Kaubandus taasiseseisvunud Eestis

Majanduse olukord Eestis

Eesti Vabariik taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal, jätkuvalt oli käibel vene rubla. Riigi majanduse olukord ei olnud kiita. Rubla väärtus kahanes kiiresti, pidevalt suurenes kaupade defitsiit. Inimesed ostsid kõike ja valimata ning tekitasid sellega omakorda kaubapuudust. 1991. aastal lasti toidukaupade hinnad vabaks, kuid pakkumine ei rahuldanud ikka nõudlust. Talongid rakendati ka esmatähtsatele kaupadele nagu leib ja piim. 

1992. aasta juunis toimus rahareform, Eestis võeti kasutusele kroonid ja sendid (pilt 1). Peale rahareformi hindade tõus jätkus. Nõudlus pidurdus, sest inimesed ei suutnud enam palju osta - rahareformi käigus vahetati inimese kohta ainult 1500 rubla ehk 150 krooni.

Kaubanduse käekäik

Jaekauplusi hakati erastama - ettevõtted viidi üle eraomandisse. Võeti suund riikliku kaubanduse kaotamiseks. Erakauplustele rakendati sooduslaenu andmist. 1992. aasta lõpuks tõusis erakaupluste arv 37,8%-ni. Kuna kaupade hinnad tõusid 1992. aastal võrreldes 1990. aastaga 34,2 korda, siis vähenes ka ostmine. 

Kuni 1993. aasta veebruarini juhtis kaubandust Kaubandusministeerium. Töötati välja mitmeid eeskirju, näiteks väärismetallist ja vääriskividega toodete müügiks, kaupluste töö üldeeskiri, turgudel, tänavatel ja teistes üldkasutatavates kohtades kauplemise eeskiri jm. Pärast seda kuulus kaubanduse valdkond Majandusministeeriumi koosseisu ja jagunes kaheks - sisekaubanduse ja väliskaubanduse osakonnaks.

Alates 1993. aastast hakkas kaubandus arenema tõusujoones. Kasvas müüdavate kaupade maht, hinnad kasvasid 1,8 korda. Sotsialistlikust majanduskeskkonnast kapitalistlikusse üleminekul leidsid mitmekülgset äritegevust ettevõtlikud inimesed. Uskudes Eesti krooni kindlusse võrreldes varasema Nõukogude rublaga, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osaliselt veel defitsiidi tingimustes, hakati Eestisse sisse tooma kõikvõimalike välisriikide kaupu alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis siin kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 

Eesti inimestele tundus esialgu kõik, mis pärines Läänest ja oli varem olnud kättesaamatu, hea ja kvaliteetne, sealhulgas ka Kagu-Aasia päritolu kaup. Aasiast imporditi näiteks rõivaid ja elektroonilisi kelli. Isegi toiduvalikus pidasid eestlased esialgu paremaks Soomest ja mujalt lääneriikidest pärit tooteid. Populaarsed oli näiteks Mehukatti jook, määrdemargariinid ja Tupla šokolaad. Eesti tootjad alustasid kodumaise kauba kaitseks ulatuslikku reklaamikampaaniat "Eelista eestimaist".  

1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus, mille levinuimateks artikliteks olid rõivad, jalatsid ja kodutehnika. 

Kaubandusettevõtete areng

Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000. aasta alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver ja Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) Konsumi ja Maksimarketite kett ja A&O kaupluste kett. Eesti esimese suurema Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a Itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 

2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, ostes Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuulusid odavad hinnad, piiratud kaubasortiment ja tagasihoidlik teeninduslaad. Hiljem rajas Kesko ostujõulisema ostjaskonna jaoks mõeldud rikkalikuma valikuga Citymarketeid, samuti kuulus Keskole üks suuremaid ehituskaupluste kette K-Rauta. 

Tallinna Kaubamaja peakonkurendiks sai Stockmanni Kaubamaja. 2004. aastal sisenes jõuliselt Eesti kaubandusturule leedulaste VP Marketi kauplusekett T-Market, millest on käesolevaks ajaks välja kasvanud aktiivselt laienev Maxima kaupluste kett. 2005. aasta alguses moodustasid Kesko Food ja Rootsi ICA kontsern ühisfirma Rimi Baltic Group, Eestis Rimi Eesti Food AS (Citymarketitest said Rimid). 

Suurkaupluste ketid on osaliselt arenenud ka väikepoodide ning turgude koomaletõmbumise arvelt, seda eriti linnades, kus paljud väikepoed on uksed pidanud sulgema selle tõttu, et ei suutnud suurkaupluste hindade ja kaubasortimendiga konkureerida. 

Alates 2000. aastast on jaekaubanduse turg hüppeliselt kasvanud, on ehitatud palju uusi suuri kauplusi ja kaubanduskeskusi. Eestlastele senitundmatud ostukeskused võeti kiiresti omaks, neid rajati rohkelt Tallinna ja lisaks ka teistesse suurematesse Eesti linnadesse. 

Eesti kaubanduses on taasiseseisvumisest alates toimunud suured ja väga olulised muutused. Sarnaselt muu majandusega, liikus Eesti kaubandus käsumajanduselt üle turumajandusele. Kaupu, mida osta, on rikkalikult ja ostukohtade arv kasvab järjepidevalt. Kauplejate vaheline konkurents on tihe, turule on tulnud juurde uusi eestimaiseid ja välismaiseid kauplusekette. 

Kaubandus tänapäeval

Kaubanduse hetkeolukord ja statistika

Nii sise- kui ka väliskaubanduse juhtimise ja korraldamisega tegeleb Eesti Vabariigis  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Infot selle kohta, milline on  kaubanduse hetkeolukord ja pädevaid statistilisi andmeid, leiab Eesti Statistikaameti koduleheküljelt. 

Kui liigud Statistikaameti kodulehele, valid menüüst Avasta statistika ja avad sealt Valdkonnad, siis leiad Majanduse valdkonna alt info nii sise- kui ka väliskaubanduse kohta. Sisekaubanduse lehelt leiad näiteks vastused küsimustele:

• Kui tulusalt Eesti kaubandusettevõtted kauplevad? 

• Milliseid kaupu müüakse meie riigis kõige rohkem? 

Sisekaubandus on tegutsevate ettevõtete arvu ja müügitulu poolest Eesti suurim majandusharu, mis hõlmab nii hulgi- kui ka jaekaubandust ning mootorsõidukite ja mootorrataste remonti. Sisekaubandus on tihedalt seotud teiste elualadega, sest kaubad, mida me poest või internetist ostame, tulevad tehastest, käsitöölistelt ja põllumeestelt. Kaupu veavad transpordiettevõtted. Eestis valmistatud toodete tarbimine toetab siinset ettevõtlust ja kaupade tarbijani toimetamine on kõige lihtsam ning soodsam.

Statistikaamet avaldab näiteks järgmisi kaubandusettevõtete andmeid: müügitulu, kaupade jaemüük, kaubanduslik juurdehindlus, kulud, kasum, investeeringud jm.

Sisekaubanduse andmete põhjal saab hinnata, kuidas läheb kaubandusettevõtetel ning mil määral mõjutab Eesti suurim majandusharu majandust üldisemalt. Andmeid analüüsides on võimalik kaubandusettevõtete juhtidel teha teadlikumaid müügi- ja juhtimisotsuseid, hinnata konkurentsivõimet turul, kujundada hindu ning reageerida muutuvatele turutingimustele.

Lisaks leiab samalt leheküljelt kaubandusega seotud värskeid ja pädevaid uudiseid.