Embedded Files
Ennastjuhtiva õppija arengu toetamine
Ennastjuhtiva õppija arengu toetamine
TERAs on ühtne õppekava, sh ühtlustatud hindamissuüsteem 1.-6. ja 7.-9. klassis ning gümnaasiumis.
1.- 9. klassini ja ka gümnaasiumis toimub sõnaline tagasiside andmine õpieesmärkidest lähtuvalt ning on edasiviiv ja mõistetav nii õppijale kui lapsevanemale.
Alates 7. klassist lisandub sõnalisele tagasisidele ka protsendiline hindamine.
Õppeperioodi lõpus antakse välja kokkuvõtvad hinnangud TERA õpinguraamatusse (põhikoolis).
Ennastjuhtivuse toetamiseks on igal 1.-6. klassi õpilasel TERA raamat, 7.-9. klassi õpilasel eesmärkide seadmise ja eneseanalüüside süsteem (nii seoses väljakutsetega kui ka aineõppes) ning gümnaasiumis õpilaste mentorlus, mis ärgitab õppijat oma tegevust jälgima ja mõtestama.
Kooli õppeaasta sees toimuvad iseõppepäevad.
Kõik TERA õpilased kannavad koolivormi.
Rahulolu-uuringud 4. ja 8. ning G2 (11. klassi) klassi õpilastele, õpetajatele ning lapsevanematele vastavalt riiklikule toimumiskorrale.
Motiveeritud ja koostöise töötaja arengu toetamine
Motiveeritud ja koostöise töötaja arengu toetamine
Iga töötaja arengu toetamiseks toimub vähemalt üks kord aastas vestlus oma juhiga.
Liikumaks oma tööalaste eesmärkide poole, on töötajal õigus ja võimalus saada juhtkonnalt tuge.
Töötajal on kaasaegsed töövahendid, mis ühilduvad koolis kasutusel oleva Apple ökosüsteemiga.
Õpetajatel on iganädalased koostöö-ajad ja koosolekud.
Vähemalt 1 kord aastas toimuvad kolleegide tunnikülastused.
Vähemalt üks kord aastas toimub TERA üksustes töötavate õpetajate ühine arengupäev (nt talveseminar).
Õpetajate võimestatuse uuring igas TERA üksuses HESA juhtide kogus kokkulepitud ajal.
Kaasatud ja hooliva kogukonna loomine
Kaasatud ja hooliva kogukonna loomine
Vähemalt üks korda aastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud.
Vähemalt üks kord aastas toimub lapse arenguvestlus, kus antakse vanemale ka tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta.
Õpilase vanemal on võimalus osaleda kooli nõukogu ja esinduskogu töös.
Innovaatilise ja arengut toetava keskkonna loomine
Innovaatilise ja arengut toetava keskkonna loomine
TERA õppetöö loomulikuks osaks on erinevad digivahendid (sh personaalne Apple'i tahvelarvuti või sülearvuti), mille eesmärk on õppetööd mitmekesistada ja personaliseerida.
Digivahendeid kasutatakse kõikides kooliastmetes ja ainetundides, et toetada erinevate õpistiilide ja -võimetega õpilasi. Lisaks on see õpetajatele hea võimalus kasutada oma ainetunnis hulgaliselt lisamaterjale ja jooksvalt kujundada õpilaste digipädevust.
Igas TERA koolis on laste eakohast arengut toetav päevaplaan: tundide pikkus on 40-80 min, koolipäev alates kella 9st, lugemis- ja liikumispausid, toidupausid.
Õppeaasta algab üldjuhul augustikuu teises pooles ja lõpeb hiljemalt 1. juunil.
Õppeaastas on vähemalt 5 koolivaheaega.
Igal TERA koolil on oma juhtimismeeskond, mille liikmed kuuluvad HESA juhtide kogusse.
TERA standardis tehtavad muudatused arutab läbi ja kiidab heaks HESA juhtide kogu ning kinnitab HESA juhatus. Kord aastas vaadakse standard üle.
TERA on üldhariduskool 1.–9. klassini ja gümnaasium. TERAl on mitmeid I-II kooliastme koolikohti ja kaks III kooliastme koolikohta ning gümnaasium.
1. aste – 1.–3. klass,
2. aste – 4.–6. klass,
3. aste – 7.–9. klass,
gümnaasium – G1–G3 (10.-12.) klass.
Õppimine toimub poolaastate kaupa. Õppeaasta kaheks perioodiks jagamine toetab õppijal keskenduda õppeprotsessile, arendada loovust ja kriitilist mõtlemist ning õppida eneserefleksiooni ja õpetaja-poolse tagasiside kaudu. Samuti aitab see kaasa laste motivatsiooni suurendamisele, enesekindluse kasvule ning oma eksimustest õpetaja toel õppida.
Katame kõik riikliku õppekava ettenähtud määrad ja tunnid. I kooliastmes on rõhk üldõpetusel, kasutades terviku loomiseks vaba tunnimahu ja huvihariduse akadeemilist sisu. II ja III kooliastmes ning gümnaasiumis üldjuhul aineõpetusel.
