MHG on looduskallakuga kool

Õppekäikudel Euroopa Tuumauuringue Keskusesse on õpilased alati saanud matkata ka kaunites Šveitsi mägedes. Keskel: õpetajad Allar Aav jaRiina Murulaid. Foto: Anete Maremäe

Kui algusaegadel tunti kooli rohkem humanitaar- ja võõrkeelte süvaõppekoolina, siis 1960. aastatest muutus süvendatumaks ka loodus- ja reaalainete õpetamine. Üks põhjustest oli asjaolu, et tänu inglise keele eriklassidele hakati õpilasi vastu võtma katsete alusel ja nii sattusid kooli motiveeritumad õpilased, kes hakkasid hästi õppima ka teisi õppeaineid. Täna kuulub MHG International Baccalaureate Organization’i (IBO) akrediteeringu saanud koolide hulka, mis tähendab, et meie õppemetoodika kõikides kooliastmetes põhineb uurimuslikul õppel. See on eriti sobilik just loodusainete õpetamiseks. 11.–12. klassi õpilastele mõeldud ingliskeelne IB Diploma programm võimaldab loodusaineid õppida sisuliselt bakalaureuse tasemel.

Kevadel 2019 toimunud 11DP pilootprojekt “Taimedega värvimine” õpetaja Kirstin Karise juhendamisel. Fotod: Kirstin Karise erakogu

Gümnaasiumiosa Eesti õppekava loodussuund on Tartus ainus, kus õpetatakse süvendatult nii keemiat kui füüsikat, bioloogiat kui geograafiat. Loodusaineid vaadatakse tervikuna ja loodussuuna grand finale on kursus “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond”.

12. klassi õpilaste poster “Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” tunnist. Ülesanne oli valida üks mängu- või multifi lm ning analüüsida selles olevaid bioloogilisi, füüsikalisi ja keemilisi nähtusi. Töö autorid Carmen Akkermann, Angelika Sofi a Šapatšuk ja Kärt Soieva. Foto: Kirstin Karise erakogu

2018. aastal saime lapsevanem Mattias Lepa kingitusena endale Click&Grow taimekasvatusseina. Seda kasutavad õpilased mitmesuguste uurimisprojektide teostamiseks. Fotod: Kirstin Karise erakogu

Koolis on kaasaegsed loodusainete klassid nii füüsika, keemia, bioloogia kui geograafia õpetamiseks. Igal õppeaastal on umbes 30 meie õpilasel loodusainetes või matemaatikas individuaalne õppekava (eraldi õppeprogramm, pull-out süsteem, klassikursusest ülehüppamine, nooremate kaasõpilaste juhendamine vms), ühtlasi toetame õpilaste võistlemist olümpiaadidel nende tasemest, mitte vanusest lähtuvalt. Loodusainete õpetamise juurde kuuluvad erinevad praktikumid, nii klassiruumis, looduses kui laboris. Õpilased on saanud osaleda erinevates rahvusvahelistes projektides, näiteks GLOBE, I.C.E jne. Füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaiu eestvedamisel on meie loodussuuna õpilased käinud mitmel aastal õppereisidel Euroopa Tuumauuringute Keskuses Šveitsis (CERN). 2018–2021 osalesid meie õpetajad STEAM laborite projektis (koos Tartu Kunstikooli ja Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumiga), et luua rohkem võimalusi disaini- ja kunstiainete sidumiseks matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ja loodusteaduste õpetamisega.

Bioloogiaklass 208. Üks vahva bioloogiatund. Foto: Kirstin Karise erakogu

Sea südame lahkamine inimese füsioloogia praktikumis. Foto: Kirstin Karis erakogu

Telesaate Rakett 69 finalistide hulka on härmakatest jõudnud Jaan-Eerik Past (2. koht), Erki Lomp, Andreas Ragen Ayal, Janeli Õun (2. koht), Joosep Henrik Sild, Madis Kaspar Nigol, Gregor Randla (2. koht), Hannaliina Rakovitš, Karl Paul Parmakson, Liis Siigur, Uku Andreas Reigo (2020. aasta võitja). Kooli vilistlaste hulka kuuluvad paljud väljapaistvad loodusteadlased, nende hulgas kaks korda erinevate ülikoolide rektoriteks valitud Alar Karis ja akadeemik Jaak Aaviksoo. MHG vilistlased on mitmed tehnoloogiaettevõtjad, näiteks Taavet Hinrikus (kooli asutaja Peeter Põllu lapselapselaps), Sten Tamkivi (Skype), Mait Müntel (CERN, keeleõppeprogramm Lingvist), Priit Alamäe (Nortal).

