Embedded Files
Devoni ajastu kestis 57 miljonit aastat (416-359 milj.a tagasi).
Devoni ajastu kestis 57 miljonit aastat (416-359 milj.a tagasi).
Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja-Ameerika) ürgmanner liitunud Baltika (Põhja-Euroopa) ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia.
Liitumisel pressiti mandrite servaalad kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia poolsaare Teravmägedeni. Arvatakse, et tekkinud mäestik oli kõrgem praegusest Himaalajast.
Vaata videosid devoni ajastu kohta!
Vaata videosid devoni ajastu kohta!
Maailm devoni ajastul
Maailm devoni ajastul
Laurussia paiknes palavvöötmes ja toimus intensiivne kivimite murenemine. Peenem murendmaterjal kanti jõgede poolt mäestikueelsele tasandikule. Seal moodustusid madalates veekogudes paksud punase liivakivi lasundid, mida 19.saj. hakati nimetama terminiga "vana punane liivakivi" (ingl.k. Old Red).
Devoni ajastu vältel kulusid Kaledoonia mäed madalamaks, meri tungis kaugemale sisemaale, liivade settimise ala vähenes ja karbonaatsete setendite ala laienes. Teiste ürgmandrite arengus nii olulisi muutusi ei tekkinud, kuid kõik mandrid liikusid põhja suunas. Laurussia säilitas oma ekvatoriaalse asendi kogu devoni jooksul.
Devoni ajastu lõpul põrkus Gondwana põhjaserv kokku Laurussia mandriga. Kokkupõrke tagajärjel hakkasid kerkima Kesk-Euroopa hertsüünilised mäestikud (Ardennid, Tüüringi mäed, Sudeedid jt.), mis kujunesid lõplikult välja järgneval Karboni ajastul.
Devoni ajastu elustik
Devoni ajastu elustik
Maa ajaloos on olnud devoni ajastu üks palavamaid, mil maakera keskmine temperatuur oli 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Soojades troopikameredes vohas rikkalik põhjaelustik, moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest (stromatopooridest) koosnevad rifid. Kesk-devonis hõlmasid rifid kümme korda suurema pindala kui tänapäevased korallrahud.
Devoni ajastut tuntakse kalade ajastuna. Ookeane, jõgesid ja järvi täitsid mitmesugused liigid, millest enamik ei sarnanenud ühelegi tänapäevasele liigile. Veevallas valitsesid soomustatud rüükalad, nagu koletislik üheksa meetri pikkune Dunkleosteus, ning tänapäevastele kopskaladele sarnanevad sagaruimsed kalad. Kiiruimsed kalad, haid ja neljajäsemelised vee-elukad olid vähemuses.
Dunkleosteus on suurte kalade väljasurnud perekond , mis eksisteeris hilis-devoni perioodil, umbes 382–358 miljonit aastat tagasi. See oli üks esimesi selgroogseid kiskjaid.
Elu areng devonis
Elu areng devonis
Devonis sai alguse Maa massiline asustamine maismaataimestikuga.
Taimkatte tormiline areng muutis oluliselt atmosfääri koostist, kasvas hapniku sisaldus (fotosüntees). Selle tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine, mis päädis jääaja tekkega ajastu lõpul. See põhjustas taimede ja loomade massilise väljasuremise. Eriti kannatasid soojalembesed rifielanikud - tabulaatsed korallid ja kihtpoorsed käsnad, kes devoni lõpus välja surid.
Uued kivististe leiud ja analüütilised tehnikad on andnud aimu Hangenbergi katastroofi täielikust mõjust. Tegemist on pöördelise sündmusega, mis pani aluse selgroogsete bioloogilisele mitmekesisusele sellisel kujul, nagu me seda praegu tunneme.
Ohio ülikoolis koostatud uurimuses tegid paleontoloogid kolme elustikurühma fülogeneetilise analüüsi, uuriti karpe, käsijalgseid (brahhiopoode) ja röövtoidulisi lülijalgseid. Kõik need väikesed, kõva kestaga kaetud loomad olid devoni ajastu meredes tavalised. Lisaks leidus tolleaegses ookeanis veel kalu ja väiksemaid loomakesi nagu meriliiliad. Elu oli hakanud siiski ka maismaale jõudma - esmastest taimekooslustest võis leida ürgseid kahepaikseid.
Mandrite omavahelisel ühinemisel ja mere taseme tõusul tekkisid erinevate elutingimustega uued elupaigad. Need liigid, mis suutsid uutes tingimustes ellu jääda ja levida, muutusid nii arvukaks, et hakkasid põhjustama halvemini kohanevate taksonite kadumist ja takistama uute liikide tekkimist.
Tavapäraselt kasutatakse devoni lõpu sündmuste kirjeldamiseks terminit massiline väljasuremine, kuid tõenäoliselt oli see bioloogilise mitmekesisuse kriis. Kogu mereline ökosüsteem varises kokku, kirjeldavad paleontoloogid kauges minevikus toimunud sündmusi. Maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. Korallrahud tekkisid Maale uuesti alles 100 miljoni aasta pärast. Ka teiste mereloomade – näiteks hiidmõõtmetes kalade, käsnade ja käsijalgsete hulk vähenes oluliselt.
Uurimuses on öeldud, et minevikus toimunu on väga sarnane tänapäevastele sündmustele, kuna ka tänapäeval on paljudes elupaikades probleemiks invasiivsed liigid, mis tõrjuvad põlised taimed ja loomad välja. Lisaks surevad liigid välja palju kiiremini kui kauges minevikus.
Loe devoni kohta lisaks Vikipeediast!
Page updated
Report abuse