Tegevuskava koostamise kõrval on koolis oluline ka ennetusstrateegia olemasolu ja selle järjepidev rakendamine. Iga olukorra käsitlemisel on kaks paralleelset suunda:
Akuutse olukorraga kiire ja efektiivne tegelemine, et tagada õpilaste turvalisus ja vajalik tugi.
Üldise ennetava tegevusplaani omamine ja täiendamine, et ennetada noorte vaimse tervise raskusi, riskikäitumist jm ning tagada hea juurdepääs vaimse tervise abile, kui esmane probleem või raskus ilmneb.
Ennetuse eesmärk on vähendada probleemide tekkimist, süvenemist ja kordumist, mõjutades riski- ja kaitsetegureid, mis probleemi kujunemist või süvenemise tõenäosust vastavalt kas suurendavad või vähendavad.
Koolipõhise ennetuse kolm peamist valdkonda on:
Õppekava. Eluks oluliste pädevuste õpetamine peab olema õppetöösse süsteemselt lõimitud, nt sotsiaal-emotsionaalse pädevuse õpe ainete üleselt.
Koolikliima ja -keskkond. Toetav ja usalduslik keskkond on oluliseks kaitseteguriks, nt toetav, kaasav ja erisusi arvestav kool, kus iga õpilane saab end tunda turvaliselt ja väärtustatuna.
Organisasioonikultuur. Selged ja ühtsed tegutsemisjuhised vähendavad ebamäärasust ning tagavad kiire reageerimise riskikäitumisele, nt selged ja noortega ühiselt läbi mõtestatud kokkulepped, mis on praktilisteks juhisteks kõigile koolikogukonna liikmetele.
Ennetus saab toimuda koolis erinevatel tasemetel, käsitledes noorte riski-ja kaitsetegureid:
Universaalne ennetus on suunatud kõigile (nt mingi eagrupi esindajatele) ega sõltu konkreetse probleemi kujunemise riskist, nt kõigile õpilastele eakohane õpioskuste ja sotsiaal-emotsionaalne õpe, kiusuennetuse ja kognitiivsete oskuste arendamise programmid, kooli-kodu koostöö.
Valikuline ennetus on suunatud neile, kellel on suurem risk probleemi kujunemiseks, nt õpiraskustega õpilastele õpiabi, kogupäevakool.
Näidustatud ennetus ja varajane sekkumine on suunatud neile, kellel on suur risk probleemi kujunemiseks või on probleem juba osaliselt ilmnenud, nt haavatavamate laste individuaalne nõustamine, neile toe pakkumine, kiire suunamine abile.
Näiteid konkreetsetest programmidest, mida Eesti koolides rakendada:
Sotsiaal-emotsionaalsete pädevuste õpetamine:
Suhtlus peredega:
Kiusamise ennetamise ja vähendamise programmid:
Suitsiidiennetusprogrammid: