Kaubanduse ajalugu on kauplemist käsitlev majandusajaloo osa. Majandus kui abstraktsem mõiste võeti kasutusele hiljem. Kaugemas minevikus käsitleti kogu majandust kaubandusena ja samatähenduslikuna.
Kaubanduse alged tekkisid juba enne orjanduslikku ühiskonda sugukondliku korra ajal. Kaubanduse ajaloo vanuseks peetakse 7000 kuni 10 000 aastat.
Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab, kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldiselt. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks. Piirkondades, kus tekkisid esimesed kaubavahetuslikud suhted, hakkas arenema kaubandus ja seal on ka vanimad kultuuri asukohad.
Kaubanduslik tegevus kuulub inimkonna vanemate tegevuste hulka. Kaubandus tekkis tänu järgnevatele teguritele:
inimene õppis kasutama erinevaid materjale, käsitsema töövahendeid ja omandas tööoskused sellisel tasemel, et tekkis toodangu ülejääk,
toimus ühiskondlik tööjaotus, mis võimaldas ja tekitas vajaduse vahetamiseks,
tekkis eraomand.
Kaubandus põhineb vahetamisel. Vahetamisel on olnud erinevad arenguetapid:
1. Vahetuse alged
Ürgkogukondlikus ühiskonnas elasid inimesed väikestes gruppides. Kõike tehti koos, elati küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Sugukonna sees toimus vahetus kaup-kauba vastu. Põhimõtteliselt oli tegemist primitiivse omavahelise jagamisega, vahetuse algetega.
2. Juhuslik vahetus
Sugukonnad liikusid ringi, toimusid nende omavahelised juhuslikud kohtumised. Vahetati seda, mida parasjagu oli, tihti oli valik väike ja ühelaadne. Vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära, et vastu saada. Vahetatava väärtus väljendus juhuslikult mingis teises kaubas. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium.
Vahetuskaubanduse arenedes korraldati planeeritud retki naabrite juurde. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks.
3. Regulaarsem vahetus
Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli põlluharijate ja karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad kaubad mitmekesisemaks. Toimusid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega.
Kuna kaup-kauba vastu vahetamine ei toiminud hästi, sest kaupade väärtus oli erinev ja vahetatav kaup siiski ühelaadne, hakati vahetamiseks kasutama üldist vahetusväärtust omavaid kaupu. Selliseid kaupu nimetatakse kaupekvivalentideks ehk kauprahaks. Kauprahal oli tarbimisväärtus, seda oli võimalik otseselt tarbida. Tarbimishetke sai edasi lükata, see võimaldas kasutada kaupraha ka maksevahendina ja väärtuse säilitajana. Kauprahaks oli näiteks teravili, nahad, kariloomad, hambad, merekarbid, hiljem metallid - algul vask, hõbe ning lõpuks kuld.
Lõpuks võeti kasutusele üldine vahetusvahend - raha. Kui kaupade vahetus toimub raha vastu ja vastupidi, siis loetakse seda arenenud kaubavahetuseks. Raha kasutusele võtmine viis uuele arenguastmele, regulaarse vahetuse tekkele. See toimus siis, kui hakati tootma müümiseks, kui kohaliku turu arengut hoogustas käsitööliste ja põllumeeste vaheline kauplemine.
Vaata esitlust kaup-kauba vastu vahetamisest ehk bartertehingust ja kauprahadest maailmas:
Esitlus vahetamine ja kaupraha
Enne raha kasutusele võttu, vahetasid inimesed kaupu bartertehinguna ehk lihtsamalt öeldes kaup-kauba vastu vahetades. Selline vahetamine ei olnud alati lihtne, sest tuli leida keegi, kellel oli kaupa mida sa vajasid ja kellel oli soov seda vahetada. Näiteks, kui keegi omas rohkem õunu, mida tal vaja ei läinud ja ta soovis ületada jõge, tuli leida paadiga inimene, kes oli valmis teenust pakkuma õunte eest.
