Tuge vajav õpilane on õpilane, kelle (andekus) silmapaistvad võimed ja/või oskused, teadmised, õpiraskused, terviseseisund, käitumis- ja/või tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeelest erinev emakeel toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppesisus, -korralduses,-koormuses ja -keskkonnas.

Koolis osutavad tugispetsialisti teenust:

1. haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija ehk tugiõppejuht;

2. sotsiaalpedagoog;

3. õpiabiõpetajad;

4. võimalusel eripedagoog ja/või logopeed;

5. võimalusel abiõpetaja(d);

6.  õpetaja abi.

7.1. Tugiõppejuhi ülesanded.

Direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija ehk tugiõppejuhi, kelle ülesandeks on korraldada koolisisest meeskonnatööd õpilaste õppe ja arengu toetamiseks, ning koordineerida koolivälist võrgustikutööd.

Tugiõppejuht toetab ja juhendab õpetajaid haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel, nõustab vanemat ning teeb õpetajatele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ning ühelt haridustasemelt teisele ülemineku toetamiseks.

7.2. Tuge vajavate õpilaste väljaselgitamine ja rakendatavad tugimeetmed.

Kui õpilasel ilmneb mahajäämus õppetöös ja/või ajutised raskused õpitulemuste saavutamisel, siis võimaldab kool õpilasele üldist tuge, mille käigus kohandavad klassi- või aineõpetaja(d) õpet lapse individuaalsest vajadusest ja võimetest lähtuvalt.

7.2.1. Üldise toe korraldus

Üldise toe vajadus võib olla tingitud järgnevatest põhjustest:

1. koolist puudumine pikemat aega;

2. tervisehäired, millega kaasneb sageli väsimus, töövõime langus;

3. sotsiaalmajanduslikud probleemid;

4. lapse psüühiline eripära ja/või isiksuse omadused –raskused kohanemisel, suhtlemisel.

Raskuste ennetamiseks koostab aineõpetaja koostöös õpilasega individuaalse õpiabiplaani ning teavitab sellest lapsevanemat vt Lisa 14 .

Kui õpilasele ei piisa õpetaja individuaalsest juhendamisest ainetundides, on võimalus saada lisatuge tugispetsialistidelt ja/või individuaalselt või rühmaga õpiabitundides võimalusel ka tasemerühmades.

Õpiabitunnis osalevale õpilasele avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart – ÕIAJK vt Lisa 15 „Kaardi täitmise põhimõtted“.

Kui õpilase õppekava erineb klassiga läbitavast õppekavast või muudatused ja kohandused õppes toovad kaasa suurema erisuse võrreldes klassiga, koostatakse õpilasele individuaalne õppekava –IÕK vt Lisa 16.

7.2.2. Tõhustatud ja eritoe korraldus

Tõhustatud tuge võib rakendada püsiva õpiraskusega, psüühika- või käitumishäirega või muu terviseseisundi või puudega õpilasele, kellele on rakendatud üldist tuge, kuid senine tugi ei ole andud õpilase arenguks soovitud tulemusi. Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes vajab:

1. vähemalt kahe kooli tugispetsialisti pidevat teenust;

2. individuaalset õppekava;

3. ja/või individuaalset tuge;

4. ja/või osaajaga õpet rühmas või individuaalselt;

5. õpet tõhustatud tuge saavate õpilaste eriklassis.

Erituge võib kool rakendada raske ja püsiva psüühikahäirega, intellekti- või meelepuudega või liitpuudega õpilasele, kelle jaoks on takistatud õppimine üldise või tõhustatud toe alusel või kellele on rakendatud üldist tuge ning tugispetsialisti(de) abi, kuid senine tugi ei ole andnud õpilase arenguks soovitud tulemusi. Erituge on võimalik rakendada õpilasele, kes vajab:

1. puudespetsiifilist õppekorraldust, keskkonda, -metoodikat, -vahendeid koos vähemalt kahe kooli tugispetsialisti pideva teenusega ning sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonna teenusega

2. õpet tavaklassis või eriklassis, kus on tagatud pidev individuaalne tugi ja/või osaajaga õpe individuaalselt või rühmas.

