Maakari

Eesti Nudi on kohalik aretatud ohustatud tõu. Eesti nudi on aretatud eesti maakarjast. Tänast kollakas punast nudi maakarja veist tuleb seega lugeda aretatud kohalikuks tõuks. Teda ei peaks nimetada põlistõuks, juhul kui ei säilitata tema tõusisest bioloogilist-geneetilist mitmekesisust. Haruldane on ta muude globaalsete tootmistõugudega võrreldes muidugi küll. Eesti punane kari on samuti kohalik tõug.

Saad rohekm informatiooni eesti nudi kohta Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsist

Kas Ruhnu nudi karjas on säilinud geneetiline mitmekesis paremini kui nudi karjades mujal? Ruhnu nudi kari on säilitatud, mitte aretatud. Kari jõudis Ruhnu saarele 1960'de alguses Pärnumaalt. Kui rootslased jätsid Ruhnu saart oli nende vana maakari saarel. Eestlased kes tuli saarele peale sõda mäletavad ruhnlaste oma kari.

Maakari oli väga mitmekesine. Hall lehm on väljasuremas.

Gaddini, Andrea (2018): Estonian Grey

Eesti hall lehm

Inglise keeles: Estonian Grey Cattle

Li, Meng-Hua; Kantanen, Juha; Michelson, Annika & Saarma, Urmas (2011): Genetic components of grey cattle in Estonia as revealed by microsatellite analysis using two Bayesian clustering methods. BMC Research Notes.

Maakarja veised võivad veel täna vahel poegida küütselgasid, hallikasvalgeid ja sarvilisi vasikaid, kuid need konsumeeritakse vaikselt ega räägita sellest midagi avalikult.

Kirjak - kirju lehma nimi

Kirjes - kirju lehma nimi

Kriim - peas kirju, punase kriim

Kulles - (ei tea mis tähendab), sinihall (Tiberg, 1972, lk. 66).

Küüdik - pikuti triibuline

Laudik - peas laiguline, laugaga peas

Lehik - (ei tea mis tähendab), must-valge (Tiberg, 1972, lk. 66).

Linda – naise nimi, Kalevipoja ema

Lonni – naise nimi

Maasik – ehk maasikavärviline

Mirdi - (ei tea mis tähendab), kas naise nimi? (Tiberg, 1972, lk. 66)

Musti – täiesti must lehm või pealiselt must lehm

Mustik - täiesti must lehm või pealiselt must lehm

Paula – naise nimi

Päitsik – Peitse, Päitsu

Punik – punane või tumepruun

Senta – naise nimi

Suuvik - (ei tea mis tähendab), ehk suure suuga? (Tiberg, 1972, lk. 66).

Tiiu – naise nimi, tuleb Doroteast, üks keskaegse nelja virgnise capitales.

Valge – valge või peaagu valge

Valik – valge lehm

Viiu – hüüdnimi Sofiale.

(Tiberg, 1972, lk. 65).

Pullide nimede (Tiberg, 1972, lk.66):mutik – ühe aastane pull (või lehm)

Pühand – pull sündinud pühapäeval

esmu – esmaspäeval sündinud Lehm Tähik.

teisu – teisipäeval sündinud

Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Foto: Lehm Tähik , PTM F 150:11/F4-98, Põlva Talurahvamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/386744

Piimalehm musta või tumepunase kerega ja valge peaga koos mustade prillidega oli olemas nii siin kui seal, näideks Eestis, Rootsis, Taanis, Fäärsaartel, Islandis, Norras, (Tiberg 1972) Soomes ja põhja Venemaal (Häme University of Applied Sciences, 2005). Sellest lehmast aretas vürst Jaroslav piimalehm. Täna hereford lemad võivad näha nii välja, hereford on aga lihaloom kui põline päitsik oli piimalehm.

Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Foto Lehm Päitsik, PTM F 150:12/F4-99, Põlva Talurahvamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/386745

Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Saaremaa., TLM F 10235:24, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1191475

Noarootsi

Päitsik – nagu Peitse, Päitsu (Rickul): valge peaga (”hjälmig”) (Tiberg, 1972, lk.65, 68).Ristu, Päitsu - lehma nimed. EKnS 19, 57 (1) < Väike-Maarja khk., Vao v., Kiltsi Liivaküla k. - Arnold Dengo < Maanus Viit (1912) (Eesti Folkloori Instituut, 25.10.2006, elektrooniline allikas)Noarootsi poolsaarel ”holmat”, Rickul, Osmosaarel, Hiiumaa ja Gammelsvenskby keeles ”hälmat”, Suur-Pakri saarel ”siölemät, Korkis küla ”siölmat” ”hjälmot”, mis tähendab pea kontrastvärvis kerega tavaliselt tumedam kael ja kere. (Tiberg, 1972, lk. 34). Selline loom kirjeldakse heleda peaga (vähemalt ülemine osa ja küljed) ja selle lisaks peagu täisesti ühevärvine tumedam kere. Pea kohta õeldakse ”valge pea”, ”valge moma”, ”täisvalge otsaesine”. On ka õeldud ”loom valge laiguga sarvede vahel”(Vihterpalu), ”valge kõrvade ja sarvede ümbruses” (Hiiumaa). See kirjeldus pole tähendanud valge täht otsaesines, kuna sellised lehmad kutsuti ”stjärna” (täheline). (Tiberg, 1972, lk. 35).

