saad ülevaate tabelite ja jooniste pealkirjastamist;
lisad oma töösse vähemalt ühe joonise;
saad ülevaate kokkuvõtte kirjutamisest ja kasutatud kirjanduse loendi tegemisest;
kirjutad oma tööle kokkuvõtte;
teed oma töös kasutatud allikate loendi nõuetekohaseks.
Tabeleid kasutatakse arvulise materjali või standardsete arvutuste süstematiseeritud ja kompaktseks esitamiseks. Töö põhiosas ei tohiks olla suuri tabeleid ulatusliku ja töötlemata arvmaterjaliga. Tabelid, mis ei ole otseselt seotud käsitletava küsimusega, tuleks paigutada töö lisasse. Ühesuguste mõõtühikutega arvandmed tuleks veergudesse paigutada nii, et arvude samad kümnendkohad oleksid üksteise all kohakuti. Kaheveeruliste tabelite koostamine ei ole otstarbekas. Selliseid arvandmeid võib esitada vahetult teksti sees.
Tabelite nummerdamine ja pealkirjad. Iga tabeli kohale lehe paremasse serva ühe rea võrra pealkirjast kõrgemale kirjutatakse üldnimetus “Tabel”, millele järgneb tabeli number. Numbri järel punkti ei panda. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses.
Näiteks: “Tabel 3”.
Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks, samas võivad fotod olla eraldi. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega.
Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mis eraldatakse tavaliselt muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse.
lisa oma töösse üks sobiv joonis või pilt
pealkirjasta leitud materjal
viita leitule ka oma tekstis.
Kokkuvõte koosneb tavaliselt tööst tulenevatest järeldustest, oma arvamusest ja ettepanekutest. Kokkuvõttes peaks selguma, kas töö eesmärk on saavutatud ja kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Kokkuvõte peaks olema sissejuhatusega samas mahus (mitte üle 1/10 töö põhiosa mahust). Kokkuvõttes uusi probleeme ei püstitata, vaid korratakse töö eelnevates osades toodut. Kokkuvõttes reeglina enam ei viidata (Referaadi vormistamine ... 2005).
Kokkuvõte peaks olema lähedane töö põhiosa jaotiste struktuurile, kuid võimalikult kokkusurutud ning ta peab andma selge ülevaate töö eesmärkidest, vajadusest, töö põhilistest tulemustest, tema praktilisest ja teoreetilisest väärtusest, rakendamisvõimalustest ja tingimustest, üleskerkinud probleemidest ning võimalikest arendamise vajadustest ja suundadest. Kokkuvõttes peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti. Eriti oluline on autoripoolse nägemuse väljatoomine.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate probleemidest, üldisest käigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata (Lepikult, Tamm 2003, lk.14).
KOKKUVÕTE
Sain teada, et ____ on mitmeid sümptomeid, näiteks…
Lisaks sain teada, et ____ on võimalik ravida. Ravimiseks on vaja….
Olen oma tehtud tööga rahul, sest leidsin informatsiooni otsitud haiguse kohta ning oskan seetõttu seda haigust ka paremini ennetada. Minu töö on vajalik selleks, et oskaksin abi anda, kui kellelgi peaks olema selline haigus.
Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid, mis esitatakse tähestikulises järjekorras algallika keeles. Kõigepealt loetletakse ladinatähestikulised allikad, seejärel slaavitähestikulised allikad. Kirjete ette üldjuhul järjekorranumbrit ei panda. Kui allikaid on üle viie, siis tuleks allikad ka nummerdada.
Kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Ka lühendid kirjes esitatakse vastavas võõrkeeles.
Kasutatud allikate loetelu näited:
● ajaleheartikkel (autor või autorid, allika ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajalehe/ajakirja nimetus ja number, ilmumisaeg):
Pener, R. (2003, detsember). Koolijuht ärijuhiks, õppealajuhataja tootmisjuhiks. Õpetajate Leht, 45.05.12.
● blogipostitus (autor või autorid, allika ilmumisaasta, artikli pealkiri, vaatamise aeg, veebiaadress):
Lõoke, H. (2021). Akadeemiline ausus. Vaadatud 17.04.2021
https://lõoke.akadeemilineausus.ee
● raamat (autor või autorid, allika ilmumisaasta, raamatu pealkiri, kirjastus):
Kidron, A. (2000). Ärijuhtimise psühholoogia. Tallinn: Mondo.
● koduleheküljel olev info ilma autorita (kodulehe omanik, ilmumisaasta või selle puudusel käesolev aasta, vaatamise aeg, veebiaadress):
Välisministeeriumi kodulehekülg. (2018). Reisimise ABC. Vaadatud 25.08.2018.
http://reisitargalt.vm.ee/sihtkoha-info/
NB! Kui on puudu ka pealkiri, siis vormista kirje nii:
Välisministeeriumi kodulehekülg (2018). Vaadatud 25.08.2018.
http://reisitargalt.vm.ee/sihtkoha-info/
● Vikipeedia artikkel (artikli pealkiri, aasta, vaatamise aeg, veebiaadress):
Akadeemiline ausus (2021). Vaadatud 3.05.2021.
https://et.wikipedia.org/wiki/akadeemilineausus
● Pilt (pildi autor või selle puudumisel pildi allika nimetus, aasta, pildi nimetus, vaatamise aeg, veebiaadress):
Zacek, S. (2007). Puukoristaja. Vaadatud 17.06.2018. http://zacekpildid.ee/puukoristaja
Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid).
Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks “Lisa 2”. Lühendit “nr” ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga “Lisad” ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu. Lisad ja nende pealkirjad tuuakse ära töö sisukorras (Referaadi vormistamine ... 2005).