Tõhustatud tuge ja erituge võib kool rakendada ainult koolivälise nõustamismeeskonna vastavasisulisel soovitusel ja lapsevanema kirjalikul nõusolekul.

7.3. Koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumine

Lapse hooldusõigust omav vanem või tema volitatud isik või lapse eestkostja või eestkosteasutus võib pöörduda Innove Rajaleidja keskusesse, et esitada kirjalik taotlus Innove Rajaleidja koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse saamiseks lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks.

Kui senised rakendatud tugimeetmed ei ole tulemust andnud, on võimalus taodelda maakondlikult Rajaleidja keskuselt õpitulemuste vähendamist, asendamist või kohustuslikust õppeainest vabastamist.

Koolivälise nõustamismeeskonna spetsialistid hindavad varasemalt läbiviidud erialaseid uuringuid või teostavad nende puudumisel oma erialast lähtuvad vajalikud uuringud, menetlevad iga juhtumit ja kohtuvad ühiseks aruteluks ümarlauas lapsevanema ja kooli esindaja(te)ga ning teevad soovitusliku otsuse ettepanekutega koolile arvestamiseks.

Valdkonna lisad:

Õpilase individuaalne õpiabiplaan – Lisa 14

Õpilase individuaalse jälgimise kaardi vorm ja selle täitmise korraldus – Lisa 15

Individuaalse õppekava vorm ja täitmise korraldus – Lisa 16

Tugimeetmete toimimise hindamiseks ja hinnangute andmiseks koguneb tugiõppe koostöörühm vähemalt 2 korda õppeaastas ning teeb kokkuvõtteid ning ettepanekuid edasiseks tööks. Töörühma kutsub kokku tugiõppejuht, ettepanekuid töörühma kogunemiseks on õigus teha kõigil tugispetsialistidel.

HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE PÕHIMÕTTED, TUGITEENUSTE RAKENDAMISE KORD

                 1.  Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse üldised põhimõtted

1.       Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise eest koolis vastutab direktori poolt ametisse nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi tugiõppejuht), kes teeb õpilaste toetamiseks koostööd lapsevanemate, klassijuhatajate, aineõpetajate ja kooli tugipetsialistidega ning vajadusel spetsialistidega väljaspool kooli.

2.      Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub pedagoogilis-psühholoogilise hindamise kaudu.

3.      Õpilaste nõustamiseks ja tugiõppe osutamiseks toimuvad õpetajate ainealased konsultatsioonid.

4.      Kooli tugispetsialistid moodustavad Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õpiabirühma, kuhu kuuluvad alaliselt tugiõppejuht, õpilasnõustaja, õpiabiõpetajad.

5.      Õpiabi töörühma tööd korraldab tugiõppejuht.

6.      Tagamaks süsteemset abi ja nõustamist õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kutsutakse  lisaks õpiabi töörühmale vajadusel (juhtumipõhiselt) kokku laiendatud koosseisuga tugimeeskond.  

7.      Tugimeeskonna tööd korraldab tugiõppejuht. Tugimeeskonna  töövorm on juhtumianalüüsi koosolek e ümarlaud.

8.     Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisse ja otsuste tegemisse kaasatakse alati õpilase vanem.

9.      Õpilase haridusliku erivajaduse ilmnemisel hinnatakse tema arengut ja arendamise võimalusi (koostöös klassijuhataja, aineõpetaja, tugispetsialistide, lapsevanemate, õppealajuhi, tugiõppejuhiga).

10.  Õpe korraldatakse õpilasele jõukohaselt, st õpe lähtub õpilase erivajadusest.

11.   Madalama õpijõudlusega õpilase õpetamisel on oluline kujundada õpilasel õpioskusi; hoida tema tähelepanu õpitava juures; kohandada õppesisu, õppeprotsessi ja õppekeskkonda.

