavad nemadki üles sobivad fantaasiarohked pildiraamatud või õhtujutud. Kuna lasteraamatukogu asub samas majas juba 1961. aastast, siis on tore näha ka põlvkondade vaheldumist ning kunagisi lugejaid poisse-tüdrukuid nüüd oma lastega jutuhommikutele tulemas ja raamatuid laenutamas.

Kogude ja komplekteerimise tase ning vastavus vajadustele

Lasteraamatukogu komplekteerimise üks põhilisi eesmärke on kvaliteetse lastekirjanduse kättesaadavuse tagamine, õpikeskkonna toetamine ning lugemisisu tekitamine ja süvendamine.

Lasteraamatukogu kogude komplekteerimist teostab keskraamatukogu komplekteerimisosakond. Süstemaatiline eestikeelse lastekirjanduse komplekteerimine algas 1950ndatel. Tänaseks ei ole muidugi kõik teavikud 1950ndatest aastatest säilinud ning on dekomplekteeritud. Lastekirjanduse komplekteerimine on seega toiminud väga hästi juba ligi 70 aastat, viimased 33 aastat juhib osakonda Helle Kaljusaar, nõuandvaks jõuks on lasteraamatukogu bibliograaf Krista Kumberg, kes lastekirjanduse eksperdina töötanud üle 30 aasta. Üsna pikk komplekteerimise traditsioon ning Helle ja Krista kogemus annab tulemuseks väga põhjalikult läbi mõeldud ning laste ja ka täiskasvanute vajadusele vastavad kogud. Seetõttu juhtub haruharva, et küsitud teavikut meil ei leidu. Sellisel juhul hindame teaviku põhjendatust meie kogus ja lisame ta vajadusel järelkomplekteerimise nimekirja.

Väga vanad ja rariteetsed teavikud ei ole aktiivses kogus, vaid neile on eraldatud oma ruum, kust huvilised vajadusel laenutada saavad. Vanim raamat lasteraamatukogus on 1881. aastal Tartus välja antud „Juhataja kodu- ning isamaatundmisele. Lastele õpetuseks“. Alles on ka eredamaid näiteid erinevatest kirjanduslikest perioodidest nt nõukogudeaegset propagandistlikku kirjandust.

Teavikute valikukriteeriumid ning komplekteerimis- ja dekomplekteerimispõhimõtted

Teavikuid valime eelkõige selle järgi, kas ja kuidas nad toetavad õpikeskkonda, maailmapildi avardumist, käsitlevad laste elus olulisi teemasid empaatiliselt ja mõtlemapanevalt ning pakuvad igas vanuses lastele lugemisrõõmu ja sütitavad teadmisjanu. Valiku tegemisel tuleb ühtmoodi arvestada lastega, kellel on suur lugemus ja väljakujunenud nõudlik maitse, kuid ka lastega, kellel pole olnud tahtmist või võimalust raamatuid lugeda või kes on huvitatud ainult ühest spetsiifilisest teemast. Samas on nii keskraamatukogu kui ka lasteraamatukogu metoodiline keskus, kust õpetajad, õppejõud ning üliõpilased peaksid leidma teadus- ja õppetööks vajalikke teavikuid.

Lääne maakonna keskraamatukogu lähtub riiklikust maakonnaraamatukogude komplekteerimis-kavast, mille prioriteetideks on: 1) Eestimaad ja rahvast puudutavad teosed 2) Teatmeteosed ja teabekirjandus (leksikonid, eriala- ja keelesõnaraamatud, elukestvat õpet soosivad teavikud jm)3) Eesti algupärane ilukirjandus, eeskätt Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali toetuse saanud väljaanded4) Väärtkirjanduse tõlked, eeskätt Eesti Kultuurkapitali toetusel ilmunud teosed ja/või samaväärse välisriikide toetuse saanud teosed5) Teabekirjandus6) Ajaviitekirjandus

Perioodika tellimisel lähtutakse samasugusest põhimõttest – eelistatud on kvaliteetne ning erialane kultuuriajakirjandus, kuid tellitud on ka laia lugejaskonnaga perioodika.