Ja nüüd veel mõned näited bartertehingutest
Kauplemine sai alguse kaup-kauba vastu vahetamisest ehk bartertehingust. Inimesed töötasid erinevatel elualadel. Näiteks olid kangakudujad, kingsepad, põlluharijad ja rätsepad. See on Jüri, ta on talunik ja see on Madis, ta on kingsepp. Kui Madis vajab aedvilju, läheb ta Jüri juurde ja vahetab paari jalanõusid aedviljade vastu. Mõlemad on rahul ja seda tuntakse bartertehingu nime all, mille käigus vahetatakse toode või teenus teise toote või teenuse vastu. Bartertehing toimub siis, kui on täidetud kaks tingimust. Esiteks tuleb leida keegi, kes müüb kaupa või teenust, mida sa soovid osta ja teiseks peab müüja soovima kaupa või teenust, mida pakud. Vahetamine kaup-kauba vastu ei pruugi alati õnnestuda, sest see eeldab mõlema poole rahulolu kauba või teenusega. Näiteks kui Madis soovib veel rohkem aedvilju ja läheb Jüri juurde, siis Jüri ei vaja rohkem jalanõusid ja keeldub vahetamisest.
Ühel päeval on Madisel vaja juukseid lõigata ja ta läheb juuksuri juurde. Kuid juukselõikuse väärtus on palju väiksem kui jalanõude oma ehk üks jalanõu. Taaskord ei toimu vahetamist.
Madis soovib piima osta, kuid ühe paari jalanõude eest saaks ta liiga suure koguse piima, millega pole midagi peale hakata. Kaup-kauba vastu tehing oleks kahjulik ja ei toimu. Seega kaup-kauba vastu vahetamine ei olnud sugugi lihtne.
Kaupraha
Vahetamise lihtsustamiseks võeti ühel hetkel kasutusele kaupraha. Kauprahadena on üle maailma kasutatud erinevaid asju. Kõige esimesena meenub sulle kindlasti kuld, aga selleks on kasutatud ka näiteks sulgesid, kivirattaid ja isegi hambaid. Antiik-Egiptuses hoiustasid inimesed oma vilja turvalisuse tagamiseks spetsiaalsetes hoidlates ehk teravilja pankades. Võlgade tasumiseks tõsteti vilja hoidlates ümber. Üheks populaarsemaks kauprahaks antiikajal olid kaurikarbid. Tänu atraktiivsele välimusele ja lihtsasti loendatavusele ulatus nende kasutamine mitmesse Aasia ja Aafrika ossa.
Esitluse koostamisel on kasutatud Inglise Panga, Rahvusvahelise Finantshariduse Keskuse ja Türgi panga videosid YouTube’ist.
Aitäh lugemast ja vaatamast!
Lahenda esitluse "Vahetamine ja kaupraha" põhjal koostatud ülesanne:
4. Regulaarne vahetus
Isikliku omandi teke lõi eelduse vahetuse arenemiseks ka sugukonna üksikute liikmete vahel. Käsitöö eraldus põllutööst. Käsitöösaadused olid algusest peale mõeldud mitte ainult isiklike vajaduste rahuldamiseks, vaid suures osas realiseerimiseks. Vahetus muutus paratamatuks tööjaotuse süvenemise tõttu. Tekkisid tootmise ülejäägid. See lõi võimaluse kaubanduslikuks tegevuseks, maa ja linnade arenemiseks ning kaupmeeskonna tekkimiseks.
Täida lünktekst eelneva materjali kohta. Leia valikust õige sõna.
Paiguta vahetamise arenguga seotud etapid ajajoonele õigesse järjekorda. Alusta vanimast, liikudes vasakult paremale. Kui kasutad telefoni, ava ülesanne pealkirjal (KOKKUVÕTTEV ÜLESANNE) klikates.
Kaubandus tekkis alles siis, kui üheskoos esinesid kõik järgmised tingimused:
1. Vahetus muutus paratamatuks ja regulaarseks tööjaotuse süvenemise tõttu.
2. Tekkisid ülejäägid, mida võis müüa.
3. Hakati tootma müümiseks ja tundmatule tarbijale.
4. Tekkis eraomand.
5. Kujunes välja üldine vahetusväärtus - raha.
6. Tekkisid linnad ja kujunes välja kaupmeeskond.
Järgnevad õppematerjali leheküljed annavad ülevaate kaubanduse arengust Eestis erinevatel ajaperioodidel:
Muinasaeg Eestis, kaubanduse alged
Keskaeg Eestis ja hansakaubandus
Talurahvakaubandus
Eesti kaubandus 1918-1940
Nõukogudeaegne kaubandus Eestis 1940-1991
Kaubandus taasiseseisvunud Eestis ja tänapäeval