Sverdlovskis toimunud neljandal üleliidulisel keskkooliõpilaste füüsikaolümpiaadil žürii aukirja saanud Tartu 2. Keskkooli 9. klassi õpilane Jaak Aaviksoo (vasakul). Mai, 1970. Kooli fotokogu

Loodusteadlane ja vilistlane, Eesti Vabariigi president Alar Karis kõnelemas MHG 115. sünnipäeva kontsertaktusel Vanemuise kontserdimajas 16. oktoobril 2021. aastal. Foto: Jüri Luht

Vilistlane Riin Tamm, andekate laste toetaja, telesaate Rakett 69 kohtunik, TÜ teaduskooli endine juht ja HTM-i Noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja

Telesaate Rakett 69 võitja Uku Andreas Reigo, paljude rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide medalivõitja. Foto: ETV

2020. aastal lõpetas 11 aastaga gümnaasiumi Hendrik Vija, arvukate rahvusvaheliste matemaatika- ja füüsikaolümpiaadide medalist, kes juba 6. klassi õpilasena võitis vabariikliku füüsikaolümpiaadi. Täna on Hendrik MHG IB Diploma matemaatikaõpetaja.

Liis Siigur, Rakett 69 5. koht, mitmete rahvusvaheliste loodusainete olümpiaadide medalivõitja. Foto: ERR

MHG-s on töötanud silmapaistvaid loodusainete õpetajaid. Kooli alguskümnendil õpetas füüsikat ja matemaatikat hilisem TÜ matemaatikaprofessor Jaan Sarv, kes töötas välja eestikeelset teadusterminoloogiat, et oleks võimalik gümnaasiumi tasemel füüsikat ja matemaatikat õpetada. 1950ndatel rajas füüsika ja astronoomiaõpetaja Roopi Hallimäe kooli õue ilmavaatluspunkti, pani aluse füüsika- ja astronoomiaringile ning tööle hakkas kooli observatoorium. Legendaarne matemaatikaõpetaja Igor Holts töötas MHG-s aastatel 1965−2003, tema õpilastest võitis Kaido Kaarli 1997. aastal rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt pronksmedali, Meelis Kull 1998. aastal hõbemedali (täna TÜ masinõppe kaasprofessor) ja Leopold Parts 2001. aastal pronksmedali (täna TÜ bioinformaatika kaasprofessor, Vabariigi Presidendi Noore teadlase preemia laureaat 2018).

Ka teised meie õpetajad on silma paistnud nii õpikute autoritena kui edukate õpilaste juhendajatena. Koolis töötasid pikka aega keemiaõpetajad Lia Paaver (õppealajuhataja aastatel 1956–1983) ja Jüri Vene (direktor aastatel 1980−1997, Vabariigi Presidendi hariduspreemia laureaat, Valgetähe IV klass). Nemad tõstsid keemia õpetamise taseme enneolematult kõrgeks. Näiteks nii 1981. Kui 1982. aastal koosnes Eesti võistkond üleliidulisel keemiaolümpiaadil vaid Härma kooli õpilastest. Ka iseseisvuse taastamise järel on keemia edulugu jätkunud. Rahvusvahelisele keemiaolümpiaadile jõudsid Matti Mõttus (1994) ja Indrek Koppel (2001). Keemiaõpetaja Jörgen Metsik on viimastel aastatel viinud õpilasi nii vabariiklike olümpiaadide võitudeni kui rahvusvaheliste olümpiaadide medaliteni (Liis Siigur, pronksmedal, 2021). Riina Murulaid on õppematerjalide autor, edukas juhendaja ja füüsikahariduse eestkõneleja. Geograafias on õpilased kolmel viimasel aastal võitnud rahvusvahelistelt olümpiaadidelt 10 medalit (juhendaja Maiu Kaljuorg).

Viimasel kolmel aastal on MHG õpilased võitnud loodus- ja reaalainete rahvusvahelistelt võistlustelt 24 medalit ja hulgaliselt muid auhinnalisi kohti. Alates aastast 1973 on kool osalenud Viie Kooli Võistlusel (Miina Härma, Hugo Treffneri, Tamme, Nõo ja Viljandi gümnaasiumi õpilasvõistlus matemaatikas, füüsikas ja keemias).

Tartu 2. Keskkooli füüsika-astronoomiaringi liikmed tutvuvad füüsikaõpetaja Roopi Hallimäe juhatusel kasutusele tulevate mõõteriistadega. 16.05.1957. Kooli fotokogu

Matemaatikaõpetaja Igor Holts tööhoos. Kooli fotokogu

Jüri Vene keemiatunnis 1980. aastal. Foto: Sajandi kool. Tartu, 2006. Lk 332