12.  Õpetatakse etapiviisiliselt (tuntult tundmatule ja edasi liigutakse siis, kui õpitu on

13.  jõukohaselt omandatud) ja osaoskuste kaupa.

14.  Õpilase arengut jälgitakse pidevalt ning märkamise tulemused kirjutatakse üles vähemalt üks kord õppeaastas (raskematel juhtudel sagedamini) „Õpilase individuaalse arengu jälgimise  kaardile“ (edaspidi ÕIK).

15.  HEV-õpilase õpe toimub tihedas koostöös

·         Õpetajate ja tugispetsialistide koostöö HEV-õpilaste arendamisel toimub koosolekute vormis ning igapäevase tööna vastavalt vajadustele;

·         koostöö lapsevanematega, et nad oleksid teadlikud oma lapse arengust ja arendamise võimalustest (arenguvestlused, arutelud koos õpiabi töörühmaga, laiendatud tugimeeskonnaga);

·         koostöö spetsialistidega väljaspool kooli;

·         koostöö õpilasega (vastavalt vanusele);

16.  Õpiraskustega laste toetamiseks on loodud võimalused õpiabirühma tööks.

17.   Õpilane võetakse õpiabirühma vastu ÕIK alusel, tugiõppejuhi soovitusel, vanema nõusolekul ja kooli direktori otsusel.

18.  Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava (IÕK).

19.  Individuaalse õppekava kehtestamist saab soovida ka lapsevanem.

20. Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi ehk väikeklassi vastuvõtmise või üleviimise otsustab kooli direktor, lähtudes nõustamiskomisjoni soovitusest, tugiõppejuhi  ettepanekutest ja lapsevanema või eestkostja taotlusest.

21.  Andekad õpilased saavad ettevalmistuse aineolümpiaadidel ja võistlustel osalemiseks.

22. Kui lapse õpetamiseks on vajalik lihtsustatud või toimetuleku õppekava, võtab Juhan Liivi nim Alatskivi Kool  selle rakendamise aluseks koolivälise nõustamiskomisjoni soovitused.

23. Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

24. Juhan Liivi nim Alatskivi Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpikogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist.

25. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Kokkulepe vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

26. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, lähtub kool koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest.

2.  Õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamine ja vajaliku toe väljaselgitamine

2.1                       Üldine tugi

I tasand – märkamine, kaardistamine ja esmane sekkumine – koordineerib klassijuhataja

1.       Õpilasele, kellel on tekkinud takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, annab kool üldist tuge;

2.      kool lähtub õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest, tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös;

3.      vähemalt korra õppeaastas hindab tugiõppejuht koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega toe rakendamise mõju ning teeb ettepanekud edasiseks tegevuseks;

4.      kui kooli tagatud üldine tugi andis tulemusi, siis tugiõppejuhi ettepanekul toe pakkumine lõpetatakse, õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmine lõpetatakse;

5.      kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis võib rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge;

•        Sellisel juhul on õpilane käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena. ÜIdist tuge saav õpilane ei ole käsitletav haridusliku erivajadusega õpilasena.

Õpilasele toe saamise vajaduse algatus võib tulla õpetajalt, lapsevanemalt, nõustamismeeskonnalt või kooli juhtkonnalt.

Klassi- ja aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

Märkamist toetavad mitmed ennetavad tegevused. Ennetava tegevusena viivad tugispetsialistid koostöös õpetajatega klassides läbi uuringuid (diagnoosetteütlusi jms). Märkamise juures on oluline varajane tegutsemine, sest lapse areng on kiire ja vajaliku abita jäämine võib probleemide ringi edaspidi laiendada. Märkajaks võib olla õpetaja, lapsevanem, tugispetsialist või muu täiskasvanu.

Millised märgid võivad viidata lapse abivajadusele?

·         Lapse käitumine või oskused ei ole eakohased.

·         Lapse käitumine on varasemaga võrreldes oluliselt muutunud.

