Koer

Kas külakrantside vahel peitab ennast põline koer?

Missugune oli karjakoer vanasti?

Järgmised koeranimed kasutati vanasti:

• Ekko
• Karro
• Krants
• Köss
• Lott
• Marengo
• Muri
• Muti
• Mutt
• Pakand
• Palli
• Pauki
• Pentus
• Pits
• Pitsu
• Pobbi / Pobi
• Polli
• Pontu
• Prints
• Ralf
• Rappi
• Reks
• Roi
• Sammi
• Sekko
• Tiresk
• Trilli
• Tripu
  • Trotski! (Tiberg, 1972, lk. 78)

ERM

Foto: Anto Varda

Ruhnu koerad olid väga hästi koolitatut kuna neid kasutati hüljepüügi abilisteks. (Tiberg, 1972, lk. 71). Koeranimed Ruhnu saarel: Lappen (valge koer ühe musta täpiga), Doks, Kanta, Karo, Kuito, Mars, Mick, Miska, Moppe, Palten, Prins, Rank, Rask, Sjule). (Tiberg, 1972, lk. 73)

Noarootsi eesti rahvuselt kirikuõpetaja koerade nimed olid Halle ja Ponto; Mati (eesti naise koer, ta oli abielunud rootslasega), Muri, Suille, Hurra, Karo, Kloto, Laila, Polla, Prinse, Samme, Sammi, Stella, Träff, Tällo. (Tiberg, 1972, lk. 73-74.)

Riguldi (Rickul): Boj, Hektor, Muri, Pointu, Prins, Pärne, Rolf, Suille, Stella, Bolle, Kåilla, Lappo, Malsek. Mero, Moppe Pajjo, Pitso, Pärla, Säcko, Tagi, Bojja, Grimma, Mosta.

Vormsi saarel oli järgmised eesikeelsed koeranimid: Bella, Filus, Häcku, Klinga, Kroff, Loitse, Milka, Pitsu, Ponkus, Rosi, Sammi, Taksi, Tappio, Tommi, Valli, Volle (selle nimi andis omanik ühe tuttava poja eestlase isa järgi kuna talle ei meeldinud poja isa). (Tiberg, 1972, lk. 75.)

Korkis oli koerad Millo, Sammi, Sulla ja Taksi. (Tiberg, 1972, lk. 76)

Väike-Pakril (Lilla-Rågö): Jädar, Lille, Flora, Focks, Lecks, Maks, Sinni, Tricks.

Naissaarel oli Ami, Anu, Bella, Berril, Bobbi, Dingo, Hecko, Kots (kutsikas?), Sampa, Sirpa, Tello. (Tiberg, 1972, lk. 76.)

Foto: Anto Varda

Museaali digitaalse kujutise kasutamisel palun viidata muuseumi kogule: Ambla karjapoisid, PM F 661:86, Järvamaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/245738

Foto: Oskar Tammiste