Ohud mänguasjade kasutamisel ja klientide nõustamine

MIS VÕIB JUHTUDA?

Tarbija põhiõigus on saada oma elule, tervisele ja varale ohutuid tooteid. Hoolimata sellest, et mänguasjad on kontrollitud ja vastavad nõuetele, võib nende kasutamisel ikka juhtuda õnnetusi. Juhtub see enamasti siis, kui laps mängib mänguasjaga, mis pole sobiv tema vanusele või kui mängitakse tootega, mis pole mänguasi või lapse hooldaja ei järgi nõuet, et mänguasi on kasutamiseks vaid täiskasvanu juuresolekul. 

Mis võib juhtuda (ja kahjuks on ka juhtunud): 

• • Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasi peab olema selliste mõõtmetega, et oleks välistatud nende allaneelamine või hingamisteedesse sattumine. Kui väikelapse kätte satuvad väikesemõõtmelised mänguasjad, võib laps need panna suhu, ninna või kõrva. Allaneelamisega võib kaasneda lämbumisoht.

  • Mänguasja küljes olevad nöörid võivad põhjustada poomisohtu. Väikelapse kätte ei tohiks anda mänguasja, mille küljes olev nöör on pikk. Näiteks mänguasjakastis olev hüppenöör on väga ohtlik. 

  • Mänguasja müügipakend võib põhjustada lämbumisohtu. Sellised pakendid tuleb kindlasti lapse käeulatusest eemaldada.

  • Mänguasi, millesse lapsel on võimalik siseneda ja mis moodustab suletud ruumi, peab olema seestpoolt kergesti avatav ja selles peab olema tagatud piisav õhu juurdepääs. Seetõttu ongi mängutelgid ja -majakesed suletavad näiteks takjapaela või lühikeste paeltega. Laps peab sealt kergesti välja saama (pilt 1).

  • Mänguasi, mille abil lapsel on võimalik sõita, peab olema varustatud pidurdussüsteemiga. Pidurdussüsteem peab olema lapsele lihtsalt kasutatav ega tohi põhjustada kehalise vigastuse ohtu. Tavaliselt on selleks lapse jalad, mis aitavad hoo pidurdada.

  • Visatavad mänguasjad (nt pall) või väljatulistatavad viskekehad (nt vibunool), võivad põhjustada silma- või kehaliste vigastuste ohtu. Seega tuleb jälgida, kui raske ja millise kujuga vistava esemega laps mängib. Metallotstega noolemäng ei ole mänguasi, topispall on sporditegemiseks ja vibunool mänguasjana ei ole terava otsa vaid näiteks iminapaga (pilt 2). Näiteks toodetakse komplekte täpsusviskamiseks hoopis "takja"pallidega (pilt 3).

• • Vältimaks uppumise ohtu, peab veemänguasju kasutama ainult täiskasvanu järelevalve all ja vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.

  • Magnetiga mänguasjadel võivad magnetid lahti tulla. Magneti allaneelamine on väga ohtlik, sest võib inimkehas põhjustada tõsiseid või surmavaid vigastusi. Magnetite allaneelamisel või nende sattumisel hingamisteedesse tuleb kindlasti ja kohe pöörduda arsti poole.

  • Tugeva heli või müraga mänguasjad võivad kuulmist kahjustada. Hoolsalt tuleb jälgida, kas ja kui tihti laps seda kasutab.

  • Patareidega mänguasjad on väga ohtlikud, kui patarei satub lapse kätte ja ta selle alla neelab. Oluline on veenduda, et patareid ei ole lihtsasti kättesaadavad, patareisahtel peab olema avatav ainult tööriistaga. 

• • Elektrilise mänguasja toiteallika nimipinge ei tohi ületada 24 volti, samuti ei tohi mänguasja ühegi osa pinge olla üle 24 voldi. Kui laps mängib näiteks mängukonsooli või arvutiga, siis ta ei kasuta mänguasja. Elektriliste toodete kasutamine vajab kindlasti vanema järelevalvet, vältimaks elektrilöögi saamise ohtu.

