MÄNGIMISE VAJALIKKUS

Mäng on lapsele loomuliku viis õppida ja areneda. Mängides õpib laps olema inimene. Mängimine on oluline lapse tervikisiksuse kujunemisel. Laps õpib mõistma maailma, eri olukordi, kogeb tõeliselt ja sügavalt eri tundeid, nii hirmu kui rõõmu ning õpib oma tunnetega mängu kaudu hakkama saama. Mängu kaudu kujunevad välja lapse isiksuse erinevad küljed. Läbi erinevate rollide, muutub lapse isiksus laiemaks, rikkamaks ja sügavamaks. Mäng on tähtis ka sellepärast, et suurendab võimalust olla osa ühiskonnast ja seda kujundada.

Mängu ja katsetamiseta ei ole loovust. Mäng annab võimaluse suhelda ümbritseva maailmaga. Mängimine on parimaks võimaluseks ümbritseva keskkonnaga tutvumiseks. 

Läbi mängu areneb laps:

• füüsiliselt (liikumine, lihaste treenimine), 

• sotsiaalselt (koostegutsemine, sõprussuhete tekkimine, erinevate situatsioonide läbimängimine), 

• emotsionaalselt (nii positiivsete, kui ka negatiivsete emotsioonide väljendamine), 

• vaimselt (laps saab mängu käigus kasutada kõiki oma teadmisi, areneb kõne, mõtlemine jne),

• esteetiliselt (värvide, ruumi ja kujundite tajumine). 

Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mäng annab lapsele võimaluse ennast avastada, kogeda võite ja kaotusi, vaikuseks ja mõtiskluseks, fantaseerimiseks, arendada rühmatöö oskusi, õppida kaaslasi tundma muutuvas keskkonnas, märgata ja kuulata oma kaaslasi, arendada nii füüsist kui vaimu, leida julgust, avaldada oma arvamust ning seista selle eest. 

Mängides on laps pidevas arengus, omandades pidevalt sotsiaalseid oskusi mängukaaslaste ja täiskasvanute kaudu. Mäng on lapse jaoks õppimine. Üks mäng võib soodustada korraga nii intellektuaalset arengut, tundeelu arengut kui ka ühiskonnaga kohanemise oskust ning muid oskusi, mis kokkuvõttes ongi sotsiaalsus. 

MÄNGUASJADE VAJALIKKUS

Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse tema arengus mänguasjad (lelud). Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähendust inimeste töödes. Mänguasi on vahend lapse psüühiliseks arendamiseks. 

Mänguasja soovitamisel kliendile, ostmisel või valmistamisel, tuleb mõelda sellele, et mänguasi arendaks last ning oleks tema arengule ja eale vastav. Eakohased lelud arendavad laste tunnetustegevust, pakuvad erinevaid suhtlemiskogemusi ja aktiviseerivad kõnet. Mänguasi peaks alati midagi lapsele pakkuma ja õpetama - arendama lapse liikumist, kuulamisoskust, koordinatsiooni, treenima mälu, oskust kasutada erinevaid tööriistu, õhutama teda looma ja katsetama.

Tänapäeval on suur hulk mänguasju, millel on palju funktsioone, mis teevad mängija eest palju ära. Mänguasjad liiguvad ise, tekitavad erinevaid helisid ja hääli jne. Laps vajutab vaid nuppu ja mänguasi "töötab" ise. Vanade, suhteliselt primitiivsete mänguasjade väärtus seisneb kasutaja loovuse ja fantaasia arendamises. Mängija saab suure hulga omadusi ja väärtusi ise juurde mõelda ja liigutada lelu nii, nagu ise soovib. Näiteks nukk või auto ei pea tegema alati ühesugust vabrikus "toodetud" heli/häält või liigutust, seda kõike võib teha mängija ise (pilt 1). Kiikhobuse liikumise ja tempo peaks saama tekitada selle kasutaja, mitte patareid. Trummi heli, võiks tekitada mängija käes olevad trummipulgad (pilt 2), mitte nupp jne. 

Jäta meelde! Liigsete lisadeta mänguasi soodustab laste aktiivsuse ja loovuse arengut palju rohkem. Klienti nõustades või ise mänguasja ostes, võiks seda kindlasti meeles pidada. 

ÜLDNÕUDED MÄNGUASJADELE

Mänguasjadele esitatakse pedagoogilised, esteetilised ja hügieeninõuded. 

• Pedagoogilised nõuded on seotud lapse arendamise ja õpetamisega. Mänguasjad peavad soodustama lapse iseloomuomaduste kujunemist, äratama teadmishimu, soodustama lapse igakülgset arengut. Pedagoogiline mänguasi arendab loovust, stimuleerib liikumist, mõtlemist, mälu ja fantaasiat.

• Esteetilised nõuded tähendavad, et mänguasjad peavad kasvatama lapses ilutunnet ja rõõmustama last.

• Hügieeninõuded on eelkõige seotud tervise hoidmise ja kaitsmisega. Hügieeninõuetele vastav mänguasi ei tohi kahjustada lapse tervist. See ei tohi olla valmistatud kergesti süttivast ja plahvatusohtlikust materjalist. Materjal, millest mänguasi on valmistatud, ei tohi sisaldada mürgiseid ühendeid, värv peab olema vastupidav ja ei tohi maha kooruda. Väikelaste mänguasjad peavad olema hästi puhastatavad.

MÄNGUASJADE LIIGITAMINE

Mänguasjade liigitamise võimalusi on palju. Liigitamise aluseks võib olla näiteks:

• Lapse vanus. Mänguasi peab sobima lapse arengu, vanuse ja eeldatavate võimetega. Mängija vanusele liiga lihtne või keeruline mänguasi võib tekitada vastumeelsust. Lisaks tuleb jälgida mänguasjade ohutegureid, et mängijat mitte ohtu seada (näiteks väikeste osadega mänguasjad ja väikelapsed).

• Pedagoogiline ülesanne. Siia kuuluvad füüsiliselt arendavad (pall jm), õpetavad (pusled, klotsid, lauamängud jm) ja ümbritsevat keskkonda tutvustavad mänguasjad (nukud, loomad, autod, ehituskomplektid jm).

• Loovuse arendamine. Lastele pakutakse võimalusi käeliseks tegevus (voolimine, käsitöö komplektid jm), muusika kuulamiseks ja pillimängu õppimiseks, joonistamiseks, rütmitunde arendamiseks (kõristid jm). 

• Kasutatav materjal - puidust mänguasjad, pehmed mänguasjad jm.

• Kasutamise koht - õuemänguasjad, vee- ja vannilelud jm.

• Erinevad ohutusnõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutusest liigitab mänguasjad järgnevalt - funktsionaalne mänguasi, veemänguasi, tegevusmänguasi, keemiline mänguasi, haistmismeelt arendav lauamäng, kosmeetikakomplekt, maitsmismeelt arendav mäng.