Esimene eestikeelne gümnaasium
Koolimaja sügisvärvides. Foto: Rein Toom
Miina Härma Gümnaasium (MHG) on esimene eestikeelne gümnaasium, mille eesmärk on kanda eestimaised väärtused kaasaegsesse maailma. Oleme väärikad ja professionaalsed. Miina Härma Gümnaasiumis kasvab põlvkond, kes muudab maailma paremaks. Kaasaegse õpikäsituse ning mitmekesise õppekeskkonna kaudu arendatakse siin laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi, mis avavad võimalused edasisteks valikuteks nii haridus- kui töömaastikul. MHG annab enesekindluse ning algatusjulguse panustada Eesti ja maailma arengusse.
115 aastat eestikeelse keskhariduse algusest
20. sajandi alguse nooreestlaste idee saada eurooplaseks, kuid jäädes eestlaseks kandis ka 1. septembril 1906. aastal Tartus tegevust alustanud Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) Tütarlaste Keskkooli, tänase Miina Härma Gümnaasiumi eesmärke: olla toeks eesti rahvuskultuuri püsimisele ja tõukejõuks tema arengule.
Koolipere 1912. aastal Vanemuise teatri laval. Kooli fotokogu
„Kas Oskar Kallas ja Jaan Tõnisson tõepoolest kavatsesid eestikeelse tütarlaste gümnaasiumi asutamisega tugevdada eesti peret või hoopis valmistada ette tütarlapsi ette suureks ühiskondlikuks murranguks – selleks, et naiselt oodatakse järgnevate aastakümnete jooksul mitte enam autoriteetide (jumala, abikaasa, poegade) kummardamist ja teenindamist, vaid eneseteostuse vaeva ja mõnu? Võiks mõelda, kui keeruline oli minu ema põlvkonna naistel esimestena Eesti ühiskonnas meestega võrdsele positsioonile jõuda.“
Helgi Tering, kooli vilistlane aastast 1965. Sajandi kool. Sada aastat Miina Härma Gümnaasiumi. Koost. E. Tannberg. Tartu 2006. Lk. 264.
Grupp ENKS Tütarlaste Gümnaasiumi õpilasi 1927. aasta kevadel. Kooli fotokogu
Eesti tütarlastele emakeelse hariduse andmine oli võtmeküsimus tugevate eesti haritlasperede tekkes. See oli pikemas perspektiivis oluline ka oma riigi loomiseks ja omariikluse arenguks. Eestikeelne õppetöö gümnaasiumi tasemel oli tol ajal iseenesest suur uuendus, kuid koolis kasutati ka uuenduslikku pedagoogikat, õppetöö läbiviimiseks oli vaja välja töötada eestikeelset oskussõnavara ja metoodikat gümnaasiumitasemel eesti keeles õpetamiseks. Omakeelse oskuskeele täiustamine on pidev protsess koos teaduse ja tehnoloogia arenemisega tänagi ja see on eelduseks emakeelsele haridusele kõigis selle astmetes.
ENKSTG abituurium 25. mail 1928. Teises reas vasakult direktor Hans Karu, keskel inspektriss Elisabeth Luiga ja muusikaõpetaja Miina Härma. Kooli fotokogu
Jaan Tõnisson
Jaan Tõnisson oli looja. Ta oli riigimees, poliitik ja õigusteadlane, üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia looja ja selle mõõduka suuna juht. Ta propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mille eesmärgiks oli vaimult suuremaks saamine. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessansile. 1896. aastal ostis Jaan Tõnisson koos sõpradega ajalehe “Postimees”, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. Noored Eesti soost haritlased eesotsas Jaan Tõnissoniga rajasid 20. sajandi alguses esimese eestikeelse gümnaasiumi ja jõudsid järgmisel kümnendil oma riigi loomiseni. Ta oli Asutava Kogu ja mitme Riigikogu koosseisu liige, minister, peaminister ja riigivanem. Jaan Tõnisson oli üks Eesti riigi loojatest.
Oskar Kallas
Oskar Kallas oli asutaja. Ta osales ENSK Tütarlaste Keskkooli, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi raamatukogust välja kasvanud Eesti Kirjandusmuuseumi loomisel, ta oli oli üks Eesti Olümpiakomitee loojatest. Oskar Kallas oli esimese eestikeelse keskkooli esimene direktor ja Eesti Rahva Muuseumi esimene direktor. Doktorikraadiga rahvaluuleteadlane, kes osales ka Asutava Kogu töös ja temast sai noore Eesti riigi esimesi diplomaate, olles Eesti saadik Helsingis, hiljem Londonis ja Haagis.
Fotod: Wikipedia
Peeter Põld
Peeter Põld oli Eesti riigi vormija. Ta oli esimese eestikeelse keskkooli (ENKS TK) direktor, esimene Eesti haridusminister, emakeelse ülikooli looja, kuraator ning pedagoogika professor, poliitik, Vabadussõja reamees, kümnete seltside esimees. Sügavalt usklik inimene, elu ja olemise mõtestaja, 11 lapse isa, värvikas kõnemees ja aatemees. Ta ise armastas rõhutada, et elab vastutusrikkal ajal, mis sunnib Eestit teenima. Peeter Põld oli arvamusliider sõna parimas tähenduses. Tal olid põhjendatud seisukohad hariduspoliitika iga teema kohta, ta osales seadusloomes, õppekavaarenduses ja tema särava ettekandeta ei toimunud ühtegi suuremat haridus-, kultuuri- või karskuskonverentsi. Ta oli aus ja terava sulega erudeeritud missiooniga kirjamees.
