MÄNGUASJADE OHUTUS

MÄNGUASJADE OHUTUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID

Kõik toodetavad, imporditavad ja müüdavad mänguasjad peavad vastama ohutusnõuetele. Mänguasjade ohutust Eestis ja Euroopa Liidus käsitlevad järgnevad õigusaktid:

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta;

• Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus nr 57 „Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“;

• Standardsari EN 71 ning elektriliste mänguasjade ohutust käsitlev standard EN 62115. Standarditega on võimalik tutvuda ja neid tellida Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusest www.evs.ee.

Nii tarbijale kui ka ettevõtjale on abiks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kodulehekülg, kust leiab eelpool kirjas olevate õigusaktide nimed veebilinkidega ja täiendavad selgitused.

MÄNGUASJA OHUTUSHINDAMINE TOOTMISEL

Enne mänguasja turule viimist, peab selle tootja tegelema ohutushindamisega ehk peab tegema kindlaks mänguasjast tulenevad võimalikud ohud ning hindama nende ohtude avaldumise tõenäosust. 

Ohutushindamine hõlmab erinevaid keemilisi, füüsilisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte, mida mänguasi võib põhjustada. Ohutushindamise tulemuse põhjal otsustatakse, milline vastavushindamismenetlus on vajalik ja kõik asjakohased ohtu minimeerivad abinõud ja/või katsetamised. Tootja peab ohutushinnangut säilitama koos tehniliste dokumentidega 10 aastat pärast mänguasja turule viimist.

Kui seoses mänguasjaga kaasnevate riskidega peetakse vajalikuks, teevad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud mänguasjade pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid mänguasju ja mänguasjade tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest.

NÕUDED MÄNGUASJA TURULE LASKMISEKS

Turule võib lasta (tarbijatele müügiks pakkuda) ainult ohutus- ja eriohutusnõuetele vastavaid mänguasju. Laste käitumist silmas pidades, ei tohi mänguasjad, kaasa arvatud nendes sisalduvad kemikaalid, kahjustada kasutajate ja kolmandate isikute tervist ja ohutust, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil.

Mänguasja kavandamisel tuleb arvestada laste ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust, eriti mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaks määratud vanuserühmadele.

Mänguasjale kinnitatud etiketid ning mänguasjade kasutusjuhised peavad juhtima lapse või järelevaataja tähelepanu ohtudele ja kahjustuste tekkimise riskile, mis tulenevad mänguasja kasutamise laadist, ning võimalustele selliseid ohte ja riske vältida. Tähelepanu juhtimine ohule algab sõnaga hoiatus, või kui ohte on rohkem, siis kasutatakse sõna hoiatused. See teave peab olema esitatud eesti keeles.

Turule lastud mänguasi peab vastama sätestatud ohutus- ja eriohutusnõuetele kogu selle eeldatava ja normaalse kasutusaja jooksul.

HOIATUSED

Arvestades mänguasjaga kaasneda võivaid ohte ja vanuserühma, kellele mänguasi on mõeldud, lisatakse mänguasjale hoiatus, kus märgitakse vähemalt:

• kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus, 

• vajaduse korral kasutaja suutlikkus, 

• vajadusel kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal ja 

• vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all.

Pane tähele! Mänguasjale ei kanta hoiatusi, kui see on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega, vastavalt selle funktsioonile, mõõtmetele ja omadustele. Näiteks mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete, laadi või omaduste tõttu või muudel põhjustel ilmselgelt ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele, hoiatust "Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele” ei kasutata. Samuti, kui mänguasi koosneb ühest osast, ei tohi sellele näiteks kanda hoiatust: “Ettevaatust, sisaldab pisidetaile.”

Hoiatus/hoiatused märgitakse selgesti nähtavana, kergesti loetava ja arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul peab hoiatus olema kinnitatud mänguasjale.

Hoiatuse ette märgitakse vastavalt olukorrale sõna «hoiatus» või «hoiatused». Muid sõnu kasutada ei ole lubatud (näiteks ettevaatust või tähelepanu). Hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsuse tegemisel, näiteks kasutajate maksimaalne ja minimaalne vanus, esitatakse mänguasja pakendil või on tarbijale muul viisil enne ostu sooritamist selgesti nähtavad, seda ka juhul, kui ost sooritatakse e-kaubanduse korras.

Kogu teave peab olema eesti keeles. Võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses.

2. Tegevusmänguasjal: „Ainult koduseks kasutamiseks”. 

3. Funktsionaalsel mänguasjal: „Kasutada ainult täiskasvanu otsese järelevalve all”. 

4. Keemilisel mänguasjal: „Ei ole sobiv alla (X) aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all”.

5. Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad. Kui neid tooteid müüakse mänguasjadena, kannavad need järgmist hoiatust: „Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtud kasutamiseks liikluses”.

6. Veemänguasjadel on järgmine hoiatus: „Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.”

7. Toidukaupadega seotud mänguasjad. Toidukaupades olevatel või toiduga segatud mänguasjadel on järgmine hoiatus:„Sisaldab mänguasja. Täiskasvanu järelevalve on soovitav”.

8. Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonidel on järgmine hoiatus: „See mänguasi ei paku kaitset”.

9. Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri, kannavad pakendil järgmist hoiatust, mis on püsivalt mänguasjale kantud: „Takerdumisest tingitud võimaliku vigastuse ärahoidmiseks eemaldage mänguasi, kui laps hakkab end kätele ja põlvedele püsti ajama neljakäpakil liikumise asendisse”.

10. Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes, sisaldab järgmist hoiatust: „Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat”.