Ruhnu

Ruhnu lehm nimega Hvithövdan (valge peaga) müüdi eestlasele. Seal pandi ta nimeks Peitse (Tiberg, 1972, lk.109). Ruhnlane imestas: ”mis see nüüd võiks tähendada?”!”Helma”, ”Helema”, lehma nimi mis Ruhnu saarel ei tähendanud ”hjälm” (kiiver), ”hjlälmig” (kiivriga). Ruhnu saarel see nimi on seotut hoopis Pühakutepäevaga (Allhelgonadag 1.11.). Ruhnu saarel oli aga mitmet lehmal selline nimi. Lehmad kirjeldadakse värvilt näideks punane valge peaga või tumepunane lehm valge värviga kõrvade ja sarvede ümber. Tibergi intervjuude kaudu tuli välja, et mitmel ruhnulastel polnud teada mis nimi tegelikult tähendas, nad ei teadnud, et see nimi mandrimaal kasutati alati valge pea ja ühevärvilise kere loomal. Võib oletada, et see nimi on tulnud Ruhnu saarele kui inimised Noarootsist ja Vormsist on abielunud ruhnlastega, mitte haruldane asi Ruhnu saarel. (Tiberg, 1972, lk. 41).”Holmen”, ”Holma” (Noarootsi poolsaar), ”Hälmen”, ”Hälma” (Rickul, Osmossaar, Vormsi, Hiiumaa), ”Hölmen”, ”Hölma” (Gammalsvenskby), ”Siölemin”, ”Siölema” (Suur-Pakri), ”Siölmen”, ”Siölma” (Väike-Pakri, Vihterpalu). Pull või lehm peagu valge peaga ja peagu ühevärvilise kerega või kaelaga kontrastse värvis. Tavalised on ”Rä-Hälma” (punase kiivriga) ja ”Svart-Hälma” (musta kiivriga). Esimine osa sõnast ütleb niiviisi lehma domineeriva värvi. Mingisugune ”valge kiivriga” pole võimalik kuna kõigidel on valged pead. Sellised nimed ei kasutata hobustel. (Tiberg, 1972, lk. 48).

Viljandimaa

"Meil oli kodus Päitsik lehm, Saare talus, Tänasilma vallas Viljandimaal. Olin 7-aastane. See oli 1926 a." Jaan Saar. Intervjuu tegi Annika Michelson 28.10.2006.

Lääne-Virumaa

Allikas

Tiberg, Nils. 1972. Estlandssvenska husdjursnamn av Nils Tiberg jämte en dialektuppsatas: Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Dreijer med teckningar av Abraham Hollman. I distribution AB Lundequistska Bokhandeln Uppsala. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi LI. lk. 35, 41, 48, 65,109, 118-125.

Häme University of Applied Sciences, Mustiala. Mustiala ajaloolised kogud. Põhja-Venemaa lehma pildikogu.

Eesti maakari

Boveiniene, B., Viinalass, H., Värv, S., Bekere, R. (2000): Preliminary Analysis for Comparing Genetic Structure of Lithuanian, Latvian and Estonian Native Cattle. - Proceedings of the 6th Baltic Animal Breeding Conference. Jelgava, Latvia.

Kalamees, K. (2000): Eesti maakarja veis. - “Loomade Maailm”, Tallinn, nr. 6/7.

Tiberg, Nils. 1972: Estlandssvenska husdjursnamn jämte en dialektuppsatas: Husdjuren på Runö av Fredrik Lönnlund och Tomas Dreijer med teckningar av Abraham Hollman. I distribution AB Lundequistska Bokhandeln Uppsala. Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi LI

Under, Marie 1984. Mu süda laulab. Koostanud Paul Rummo. Eesti Raamat. Tallinn.

Viinalass, H. Värv, S., Saveli, O. (2000): Geneetilisest mitmekesisusest eesti maatõugu veistel EAB lookuse alusel. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 12., lk. 101-104.

Uus raamat Local Cattle Breeds in Europe (pdf). Raamatus pole kõik kohalikud veised aga mõningad valitud, ka Nudi. Soome veistest on ainult Lääne Soome ja ida-Soome veis.