·         Õppimine või muud varem lapse jaoks meelepärased tegevused ei paku enam huvi.

·         Laps puudub tundidest põhjuseta, ei suuda tunni ajal töötempos püsida ega tunnitööle keskenduda, õpitulemused langevad.

·         Lapse välimuses, meeleolus või kaaslastega suhtlemises on murettekitavaid eripärasid.

·         Eakaaslastel või lähedastel on abi vajadusele viitavaid tähelepanekuid lapse kohta.

Ühe või mitme eeltoodud tähelepaneku märkamisel on põhjust uurida, kas laps võib vajada täiendavat tuge.

Õpilase esmaseks toetamiseks klassijuhataja/õpetaja:

·         suunab õpilast eneseanalüüsile;

·         loob jõukohaste tegevustega õpiedu tundmise võimaluse;

·         õpetab õpilast õppima;

·         võimaldab osalemist konsultatsioonides;

·         suhtleb lapsevanemaga;

·         suhtleb kolleegidega ja klassijuhatajaga info ning abi saamiseks.

Üldist tuge rakendatakse kooli poolt ja koolis siis, kui:

·         õpilasel on takistused koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õppimises;

·         õpilane puudub koolist pikemat aega;

·         õpilasel on tervisehäired, millega kaasneb sageli väsimus, töövõime langus;

·         õpilasel on sotsiaalmajanduslikud ja pereprobleemid;

·         õpilasel on psüühiline eripära ja/või isiksuse omadused, mis takistavad õppetööd  – kohanematus, suhtlemisraskused.

Üldise toe kasutamiseks ei ole vaja SA Rajaleidja soovitusi.

Üldise toe all mõistetakse:

·         õpetajalt õpilasele pakutav individuaalset lisajuhendamist;

·         õppetöö diferentseerimist ja individualiseerimist;

·         õppesisu ja õppematerjalide kohandamist (NB! Mitte õpitulemuste suurendamine ja vähendamine);

·         tugispetsialistide teenuste kättesaadavuse tagamist;

·         (vajadusel) õpiabitundide korraldamist individuaalselt või rühmas.

Üldise toe rakendamiseks saab valida (õpilasest lähtuvalt) kas toetamise väljaspool põhiainetundi tugiõppena (õpiabitunnis), toetamise tundides või mõlema võimaluse kombineerimist.

Üldise toe võimalused õpilase toetamiseks väljaspool ainetundi

Ajutiste õpiprobleemidega (puudulikud jooksvad hinded, puudulik trimestrihinne vms) õpilaste abistamiseks rakendab aine- või klassiõpetaja tugiõpet, mis võimaldab kiiret õpiraskus(t)e ületamist või likvideerimist.

Tugiõppe meetodid:

·         järeleaitamine, individuaalne lisaõpe õppetundide väliselt;

·         etteõpetamine;

·         kodutööde täitmise juhendamine;

·         individuaalne õpiabiplaan (Lisa 1.).

Tugiõpet teostab klassi-või aineõpetaja oma konsultatsiooni aegadel, s.o vähemalt 1 tund nädalas väljaspool õppetunde. Õpetajate konsultatsioonid on kirjas kooli kodulehel ja õpetaja teavitab õpilasi konsultatsiooni aegadest vähemalt kord poolaastas, samuti teavitab õpetaja õpilasi, kui konsultatsiooniajad muutuvad. Õpilasel on õigus konsultatsioonide ajal aineõpetaja poole pöörduda nii tugiõppe kui ka järeltööde ning muude õppeülesannete sooritamise eesmärgil. Lapsevanematel on õigus saada õpetajalt nõustamist ja tagasisidet oma lapse õppetöö kohta.

