AutoCAD'i algõpe (erialata)

Käesoleva koolituse eesmärk on õpetada *.DWG ja *.DXF jooniste vaatamise, täiendamise, parandamise ja loomise AutoCAD programmi abil. Samuti õpetatakse *.DWG ja *.DXF vaaturite kasutamine nii arvutis, kui ka nutiseadmes.

Kogu protsess põhineb praktiliste ülesannete täitmisel.

Seost kindla erialaga pole, kuid kasutatavad ülesanded suurel määral on seotud erialadega: tisler, puusepp, ehitaja.

Tunnis kasutatakse sellist lähenemist, et igat teemat/oskust kasutatakse mitmekordselt paremaks arusaamiseks ja kinnitamiseks; ehk igas järgmises tunnis kasutatakse korduvalt varem õpitu; ehk puudumine ei ole õpilase huvides.

• Kursuse seis: Projekt, kinnitamata.

• Sihtrühm: sessioonõpe rühmade õpilased, kes vajavad AutoCAD tarkvara kasutamise algoskust.

• Õppekeel: eesti keel.

• Gruppi suurus: 13±3 õpilast.

• Eeldused alustamiseks: hiire-klaviatuuri kasutamise oskust, internetipõhiste keskkondade kasutamise oskus.

• Maht: 10 akadeemilist tundi, 2 akadeemilist tundi * 5 kokkusaamist.

• Toimumisaeg: teadmata (kuupäev-kellaaeg).

• Toimumiskoht: Pärnu mnt 162, klass 316.

• Veebipõhine õpikeskkond: MOODLE või Google Classroom?

• Lisaks: õpilane saab kodus kasutada AutoCAD täisversiooni õpilase litsentsi alusel.

Õpiväljundid:

1. õpilane avab etteantud joonise sobiliku programmiga, muudab joonise või mudeli kuvamise viisi;

2. õpilane etteantud joonise/mudeli mõõdistamise teel korjab kokku informatsiooni eseme kohta ning loob väljundi (väljaprintimine - *.PDF);

3. õpilane täiendab etteantud joonise mõõtmetega (mõõtmestamine) ja seletustega - joonis ise jääb muutmata;

4. õpilane muudab etteantud joonist;

5. õpilane loob uut joonist etteantud põhja alusel.

mida õpetatakse

1. Tund: Viewer ja Editor, Normaalne ja mobiilne, informatsiooni kätte saamine.

   1. Joonise avamine (topeltklõps ei tööta alati nii, kuidas oodatud on). Tasub vaadata, mis programmiga dokument avatud on - arusaamatuste vältimiseks.

1. 2. Kasutajaliides, selle elemendid, nende kasutamine ja kohandamine. Mudeli ruum ja paberi ruum - mis ja milleks.

1. 3. Etteantud failide vaatamine vaaturi (viewer) kasutades - ainult vaatamine ja informatsiooni saamine, muutmise võimalust pole: DWG True View. Failide vaatamine, mõõtmine, joonisel/mudelil oleva objekti ülesehitus, väljaprintimine (digiväljund - *.jpg, *.pdf).

1. 4. Tasapinnalised/lamedad/kahemõõtmelised joonised ruumiliste/kolmemõõtmeliste mudelitega võrreldes.

1. 5. Editor / Redigeerija – AutoCAD, SolidEdge, SolidWorks, DraftSight.

1. 6. Tegevused/liigutused joonise vaatamisel: Zoom_In-Zoom_Out, Pan (tööruumi lohistamine - justkui kotletti praepanni peal), navigeerimis Cube nurgas, vaated, visuaalsed stiilid.

1. 7. Jooniselt mõõtmete saamine, SNAP-punktide kasutamine.

1. 8. Layerid ehk kihid: viis, mis lihtsustab jooniste käsitlemist. Kihtide kasutamine: sisse-välja lülitamine, lukustamine. Näidisena kaks joonist sama sisuga - üks kus on kihid sees, teine ilma (ükshaaval vormistatud elemendid).

1. 9. Väljaprintimine - seotud mõisted, seadistamise protsess ja digiväljundi loomine.

1. 10. Vaaturite lauaversiooni ja mobiilse versiooni võimaluste võrdlemine.

2. Tund: Olemasoleva joonise täiedamine

   1. Objekti kuuluvuse muutmine ehk üle viimine ühest kihist teisse.

2. 2. Kihide seadistamine - värv, joone tüüp, nimi.

2. 3. Etteantud joonise seadistamine - viirutuse sammu muutmine, viirutuse kaldenurka muutmine. Viirutuse lisamine, võimalikud vead.

2. 4. Lihtsalt joonis on kasutu. On vajalikud mõõdud ja seletused. Mõõtude pealekandmine - õige kihi kasutades, jätkuv mõõt. Olukord, mil mõõt läheb ebasobiliku kohta ning selle on aja ümberpaigutada õigesse kohta.

2. 5. Eksitused jooniste loomisel - millised need on, joon mitmest segmentidest, joon joone peal. Kuidas need vead mõjuvad, miks tasub neid vältida.

2. 6. Seletuste lisamine joonisele, seaded, mis mõjuvad, seletuste vormistamisel. Erisümbolite lisamine - märgistikust lisamine.

2. 7. Single Line Text ehk Lihtne vs Multi Line Text ehk keeruline, palju võimalusi; kasutamiseks on vajalik eelnev Microsoft Word kasutamise kogemus. Spetsiaalsete praktiliste harjutustega.

2. 8. Tabel - hea töövahend, kuid on vajalik eelnev Microsoft Word kogemus.

3. Tund: Olemasoleva joonise muutmine

   1. Etteantud joonisel muutmiste tegemine. Joonis, millel tuleb mittevajaliku maha kustutada (ehitise joonis, mööblieseme joonis). Digiväljundi loomine.

3. 2. Joonise täiendamine - nurkade sulgemine, maha lõikamine, ümardamine. Mõõtmestamine.

3. 3. Liitobjekt ja lihtobjekt. Liitobjekti muutmine lihtobjektideks ja vastupidi, lihtobjektide muutmine liitobjektiks.

3. 4. Erinevad operatsioonid objektidega - teisaldamine, kopeerimine, peegeldamine, pöörlemine

3. 5. Kontuuride joonestamine abijoonte kasutades - selleks, et joonistatava objekti mõõdud oleksid õiged. Mõõtmestamine ja digiväljundi loomine.

4. Tund: Jooniste loomine abijoonte alusel

   1. Lihtsamate kontuuride joonestamine, majaplaani joonestamine, maja fassaadi joonestamine, kapi joonestamine - vahenditega joon (punkt-punkt), ristkülik (punkt-punkt), ringjoon (algpunkt-mõõtpunkt: raadius või läbimõõt).

4. 2. Olemasolevate objektide lisamine - objekti lisamine määratud koha peale. Iga kord kirjutatakse ette, mis SNAPi tuleb sisse lülitada, mis kiht peab kasutuses olema, mis tööriista tuleb kasutada.

4. 3. Varem loodud objektidel saab saab muuta omadusi nii ükshaaval, kui ka mitmel korraga.

4. 4. Loodud jooniste mõõtmestamine, vormistamine ja digiväljundi loomine.

5. Tund: Joonise loomine "tühjal lehel"

   1. Joonise karkassi loomine abijoontest.

5. 2. Joonestamine koordinaatide abil.

5. 3. Loodud jooniste mõõtmestamine, vormistamine ja digiväljundi loomine.

Last update: 2022-01-09 23:29