Tunnijaotusplaan, valikained ja vaba tunnimahu kasutamine on kirjeldatud ja põhjendatud iga koolikoha eripära all.
Üldõpetus I kooliastmes
Üldõpetus on õppekavas olevate ainete seostamise viis, mis avardab ja muudab aineõpetuse elulähedasemaks. Lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika seob õppe- ja kasvatustegevuse tervikuks. Üldõpetus on õpetamise viis, mis arendab õppija vaatlusvõimet, iseseisva töö oskust ja mõtlemist, ergutab fantaasiat ja laiendab huvide ringi. Üldõpetuslik tööviis on välja kasvanud lapse psühholoogiast, mida iseloomustavad järgnevad põhimõtted:
lapsepärasus (lapsekesksus),
elulähedus,
näitlikustamine,
isetegevuse põhimõte,
kodukoha ehk kodumaa põhimõte,
mujalõpe.
Üldõpetus tugineb põhikooli riiklikule õppekavale, kuid on rohkem kombineeritud ning teemapõhine. Iga õpetaja ja klassijuhataja valib vajalike pädevuste saavutamiseks sobiva tempo, koormuse ja metoodikad. Vastava klassi või kooliastme lõpetamiseks fikseeritakse vajalikud pädevused kooli ainekavades.
Võõrkeeled
I klassist alates algab inglise keele süvaõpe keelekümblusmeetodil. Selliselt õppimine annab oskuse väljendada spontaanselt oma mõtteid inglise keeles, tõlget kasutamata. Keelekümblusmeetodit rakendades kasutab õpetaja keeletunnis vaid inglise keelt ja hoidub eesti keele kasutamisest. Tunni atmosfäär on mänguline ja nauditav. Lapse tähelepanu köitmiseks kasutab õpetaja tunnis laule, mänge, luuletusi, pildiraamatuid, jutte, pilte, mänguasju, jms. Kõike, mida õpitakse, korratakse ja harjutatakse pidevalt.
II kooliastmes lisandub teine võõrkeel (5. klass). B-võõrkeele valikus on üldjuhul vene keel, prantsuse keel, saksa keel ja hispaania keel. Keelerühm avatakse, kui soovijaid antud valikule on vähemalt 8.
TERA Peedu koolis õpitakse B1-keelt coach´iva meetodi abil. Nimelt saavad õppijad valida teise võõrkeele lähtuvalt enda huvidest. Oluline on õppija sisemine motivatsioon valitud keelt õppida. Õppetöö on õpilaste juhitud, nad valivad ise teemad ja suuna, mille kaudu keelt omandada. Keelecoachi roll on luua õppetöös struktuur ning suunata ja toetada õpilasi avatud küsimuste abil. Keelecoaching aitab arendada õpilaste oskust õppida keelt iseseisvalt, andes neile väärtusliku tööriista, mida saab kasutada ka edaspidises elus keelte õppimisel. Selle meetodi olulisteks osadeks on õpistrateegiate omandamine, eesmärkide seadmine ja eneseanalüüs. Keelecoaching põhineb arusaamal, et lapsed on loomult uudishimulikud ja soovivad maailma avastada. Vastutuse andmine õpilastele ja õpilaste usaldamine teeb õpilased teadlikumaks oma huvidest, tugevustest ja nõrkustest ning õpetab neile valima endale keele õppimiseks sobivaimad õpistrateegiad. Kogu protsess toetab nende enesekindluse kasvu. Kui lasta õpilastel ise avastada ja õppimisprotsessi juhtida, kujundame neist elukestvad õppijad, kes võtavad vastutuse oma hariduse eest.
Gümnaasiumis õpitakse esimese (B2-keeleoskustaseme) võõrkeelena inglise keelt. Teise (B1-keeleoskustaseme) võõrkeelena õpitakse üldjuhul varem õpitud B-võõrkeelt, kuid seda saab soovi ja võimaluse korral õppima asudes vahetada. Üldjuhul on teise võõrkeele valikus vene keel, saksa keel, hispaania keel ja prantsuse keel.
Formaal- ja mitteformaalõppe lõiming
Kool arvestab õpilase vanema taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga ettenähtud õpitulemusi.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks esitab õpilase vanem koolikoha juhile avalduse ja koolivälise tegevuse juhendaja (treener, huvikooli õpetaja või muu) ülevaate õppetegevuse sisust. Avaldusi saab esitada üldjuhul kaks korda õppeaastas: 1. oktoobriks ja 31. jaanuariks. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks vaatab koolikoha juhtkond läbi koolikoha juhile laekunud avaldused ja teeb otsuse õpingute arvestamise kohta kooli õppekava osana. Vajadusel kaastakse arutelule õpetaja(d). Iga koolikoht võib sätestada täiendavaid põhimõtteid ja tingimusi kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamiseks koolis õpetatava osana.
Koolis on õppekeeleks eesti keel.
Page updated
Report abuse