Üldise toe võimalused õpilase toetamiseks ainetunnis

Aineõpetajad kohandavad õpet õpilasest lähtuvalt, selleks individualiseerivad õpetajad õppetööd:

·         täiendav tööjuhendite selgitamine;

·         erineva raskusastmega ülesanded;

·         kohandatud õppematerjal (kirja suurendamine, materjali osadeks jaotamine, juhendite lihtsustamine jms), taju ja mälu toetavad abimaterjalid;

·         juhendamine töö tegemise ajal;

·         lisaaja võimaldamine;

·         abimaterjale (reeglite ja valemite vihik, kalkulaator, korrutustabel jms);

·         liikumispausid.

Õppetöö individualiseerimine ei võimalda õppekavas nõutavate õpitulemuste vähendamist, asendamist või õppeainest vabastamist. Õppe kohandamisega peavad koolipoolset tuge saavad õpilased saavutama õppekavas ette nähtud tulemused.

Tähtis on koostöö klassijuhataja/aineõpetajate vahel, et ühtlustada metoodilisi sekkumisi (ühtsed nõuded jne) ja koostöö kooli tugispetsialistidega. Selline koostöö toimub koolis koosolekute vormis, mille I tasandil kutsub kokku klassijuhataja, sest I tasandil on koostöö koordineerijaks klassijuhataja. Klassijuhataja viib vajadusel läbi arenguvestluse lapsevanema ja õpilasega.

Kui eespool loetletu (kasutatud meetmed) ei ole tulemusi andnud, tegutsetakse järgmiselt:

1.       klassijuhataja/aineõpetaja kaasab protsessi tugiõppejuhi ->kui kasutatud meetmed ei ole andnud tulemusi, esitab klassijuhataja/aineõpetaja avalduse  tugiõppejuhile. Avalduses on kirjeldatud õpilasele seni osutatud abi, kasutatud meetodid ja abivahendid ning fikseeritud tulemused.

2.      Teavitatakse vanemat kirjalikult õpilase toe vajadusest;

3.      Direktor määrab koolis isiku, kes vastutab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmise eest;

4.      eKoolis avatakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse õigusaktidega nõutav teave ajalises järjekorras kooskõlas haridus- ja teadusministri 21. veebruari 2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord" § 4 lõikes 1  sätestatud juhisele;

5.      seejärel korraldab kool õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, mille tulemused kantakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile.

5. 1. Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantakse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ning koolivälise nõustamismeeskonna antud soovitused, rakendatud teenused ja tugi ning hinnang nende tulemuslikkuse kohta.

   2. Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kantakse ka tugispetsialistide poolt õpilasele läbi viidud hindamiste, testimiste ja uuringute järeldused vajalike sekkumiste kohta, spetsialistide antud soovitused, rakendatud teenused ja meetmed ning hinnang nende tulemuslikkusele.

   3. Kõik kanded tehakse ajalises järjekorras.

6.      Kooli tugimeeskonna ümarlaud - Tugiõppejuht kutsub kokku ümarlaua, milles osalevad aineõpetajad, õpiabirühma õpetajad, tugispetsialistid, õppealajuhataja(d).  Aineõpetaja(d) annab/annavad teada, mis on probleemiks, mida on tunnis tehtud ja milline on tulemus. Ümarlaua väljundiks on teha õpetajale veel ettepanekuid, mida selle õpilase puhul rakendada, ühtlustada metoodilisi sekkumisi.

7.      Lisameetmete rakendamine – õpiabirühma määramine.

Lisaks aineõpetaja õpiabile, saab rakendada ka kohustusliku konsultatsiooni määramist (tunniväline tugiõpe) õpilasele, kes vajab individuaalset juhendamist. Kui vaatamata tugiõppele on õpilasel jätkuvalt raske ühes või mitmes õppeaines, siis minnakse üle II tasandi tegevuste juurde ning õpilane on võimalik määrata õpiabitundi/ -rühma raskusi valmistavates õppeainetes (vajadusel individuaalse õppekava alusel). Õpiabirühma moodustab direktor käskkirjaga tugiõppejuhi kirjaliku ettepaneku ja/või aineõpetajate kirjalike soovituste alusel.

8.    Õpilase arengu jälgimine ja uurimine, kaardistamise etapi tegevuste dokumenteerimine, ÕIK täitmine ja täiendamine kooli meeskonna poolt.

Õpilase I tasandi toevajaduse väljaselgitamine

Hariduslike erivajaduste (sh andekuse) väljaselgitamiseks kasutatakse:

·         pedagoogilis-psühholoogilist hindamist (iseloomustus, testid, diagnoosetteütlus jm);

·         erinevates tingimustes lapse käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust (käitumise profiil);

·         last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist (ÕIKi);

·         vajadusel meditsiiniline uuring.

3.  II tasand – Eriabi kooli tasandil (IÕK)

II tasandil toimub tegevus mitmel moel, sõltuvalt sellest, kas õpilane on saanud järjepidevalt õpituge või alustatakse sellega esmakordselt. Tegevus sõltub ka õpilase hariduslikust erivajadusest (nt teada saamine õpilase somaatilisest haigusest ja sellest tulenevalt vajadus IÕK rakendamiseks).

Tegutsemise järjekord on järgmine:

1.       Tugiõppejuht teavitab kirjalikult lapsevanemat õpilase süvenevast toevajadusest, avab õpilasele ÕIK (kui seda enne avatud pole), direktor määrab ÕIK täitmise eest vastutava isiku.  

2.      Õpilase arengu edasine jälgimine ja uurimine (ped-psüh uuring), kaardistamise etapi tegevuste dokumenteerimine, ÕIK täitmine ja täiendamine kooli tugimeeskonna (vajadusel kaasatakse protsessi spetsialiste maakonna õppenõustamiskeskuse spetsialiste) poolt. Seda tehakse, et selgitada kooli tasandil välja õpilase täpsem toevajadus.

3.      Täidetakse ära kaardi I ja II tasandi osad tuginedes kaardistamise etapi tegevuste kokkuvõttele ning spetsialistide kokkuvõtetele ;

4.      Tugiõppejuht kutsub kokku ümarlaua (aineõpetaja, eripedagoog/õpiabiõpetajad, sotsiaalpedagoog õppealajuhataja(d), õpiabirühma õpetaja, lapsevanem/esindaja, õpilane), kus räägitakse õpilase erivajadustest ning täpsustatakse kaardil olevat infot. Ümarlauda tullakse konkreetsete ettepanekutega, mis meetmeid saab rakendada;

5.      aadakse vanemalt nõusolek edasisteks tegevusteks;

6.      kui lapsevanem ei saa osaleda ümarlauas, siis kutsutakse kokku järgmine ümarlaud. Kui lapsevanem ei saa osaleda ümarlauas, korraldab klassijuhataja vestluse lapsevanemaga, suulised vestlused fikseeritakse memona e-koolis;

7.      tugiõppejuht teeb avalduse direktorile, milles edastab ümarlaua ettepanekud HEV-õpilasele tugisüsteemi(de) määramiseks;

8.     direktor kehtestab oma käskkirjaga õpilasele tugisüsteemid ning lapsevanemale saadetakse selle kohta teatis;

9.      kui vanem pole nõus kooli poolt pakutud tugimeetmete rakendamisega tema lapsele, siis ta annab sellest direktorile kirjalikult teada (esitab direktorile kirjaliku avalduse);

10.  õpilasele koostatakse individuaalne õppekava, mis koosneb üldosast ja õpetaja töökavast, kusjuures õpetaja töökava valmib järk-järgult vastavalt õpilase arengu tulemustele (kui on tegemist õpiabiga õppeaines, siis lisatakse klassile koostatud õpetaja töökava juurde veerg Erisused);

11.   kui vanem ei leia võimalust suhelda kooliga lapse abivajaduse väljaselgitamisel, kaasatakse Peipsiääre valla lastekaitsespetsialist.

11.

4.  TÕHUSTATUD TUGI või ERITUGI

4.1.   III tasand – Nõustamiskomisjon ja eriabi jätkamine

Tõhustatud tugi

Rakendatakse õpilasele, kellele üldine tugi ei ole andnud soovitud tulemusi ja kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:

·         pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;

·         pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;   pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;  

·         õpet eriklassis.

