Läbivate teemade rakendamine

Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi, võimaldades luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Õppekeskkonna korraldus

Kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke. Õpikeskkond keskendub õppijate heaolule ja turvalisusele. Kaasaegsed õppevahendid ja tehnoloogia toetavad uuenduslikke õpetamismeetodeid. Koolis on lihtsasti liigutatav ja hästi kokku sobitatav mööbel. Liikumiseks ja õppetööks saab kasutada kogu koolimaja ja õueala: näiteks raamatukogu, liikumis- ja puhkealasid, pesasid, koostööbokse. Koolikella puudumine, paindlikud tunnipiirid ja vahepausid võimaldavad õppida omas tempos, parandades keskendumist ja õpimotivatsiooni. Toetav ja hooliv koolikultuur tagab, et kõik tunnevad end väärtustatuna ja kaasatuna.

Üldõpetus ja aineõpe

TERA põhikooliastmes on üldõpetus ja läbivad teemad tihedalt seotud. Üldõpetus tugineb põhikooli riiklikule õppekavale, kuid on rohkem kombineeritud ning teemapõhine. Aineõppes tuuakse läbivatest teemadest lähtudes sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid. Õpetajad integreerivad aineteüleseid projekte, mis toetavad teemade mõistmist ja praktilisi oskusi. Erinevate kooliosade ja tasemete valikained ning praktikumid toetavad läbivaid teemasid, võimaldades süvendada oma teadmisi ja oskusi spetsiifilistes valdkondades.

Loovtöö

Läbivatest teemadest lähtuvad või õppeaineid lõimivad loovtööd annavad õppijatele võimaluse väljendada oma loovust ja arendada koostööoskusi. Loovtööd võivad olla individuaalsed või rühmapõhised, pakkudes erinevaid lähenemisviise ja praktilisi kogemusi läbivate teemade süvendamiseks.

Klassiväline õppetegevus

Mujalõpe ja looduses tegutsemine arendavad keskkonnateadlikkust ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Külastused muuseumidesse ja teatrisse rikastavad kultuurilist identiteeti ja loovust. Spetsiaalsed õppeprogrammid ja avastusõpe võimaldavad õppijatel rakendada teadmisi reaalses maailmas, tugevdades seeläbi kodanikualgatust, ettevõtlikkust ja kriitilist mõtlemist. Kõik need tegevused muudavad õppimise mitmekülgsemaks ja kaasahaaravamaks, toetades õppija terviklikku arengut ja läbivate teemade omandamist.

Õpilaste mentorlus

Gümnaasiumiastmes toetab läbivate teemade mõtestamist ja eri ainete ühendamist ka mentorlus. Regulaarsete arenguvestluste ja eesmärgistatud juhendamise kaudu seotakse omavahel ainealased teadmised, õpioskused ja isiklik areng. Mentor aitab õppijal näha seoseid eri õppeainete vahel, rakendada õpitut laiemates kontekstides ning kujundada teadlikult nii õpiteed kui ka karjäärivalikuid. Nii saavad aineõpe, valikkursused ning praktilised kogemused terviklikuks õpiteeks, mis arendab õpilase eneseteadlikkust, koostööoskust ja vastutustunnet.

Õppekava läbivad teemad:

1) elukestev õpe ja karjääri kujundamine – taotletakse õppija kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid;

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õppija kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õppija kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õppija kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

5) teabekeskkond ja meediakasutus – taotletakse õppija kujunemist teadlikuks ja analüüsivaks inimeseks, kes tajub ja teadvustab adekvaatselt ümbritsevat teabekeskkonda, suudab meediamaailma sisu ja allikaid kriitiliselt analüüsida ja kasutada, tunnustab autorlust, oskab luua kvaliteetset meediasisu, arvestades oma eesmärke ja ühiskonnas omaksvõetud suhtlemise norme, ning toimib turvaliselt ja vastutab oma käitumise eest end ümbritsevas teabekeskkonnas;

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õppija kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

7) tervis ja ohutus – taotletakse õppija kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õppija kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Page updated

Report abuse