  • Väikelapsed õpivad maailma tundma ja tunnetama ning tahavad mänguasju suhu panna. Pisikute ja mustuse eemaldamiseks peab selliseid mänguasju puhastama ja võimalusel pesema. 

  • Rulade ja rulluiskude kasutamisel on oht tõsisteks vigastusteks ja näiteks peatraumaks. Väga tähtis on, et laps kasutaks nendega sõites kogu aeg kaitsevarustust.  

PEA MEELES! Täiskasvanule turvalisena näiv mänguasi ei ole alati turvaline lapse käes! 

KLIENDI NÕUSTAMINE MÄNGUASJADE MÜÜMISEL

Kliendile mänguasja soovitamisel, tuleb mõelda sellele, et mänguasi arendaks last ning oleks tema arengule ja eale vastav ning ohutu. Eakohased mänguasjad arendavad laste tunnetustegevust, pakuvad erinevaid suhtlemiskogemusi, aktiviseerivad kõnet ja füüsilist tegevust jne. Kui mänguasja ostab laps iseseisvalt, siis võiks kindlasti abiks olla, soovitades talle ea- ja eeldatavate võimetekohast toodet. 

Eesti Vabariigis kehtiva Tarbijakaitseseaduse kohaselt on tarbijal õigus nõuda ja saada kaupa, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale. Samuti on tarbijal õigus saada pakutavate kaupade kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta. Kaupleja ja tootja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist teavet kauba omaduste ja kasutamistingimuste kohta. Teabe andjateks kaupluses on lisaks kaupadel, nende pakenditel, etiketil või kasutusjuhendis olevale infole, klienditeenindajad. 

Kuigi tootel olev info võib olla põhjalik, siis võiks olulisema teabe kliendile müügiprotsessis üle rääkida: 

• Tegevusmänguasjad (näiteks kodus kasutamiseks mõeldud kiik, liumägi) - teatud ajavahemiku tagant tuleb kontrollida ja hooldada põhiosasid (riputus- ja kinnituskonstruktsioonid jne). Vastasel juhul võivad need mänguasjad maha kukkuda või ümber minna. Juhised tuleb anda ka selle kohta, kuidas mänguasja õigesti kokku panna, näidates need osad, mis võivad kujutada endast ohtu juhul, kui neid õigesti kokku ei panda. Konkreetset teavet tuleb esitada ka sobivate pindade kohta, millele mänguasi asetatakse.

• Funktsionaalsed mänguasjad (näiteks kohvimasin) - tuleb järgida ohutusjuhendit. Mänguasja tuleb hoida teatud vanusepiirist allpool olevatele lastele kättesaamatus kohas, laste vanusepiiri iga toote puhul on täpsustanud tootja.

• Keemilised mänguasjad (näiteks laste keemiakomplekt kanga värvimiseks, 4M mulliteadus) - need on kasutamiseks vaid ettenähtud vanusegrupile ja ettenähtud viisil, täiskasvanute järelevalve all. Juhistega esmaabiks tuleb kindlasti eelnevalt tutvuda.   

• Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad. Mänguasja peab kasutama ettevaatlikult, kuna see nõuab suurt oskust, et vältida kukkumist või kokkupõrkeid, mis võivad vigastada kasutajat või kolmandaid isikuid. Soovitada tuleb kaitsevarustuse kandmist (kiivrid, kindad, põlvekaitsed, küünarnukikaitsed jne).

• Veemänguasjad - kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja. Last ei tohi jätta üksinda (järelvalveta) mängima.

• Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonid - need on mänguasjad ja ei paku kaitset.

• Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri - kui laps hakkab end kätele ja põlvedele püsti ajama neljakäpakil liikumise asendisse, tuleb mänguasi eemaldada. Laps võib sellesse takerduda.

• Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes võivad põhjustada allergiat. Jälgige kasutamist, tutvuge pakendil olevate esmaabi juhistega.