Eritugi

Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:

·         puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;

·         osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.

 Tõhustatud tuge ja erituge saab kool rakendada ainult koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel (SA Rajaleidja) ja lapsevanema kirjalikul nõusolekul.

5.  HEV-õpilastega töötavad õpetajad ja tugispetsialistid ning nende ülesanded

Klassijuhataja on keskne isik õpilase toetamisel ja õpilase kohta käiva info valdamisel.

Klassijuhataja ülesanded seoses HEV-õpilasega on:

✓ erinevate meetoditega kogub infot HEV-õpilase huvidest ja motivatsioonist, õppetegevusest, õpioskustest, tunnetustegevusest, enesetunnetusest, suhtlemisest ja käitumisest koolis;

✓ teeb kokkuvõtte õpilase õpitegevuse ja käitumise tugevustest ja vajakajäämistest;

✓ on järjepidevas suhtlemises õpilasega, et mõista ja kuulata tema arvamusi ning selle kaudu kujundada õpilase enesetunnetust;

✓ teeb koostööd aineõpetajatega, et olla informeeritud HEV-õpilase arengust ja võimalusel nõustada aineõpetajat (vajadusel saab abi tugispetsialistidelt);

✓ teeb koostööd lapsevanemaga: annab ülevaate lapse õpitegevusest, õpivajadustest, nõustab õpetuse ja kasvatuse valdkonnas (vajadusel saab abi tugispetsialistidelt);

✓ kannab HEV-õpilase arengu vaatluse tulemused õpilase individuaalsuse kaardile (vähemalt üks kord aastas);

✓ täidab ÕIK I tasandi osa;

✓ viib läbi arenguvestlused lapsevanema ja õpilasega ÕIK alusel, kuhu kirjutab ka lapsevanema ja õpilase arvamuse ning vestluse toimumise kuupäeva (lapsevanema ja lapse allkiri võetakse arenguvestluse protokollile, kus on märge selle kohta, et on ÕIK-s olev teave on läbi arutatud ning sealsete ettepanekutega nõustutud);

✓ teavitab tugiõppejuhti (esildisega) õpilasele tugisüsteemide vajaduse määramisest.

Aineõpetaja ülesanded:

✓ märgates õpilase hariduslikke erivajadusi, teavitab sellest klassijuhatajat;

✓ korraldab klassis HEV-õpilase õppetegevuse, kohandab õppesisu, õppematerjale ning õpikeskkonda;

✓ selgitab välja HEV-õpilase õpitegevuse tugevused ja vajakajäämised oma aine õpitulemuste omandamisel;

✓ annab infot õpilase õpitulemuste ja oskuste saavutamise kohta klassijuhatajale õpilase ÕIK täitmiseks;

✓ osaleb konkreetsete ettepanekutega HEV-õpilase õppe korralduse ümarlauas;

✓ koostöös eripedagoogiga koostab vajadusel IÕK oma aines ja õpetaja töökava  HEVõpilase õpetamiseks;

✓ teavitab õppejuhti vajadusest määrata õpilasele kohustuslik konsultatsioon õppeaines.

Eripedagoogi/tugiõppejuhi ülesanded:

✓ selgitab välja HEV-õpilase õppimise erisused ning läbivad probleemid õpilase õpetamisel;

✓ kirjutab ÕIK-sse eripedagoogilise uuringu tulemused ja soovitused ning õpiabitunni rakendamise tulemused;

✓ koostab õpilasele IÕK õpiabirühmas ja õpetaja töökava;

✓ suhtleb järjepidevalt aineõpetajaga, kelle tunni ajal toimub õpiabirühma tund;

✓ korraldab ja viib läbi õpiabitunde;

✓ osaleb konkreetsete ettepanekutega HEV-õpilase õppe korralduse ümarlauas;

✓ nõustab aineõpetajaid HEV-õpilase õpetamisel ja IÕK koostamisel.

