MÄNGUASJADE AJALUGU
Embedded Files
Pilt 1. Ajaloolased on jõudnud järeldusele, et juba inimese eellaste ja neandertallaste lapsed mängisid (Canva foto).
Mänguasjade ajalugu on osa inimkonna kultuurist ja see on ilmselt niisama vana kui inimkonna ajalugu.
Antropoloogid ja kultuuriajaloolased on jõudnud järeldusele, et laste vajadus mängida ja soov selle vajaduse rahuldamiseks mänguasju kasutada, on kõikide rahvaste juures peaaegu üheaegselt ja samal viisil täheldatav.
Ajaloolased on tulnud järeldusele, et juba meie eellaste ja neandertallaste lapsed mängisid (pilt 1).
Laps omandas läbi lihtsate mängude ja primitiivsete mänguasjade (milleks olid kivid, käbid, kondid) ürgaja inimeste väärtushinnanguid ja ellusuhtumist. Kasutades kive ja konte reaalsete esemete sümbolitena, mõtestas ürgaja laps oma mängudes endale seda maailma, mis teda ümbritses.
Laste soov mängida ja mänguasju kasutada oli olemas kõikidel rahvastel. Vanimad mänguasjad on leitud Kreekast, Roomast, Indiast, Egiptusest, Hiinast ja Kaug-Idast. Väljakaevamistel leitud mänguasjade eaks loetakse 3000-4500 aastat. Umbes 2500 aastal e.m.a., kui elati hõimudes, mängisid väikesed tüdrukud nukkude, poisid vibude, noolte või odadega, nagu tänapäeval.
Paljud mänguasjad, millega mängitakse tänapäeval, olid kasutusel juba sellel ajal.
Ülesanne 1
Vaata interaktiivset kaarti, ava infonupud täiendava teabe saamiseks vanimate mänguasjade leiukohtadest.
VANIMAD MÄNGUASJAD MAAILMAS
Vanimateks mänguasjadeks peetakse palli, nukku, muusikariistu, mänguloomi, lohesid, täristeid ja täringumänge:
Palli loetakse kõige tüüpilisemaks ja mängulisemaks leluks. Sellega on mängitud ajast aega.
Enne käsitöö ja tootmise arengut, valmistati palle kättesaadavatest looduslikest materjalidest. (Autori foto)
Esialgu olid nukud lihtsad, voolitud savist või puidust, meisterdatud looduslikest materjalidest.
Hiljem valmistatud nukkude kohta on öeldud, et nende ajalugu on samaaegselt ka teatud määral moe ajalugu. Nukud peegeldasid täiskasvanute maailma (näod, soengud, rõivad). (Canva foto)
Vanimateks mänguasjadeks on ka mitmesugused muusikariistad, nagu näiteks viled ja kõristid.
Pillidel oli tihti maagiline tähendus, nad pidid eemale hoidma halbu vaime. (Canva foto)
Tugevate mängutraditsioonidega on tuntud Kaug-Ida riigid ja Hiina. Nende maade tuntumad mänguasjad on lohed ja täristid.
Vanimateks mänguasjadeks loetakse ka täringumänge, mille vanust hinnatakse umbes 5000 aastale. (Canva foto)
MÄNGUASJADE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID
Mänguasjade arengut mõjutasid rahva elu, töö iseloom, geograafiline asend ja paljud muud tegurid. Paljude Euroopa rahvaste mänguasjad sarnanevad teineteisega. Paljude maade mänguasjad on seotud usulise kultusega, eriti Hiinas, Indias, Aafrikas, kus mänguasjadega kujutatakse jumalaid, vaime, vaimulikke.
Mänguga seotud esemete juures on täheldatud ka nende maagilist tähendust. Laste jaoks olid need esemed talismanideks või üleloomulike jõududega ühenduse loojateks.
MATERJALID, MIDA KASUTATI MÄNGUASJADE VALMISTAMISEKS
Enne mänguasjade tööstuslikku tootmist, valmistati need materjalidest, mis olid kohapeal kättesaadavad. Lapsed kasutasid mängides looduslikke materjale nagu muda, oksi ja kive. On leitud maaharimise tööriistade ja teiste täiskasvanute töövahendite täpseid koopiaid, kõrvuti nendega ka siledaid kivikesi, teokarpe, töödeldud puutükke, millega arvatavasti lapsed mängisid. Hilisemast ajast pärinevad inimeste ja loomade puust kujud. Üheks vanemaks leiuks on kolmandast aastatuhandest e.m.a. pärinevad lehmade puukujutised.
Inimtegevuse keerustudes hakati tegema üksnes mängimiseks mõeldud esemeid. Mänguasjade valmistamisel kasutati vanimate materjalidena metalli, luud ja nahka, savi ja kangast. Metall, puit ja savi on aegade jooksul olnud kõige levinumateks materjalideks. Paber ja mitmesugused ehitusmaterjalid on leidnud oma koha uusajal.
Ülesanne 2
Vaata videot "Kes leiutas mänguasjad?". Vasta video lõpus olevale küsimustikule.
MÄNGUASJAD KESKAJAL JA 18. SAJANDIL
Keskaja mänguasjade kohta on olemas mitmeid seisukohti. Ühelt poolt keskaegne kirik pidurdas mängu ja mänguasjade arengut, teiselt poolt tõestavad paljud kirjalikud materjalid ja maalid mänguasjade olemasolu. Keskajal levinud mänguasjad olid nukud, pallid, mänguloomad ja lohed. Mängiti ka trummide, vilede, karkude ja kööginõudega. Samuti mängiti erinevaid lauamänge. Poiste hulgas olid kõige levinumad mängud hobuste ja rüütlitega.
