Kuidas tagada kriisimeeskonna liikmete valmisolek enesetapukatse puhul tegutsemiseks?

Kriisimeeskonna liikmete puhul on olulised stressijuhtimisoskused, hea suhtlemis- ja koostööoskus, vabatahtlikkus ja vastav koolitus, nagu ka kooli üldisesse kriisimeeskonda (teisisõnu kriisistaapi) kuulumisel. Õppeasutuse kriisimeeskonna liikmed peavad saama asjakohast ettevalmistust: teadmisi kriisipsühholoogiast, inimeste reaktsioonidest traumaatilistele sündmustele, stressist ning samuti meediasuhtlusest. Kooli tugimeeskonnas peaks olema vähemalt üks spetsialist, kellel on väljaõpe suitsiidse käitumise riski hindamiseks ning turvaplaani tegemiseks. 

Väga oluline on ka meeskonnale toimimiseks vajaliku toetuse tagamine, kovisiooni, supervisiooni ja mentorluse võimaldamine. Läbi tuleb mõelda ka see, kes ja kuidas toetab kriisimeeskonda. On oluline, et kriisimeeskonnale tervikuna oleks tagatud tugi, sest tegu on täiendava, emotsionaalselt keeruka tööülesandega. Seda saab teha aga siis, kui olemas on kindel seljatagune ja teadmine, et kriisiga ei jääda üksi

Enesetapukatse korral tegutsemiseks on lisaks vajalik, et:

• meeskonnas on nii füüsilise kui vaimse esmaabi oskustega liikmed 

• info nende kohta, kellel oskused olemas, on teada kogu personalile

• personal on teadlik esmaabivahendite olemasolust ja asukohast

• meeskonnal on kokku lepitud ühine suhtluskanal kiireks infovahetuseks (näiteks ühine kanal sõnumirakenduses) ja käepärast üksteise telefoninumbrid

Keda kaasata ja kuidas jaotada rollid kriisimeeskonnas?

Iga konkreetse enesetapukatse puhul tuleb kriisimeeskonnas kokku leppida, kes millist rolli täidab. 

Kui tegevuskava kuulub laiemasse Õppeasutuse kriisiplaani, siis tuleks silmas pidada, et kriisistaabi suurus ja koosseis võib varieeruda sõltuvalt kriisiolukorra eripärast, õppeasutuse vajadustest ja olemasolevast personalist. Liikmete arvu ja koosseisu määrab õppeasutuse juht. 

Oluline on, et kriisiolukorras on tagatud kõigi ülesannete täitmine – kui ka muidu on kriisimeeskonnal püsiv struktuur, võib meeskonna suurus ja koosseis olla enesetapukatse puhul tegutsemisel erinev üldisest kriisimeeskonnast. Iga rolli jaoks ei pea tingimata olema eraldi inimest, näiteks võib olla juhtumikorraldaja ka lapsevanema kontaktisikuks.

Vajalikud rollid ja ülesanded:

Järgmiste ja Hilisemate sammude juures võib olla vajadus kaasata ka koolivälist tuge.

Noore olemasolev tugivõrgustik

Noorel võib olla tugivõrgustik juba varasemast olemas või luuakse see nüüd, kaasates vajadusel/võimalusel juhtumi meeskonda psühhiaater, psühholoog ja perearst.

Tegevuskava kohandamisel on hea kaardistada kättesaadavad toe- ja abivõimalused:

• kohalik omavalitsus

• kohalikud vaimse tervise teenusepakkujad

• Sotsiaalkindlustusamet

• HARNO / Rajaleidja

Abiks võivad olla ka nõuannetega või ressursside leidmiseks:

• Koolipsühholoogide nõuandeliin: 1226 (16:00-20:00)

• Lasteabi telefon: 116 111

• Ohrviabi kriisitelefon: 116 006

• Ohvriabi emotsionaalse toe telefon: 116 123

• Peaasi.ee