Sotsiaalpedagoog

✓ selgitab välja õpilaste põhjuseta puudumised ja lepib kokku lapsevanemaga vestluste

ajad;

✓ osaleb konkreetsete ettepanekutega HEV-õpilase õppe korralduse ümarlauas;

✓ abistab peresid eluga toimetulekul esile kerkinud probleemide lahendamisel, sh aitab kokku leppida arsti (psühhiaatri) juurde mineku aegu;

✓ nõustab õpilast, õpetajat ja lapsevanemat;

✓ arendab õpilaste suhtlemisoskust, aitab korrigeerida nende enesehinnangut, toetab õpilast tema eneseteadvuse kujundamisel;

✓ aitab õpilasel kriisisituatsioonidest välja tulla;

✓ teeb koostööd koolis ja väljaspool kooli;

✓ kirjutab ÕIK-sse õpilase sotsiaal-pedagoogilise uuringu tulemused ja soovitused.

Logopeed

✓ hindab HEV-õpilase kõne arengut ja otsustab logopeedilise abi vajalikkuse;

✓ tegeleb õpilase kõne arendamisega;

✓ koostab IÕK ja õpetaja töökava kõnearenduse tundide läbiviimiseks;

✓ kirjutab ÕIK-sse logopeedilise uuringu tulemused ja soovituse ning kõnearenduse õpiabitundide tulemuslikkuse;

✓ osaleb konkreetsete ettepanekutega HEV-õpilase õppe korralduse ümarlauas.

Huvijuht

✓ suunab andekat õpilast kooli õpilasesinduse tegevuses, ülekooliliste ürituste korraldamises jne.

Tugimeeskonda kuuluvad eripedagoog/tugiõppejuht, õpiabirühma õpetaja(d), sotsiaalpedagoog, HEV-õpilase õppe koordineerija. Tugimeeskond tuleb kokku vähemalt kord kahe nädala jooksul ja koondab info HEV-õpilaste arengu kohta. Koosolekul hinnatakse olukorda ja tehakse esialgne otsus ümarlaua kokkukutsumise, täiendavate uuringute vajaduse ja lapsevanemaga nõupidamise kohta. Komisjoni liikmed jagavad omavahel ülesandeid ja teevad kokkuvõtte tegevuse tulemuste kohta.

NB! Iga õppetrimestri lõpus hinnatakse õppekeelest erineva kodukeelega õpilaste toimetulekut, tugisüsteemide toimimist ja täidetakse vastav dokumentatsioon.

Järgnevalt on esitatud mõned olukorrad ning kooli tegevuste protsesside kirjeldused HEV-õpilase õppe korraldamiseks ning dokumentatsiooni koostamiseks.

Kirjeldused on pärit Merlecons ja Ko OÜ brošüürist „Skemaatilised tegevusjuhised haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerijale“, M. Talvik, T. Salumaa, 2021

Protsessi kirjeldus, kui õpilase õppeaine trimestrihinne on „puudulik“

Vaatluse läbiviimine õpilase õpiraskuste määramiseks

Koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumine

Protsessi kirjeldus, kui õpilasele toe osutamise vajaduse algatab õpetaja

Protsessi kirjeldus, kui õpilasele toe osutamise vajaduse algatab vanem

Protsessi kirjeldus, kui kool saab kooliväliselt nõustamismeeskonnalt soovituse meetme rakendamiseks

Protsessi kirjeldus, kui õpilasel tuleks õppeperioodi lõpus (juunis) välja panna „puudulik“ aastahinne

Protsessi kirjeldus, kui õpilasel on õppeaasta lõpuks (augustis) kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ ning teda ei jäeta klassikursust kordama

Protsessi kirjeldus, kui õpilasel on õppeaasta lõpuks (augustis) kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ ning õppenõukogu arutab õpilase klassikursuse kordama jätmist

Protsessi kirjeldus, kui õpilase õppeaine trimestrihinne on „puudulik“