18. sajandile iseloomulikeks mänguasjadeks olid nukud, nukumööbel, kaupluse- ja apteegisisustus. Poiste lemmikleludeks olid vurr, kepphobune, mängusõdurid ja puidust relvad. Väga levinud olid ka lastel omavalmistatud mänguasjad: tüdrukud tegid riidetükikestest nukke, poisid vilesid, vurre, vibusid, lohesid, vesi- ja tuuleveskeid. Tüübilt ühed kõige levinumad vanemad laste mänguasjad on puuokstest kariloomad, mida tegid karjapoisid karjas olles.
Harivate mänguasjade võidukäik algas 18. sajandil, kui üksteise järel tulid müügile mängukaardid, tükimängud (pusled) jms, mis õpetasid geograafiat, ajalugu, õigekirja ja astronoomiat. Mäng muutus õppeprotsessi tähtsaks osaks, ehkki lapsed ei teadvustanud mängu õppimisena samasugusel kujul kui täiskasvanud.
Ülesanne 3
Paljud kaugete aegade mängud ja mänguasjad on vägagi sarnased tänapäeva laste mängudele ja leludele. Sellele annab kinnitust kuulsa 16. sajandi Madalmaade kunstniku Pieter Bruegeli 1560. aasta maal „Lastemängud“ (pilt 3). Pildilt on leitud ligi 80 mängu, mida sel ajal mängiti nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Hollandis.
Vaata allpool olevat maali, leia sealt mänguasju ja mänge, mis tunduvad tuttavad. Kas leiad rõnga veeretamise, vurri keerutamise, teise seljas ratsutamise, pimesiku- ja tasakaalumängu?
Pilt 3. Pieter Bruegel "Lastemäng".
VAHEPALA PIETER BRUEGEL "LASTEMÄNGUST"
VAHEPALA PIETER BRUEGEL "LASTEMÄNGUST"
(täiendava info ja tõlke lugemiseks vajuta noolele)
Vaata lisaks videot Pieter Bruegeli maalist "Lastemäng".
Vajadusel saad lugeda õppematerjali autori kohandatud tõlget siit:
„Lastemängud“ on Madalmaade rensessansiajastu kunstniku Pieter Bruegel Vanema 1560 aastast pärit õlimaal. See on hoiul ja eksponeeritud Viini kunstiajaloo muuseumis.
Maali mainis esmakordselt Karel van Mander 1604 aastal. Pildi omandas 1594 aastal Austria ertshertsog Ernest. Arvatakse, et see pidi olema esimene maal pildiseeriast, mis kujutab inimese eluetappe. "Lastemängud" esindab noorust. Rohkem töid sellest seeriast siiski ei teata.
Maalilt leiab lapsed mudilaseeast noorukieani, kes veeretavad ja keerutavad rõngaid, kõnnivad karkudel, sõidavad mänguhobustel, korraldavad pilaturniire, mängivad lonkavat konna ja pimesikku, seisavad kätel, puhuvad seapõit ning mängivad nukkude ja teiste mänguasjadega.
Lapsed on enda valdusse võtnud väljaku äärse suure hoone, mis võib olla raekoda või mõni muu oluline ühiskondlik hoone. Kunstnik rõhutab sellega arvamust, et inimesed, kes juhivad tsiviilasju, on jumala silmis lapsed.
Selle ülerahvastatud vaatepildi vasakusse ülanurka jääb avatud maastik. Ka siin on lapsed, nad ujuvad jões või mängivad selle kallastel.
Kunstniku kavatsused on olnud palju tõsisemad, kui kujutada oma maalil mängivaid lapsi. Pildilt on tuvastatud vähemalt 80 erinevat mängu! Breugel väljendab laste kaudu täiskasvanute palju tõsisemaid püüdlusi. Maali mõte on selles, et Jumal peab laste mängimist sama oluliseks, kui on täiskasvanute tegemised.
Sarnase mõtte leiab ühest anonüümsest flaami luuletusest, mille Jan van Doesborschi avaldas Antwerpenis 1530 aastal. Selles võrreldakse kogu inimkonda lastega, kes on täielikult andunud oma rumalatesse mängudesse ja tegevustesse.
MÄNGUASJADE TOOTMINE
Mänguasju valmistati esialgu ise, seda tegid nii lapsed kui ka nende vanemad ja lähedased. Hiljem hakkasid mänguasju meisterdama ka käsitöölised. Näiteks Vanas Roomas muutus savinukkude valmistamine tõeliseks tööstusharuks, mille toodangut jagus impeeriumi igasse äärde ja nukke viidi ka välismaale. Saksamaalt pärinevates 14. sajandi tsunftieeskirjades on esimest korda juttu nukkude valmistamisest müügiks. 15. sajandi Nürnbergist on nimeliselt teada nukumeistrid Otto ja Mess, kes valmistasid liikuvate jäsemetega puunukke.
Mänguasjade masstootmine algas 17.-18.sajandil, eriti Saksamaal ja Madalmaades.
Tänaseks päevaks on mänguasjatööstus väga laiaulatuslik ja paljudest mänguasjadest on saanud legendid. Taani ettevõte Lego hakkas 1949 aastal tootma endanimelisi klotse, millega mängides, on üles kasvanud mitu põlvkonda ja neid toodetakse/kasutatakse endiselt. Samuti on läbi aegade olnud populaarne Barbie nukk, mis 2023 aastal 9.märtsil sai juba 64-aastaseks.
Page updated
Report abuse