Alates 2006 on reguleeritud ametikirjade, s.h e-kirjade, vormistamist kirjastandardiga EVS 882-1:2013/AC:2015 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri”. Standardi eesmärgiks on:
Kiri on sisult erinevate dokumentide dokumentide üldistatud nimetus.
Üldplangi näidis
Kirjaplangi näidis
Dokumendid vormistatakse dokumendiplangile. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks.
Sõltumata teabekandjast peab dokument olema vormistatud korrektselt ja vastavuses konkreetse dokumendiliigi vorminguga.
Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse enamasti paberformaati A4 (210x297 mm).
Dokumendiplangid jagunevad:
Planke eristab neile trükitavate elementide koosseis. Organisatsioonile on kohustuslikud üldplank ja kirjaplank. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks.
Dokumendiplangid trükitakse eesti keeles, vajadusel lisatakse tõlge võõrkeelde. Kahes või enamas keeles plankidel paigutatakse esikohale elemendid eesti keeles, seejärel ladina tähestiku järjekorras võõrkeeltes. Plangile trükitud elemendid peavad olema sellise tumedusastmega, et neid oleks võimalik kopeerida. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatav paber peab olema säilimiskindel.
Elektroonilised dokumendid vormistatakse organisatsiooni dokumendipõhjadele ja asuvad sisevõrgus või töötajate arvutitesse installeeritud. Elektrooniline plank ehk dokumendi põhi (mall) annab vaikimisi kohad dokumendielementide vormistamiseks. Elektroonilise dokumendi puhul kuuluvad plangi elemendid dokumendi vormingusse.
Kui dokument vormistatakse nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal, tuleb tagada nende identsus. Elektrooniliselt vormistatud dokumendist paberile tehtud väljatrükk peab vastama paberdokumentidele esitatud nõuetele.
Kirja esitlusvormil on järgmised väljad:
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.06.2017 määrusest "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" on asutuse loodud dokumendil kohustuslikud elemendid, milleks on:
Sama määrus sätestab ka, et asutuse loodud dokumendi tekst peab oleme üheselt arusaadav ja võimalikult lühike ning vastama eesti kirjakeele normile.
Dokument võib olla allkirjata, kui allkirja nõue ei tulene õigusaktist ning dokumendi autentsus, usaldusväärsus ja terviklus on tagatud.
Tänapäeva dokumendihalduses edastatakse enamik kirju e-kirja manusena. Siis on e-kiri ainult sõnum manusena lisatud kirja edastamiseks e-posti kaudu, mitte ametlik kiri.