Embedded Files
2023/24 õppeaastal oli tehnikakõrgkooli akadeemilise personali koguarv 237. Uuringus osales 81 õppejõudu, mis moodustas vastajate määraks ligikaudu 34,18%. Osalejad jagunesid järgmiselt:
Instituuditi: Arhitektuuri instituut (2,47%), Tehnoloogiainstituut (6,17%), Logistikainstituut (12,35%), Humanitaar- ja majandusainete keskus (13,58%), Teenusmajanduse instituut (14,81%), Reaalainete keskus (14,81%), Ehitusinstituut (17,28%) ja Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut (18,52%).
Erialati: inseneeria (71,60%) ja sotsiaalteadused (28,40%).
Õpetamiskogemuse järgi: kuni 3 aastat (20,99%), 4–6 aastat (9,88%), 7–9 aastat (11,11%) ja 10+ aastat (58,02%).
Tehisintellekti koolituse kogemuse järgi: on osalenud AI koolitustel varem (51,85%) ja ei ole osalenud AI koolitustel varem (48,15%).
Küsitlus sisaldas 10 küsimust.
1. Millistel mudelitel põhinevaid AI tööriistu kasutad?
Küsimusele, milliseid generatiivse tehisintellekti tööriistu osalejad tavaliselt oma töös kasutavad, loetlesid paljud mitmeid tööriistu. Kõige sagedamini kasutati tekstiroboteid (82,72%), millele järgnesid pildigeneraatorid (29,63%), heligeneraatorid (8,64%) ja videogeraatorid (7,41%). 16,05% osalejatest vastas, et nad ei kasuta generatiivseid tehisintellekti tööriistu oma töös.
2. Kasutan tekstiroboteid
Küsitluse tulemused näitasid, et osalejad nõustusid peamiselt sellega, et generatiivse tehisintellekti tööriistad pakuvad lisavõimalusi õppimise rikastamiseks ja traditsiooniliste õpetamismeetodite täiendamiseks. Tekstiroboteid (või muid tehisintellekti tööriistu) kasutatakse sagedamini õppevahendite ettevalmistamiseks ja kõige harvemini tudengite juhendamiseks ja tagasiside andmiseks.
Küsitluse tulemused näitasid, et osalejad nõustusid peamiselt sellega, et generatiivse tehisintellekti tööriistad pakuvad lisavõimalusi õppimise rikastamiseks ja traditsiooniliste õpetamismeetodite täiendamiseks. Tekstiroboteid (või muid tehisintellekti tööriistu) kasutatakse sagedamini õppevahendite ettevalmistamiseks ja kõige harvemini tudengite juhendamiseks ja tagasiside andmiseks.
3. Tekstirobotite kasutamise reguleerimine praktilises töös üliõpilastega
Kõige enam vastanud õppejõududest lubab tekstiroboteid õppetöös kasutada, ilma et nad oleksid selles osas õooetöös muudatusi teinud. Vaid neli vastajat on tekstirobotite kasutamise õppetöös täielikult keelanud.
4. Tekstirobotite õppetöös kasutamisest hoidumise põhjused
Peamiste takistustena tekstirobotite õppetöös kasutamisel nähti tekstirobotite poolt pakutava info ebausaldusväärsust, juhendi puudumist tekstirobotite vastutustundliku kasutamise kohta ning tekstirobotite negatiivse mõju tõttu üliõpilaste teadmistele.
5. Tehisintellekti põhiste rakenduste kasutamisega seonduvad võimalused õppetöös
Tekstirobotite kasutamises õppetöös nähti peamiste võimalustena traditsiooniliste õppemeetodite täiendamist, uute pedagoogiliste lähenemiste katsetama julgustamist ning tuleviku tööturul nõutavate oskuste kujundamist.
6. Tehisintellekti põhiste rakenduste kasutamisega seonduvad ohud
Osalejad nõustusid, et generatiivse tehisintellekti kasutamisega hariduses kaasnevad olulised riskid nagu akadeemilise pettuse riski suurenemine, ebausaldusväärse sisu loomine, õppimisprotsessi liigne sõltuvus „kopeeri-kleebi“ meetodist, turvariskid ja eetilise ning ebaeetilise akadeemilise käitumise piiride hägustumine.
7. Koolitusvajadused: koolitustel peaks tähelepanu pöörama järgnevatele teemadele
Lisaks nõustusid osalejad, et neil on vaja täiendkoolitust generatiivse tehisintellekti tööriistade kasutamiseks. Enim nimetati õppejõu töö tõhustamise ja praktiliste soovituste koolitust tekstirobotite kasutamiseks õppetöö planeerimisel ja korraldamisel.
8. Tehisintellekti põhiste rakenduste kasutamisega seotud tööaja muudatused
Samuti arvati, et tehisintellekti tööriistade kasutamine õppetöös ei ole toonud kaasa märkimisväärseid muutusi töökoormuses.
9. Tasulisele tehisintellekti rakendusele juurdepääsu võimaldamine
Peaaegu kõik vastanud arvasid, et personalile tuleks tagada ligipääs tasulistele AI rakendustele.
10. Tehisintellekti põhiste rakenduste üldine mõju kõrgharidusele
Uuringu tulemused näitasid, et osalejad hindasid generatiivse tehisintellekti üldist mõju kõrgharidusele üldiselt positiivseks, kusjuures negatiivsed, neutraalsed ja positiivsed hinnangud moodustasid vastavalt 17,28%, 20,99% ja 61,73%.
Korrelatsioonianalüüsi tulemused näitasid, et õppejõud, kes kasutavad tehisintellekti sageli õppetöö ettevalmistamisel ja läbiviimisel, uurimistöös, dokumentide koostamisel, e-kirjadele vastamisel ja muudes ülesannetes, näevad rohkem võimalusi generatiivse tehisintellekti tööriistade kasutamiseks õppetöös. Nad on ka rohkem huvitatud koolitustest generatiivse tehisintellekti tõhusaks rakendamiseks õppetöös ning hindasid generatiivse tehisintellekti üldist mõju kõrgharidusele positiivsemalt.
Vastupidiselt õppejõud, kes tajuvad rohkem riske generatiivse tehisintellekti kasutamises õppetöös, näevad vähem kasu ja võimalusi tehisintellekti kasutamises hariduses. Nad on ka vähem huvitatud koolitustest generatiivse tehisintellekti tõhusaks rakendamiseks õppetöös ning on hindasid generatiivse tehisintellekti üldist mõju kõrgharidusele negatiivsemalt.
Lisaks näitasid tulemused, et inseneeria valdkonna õppejõud tajuvad tehisintellektiga seotud riske rohkem kui sotsiaalteaduste õppejõud.
Samuti tajuvad tehisintellekti alase koolituse saanud õppejõud vähem riske ja rohkem võimalusi generatiivse tehisintellekti kasutamises õppetöös võrreldes nendega, kes pole sellist koolitust saanud.
Page updated
Report abuse