Oluliseks peame ka kohalikul tasandil välja antud kultuuri- ning ajalooteemalisi kogumikväljaandeid.

Esindatud on võõrkeelne, peamiselt venekeelne kirjandus, mida komplekteerime enamasti ajaviitekirjanduse hulgast, kuna nendele on nõudlus endiselt suur. Kogudes on ka soome-, rootsi-, saksa- ja prantsusekeelseid teavikuid, kuid need tulevad peamiselt annetustena enam või vähem süstemaatiliselt.

Lasteraamatukogu kogude kujundamisel on esmatähtis algupärane lastekirjandus, püüame vähemalt ühes eksemplaris komplekteerida kõik teavikud, mis eesti autoritelt ilmuvad. Kui raamatu sisu ja teostuse kvaliteet on nõrk, siis piirdumegi ühe eksemplariga, tuntud ja nõutud autori puhul tellime vähemalt 2-3, harva ka 4 eksemplari. Viimast juhul, kui teos on osa mõnest olümpiaadi- või kirjandusvõistluse nimekirjast või koolide soovituslikus lugemisvaras. 1970ndatel tavapärane 7-8 eksemplari tellimine on tänaseks päevaks kadunud nähtus nii finantsilistel kui ruumilistel põhjustel.

Lastele mõeldud tõlkekirjanduse komplekteerimisel valitsevad samad põhimõtted nagu algupärase kirjanduse puhul. Üle kahe eksemplari komplekteerime juhul, kui tõlkeraamat on osa mõnest olümpiaadi- või kirjandusvõistluse nimekirjast või koolide soovituslikus lugemisvaras.

100%list komplekteerimist ei teosta me pappraamatutele, valides ainult teostuselt huvitavamaid raamatuid. Pappraamatuid ilmub lihtsalt väga palju ja lasteraamatukogus on väiksemale lugejale vajalik hulk niigi olemas ja üsna heas korras. Lasteraamatukogu ei telli ka kõikvõimalikke tegelusraamatuid (kleepimis-, värvimis- jm raamatud).

Olulise osa komplekteeritavast kirjandusest moodustab ka lastele suunatud teabekirjandus. Lapsed laenutavad palju loodus- ja loomateemalisi teaberaamatuid, kuid ka koka- ja spordiraamatuid.

Perioodikast tellime lastele suunatud ajakirju „Täheke“ ja „Hea laps“ ning hiljuti ilmumist alustanud ajalehte „Postimees Juunior“. Lasteosakonna ajakirjaletis võiks lisaks „Sirbile“, „Postimehele“ ja „Lääne elule“ olemas olla ka „Õpetajate leht“.

Komplekteerimine toimub enamasti hulgimüüjate (rahva Raamat, Apollo) kaudu, kuid kui mõni teavik ei ole üldises levis, ostame otse väljaandjalt.

Kord nädalas uudiskirjanduse baasil toimuvale komplekteerimisele lisaks kasutame ka üsna tihti järelkomplekteerimist, nt hinnasoodustuste ajal või juhul, kui mõni vajalik teavik on mingil põhjusel tähelepanuta jäänud. Järelkomplekteerimise kaudu saame vaba raha olemasolul soetada ka ingliskeelset väärtkirjandust ning vormilt ja temaatikalt tähelepanuväärset kvaliteetkirjandust.

Lasteraamatukogus olemas ka valik audio-raamatuid ning lastefilmide DVD-sid, eriti selliseid, mis põhinevad mõnel raamatul (nt „Pettson ja Findus“, „Supilinna salaselts“ jt), kuid nende komplekteerimine on teisejärguline ning võimalik ainult järelkomplekteerimisel.

Dekomplekteerimisele läheb lasteraamatukogus umbes 800 teavikut aastas, komplekteeritakse umbes sama palju. Mahakandmise põhjuseks on enamasti teaviku lagunemine, aegumine, kaotamine või liigne eksemplaarsus. Dekomplekteeritud raamatud anname vajadusel haruraamatukogudele või saavad lugejad nad tasuta kaasa võtta. Säilitame kõiki laste- ja kultuuriajakirju ning kohalikku ajalehte.