11. Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused

Koolis mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. Õpilase arengu toetamiseks, mitmekesiste õppimisvõimaluste ja õpikogemuste pakkumiseks ning erinevate õppeainete ja läbivate teemade lõimimiseks korraldatakse koolis ainealaseid üritusi, õppekäike ja viiakse läbi projekte.

Õpet kavandades ja ellu viies võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest. Tundides kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras, tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga. Arvestades õpilase individuaalsust, kasutatakse ainetundides diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutusastmega õppida. Koolis kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooliruume (kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

E-õppepäev on kooli poolt planeeritud õppepäev, mil õpilased õpivad kodus, kasutades eelnevalt kokku lepitud digiõppelahendusi või muid metoodikaid.

Õppekäik on üldjuhul tervet õppepäeva hõlmav õppeprotsess, mis sisaldab ainetevahelist lõimumist, arendab üld- ja ainealaseid pädevusi ning käsitleb läbivaid teemasid.

Ekskursioon on ühe- või mitmepäevane klassi ühisüritus, mis ei ole kooli õppekavas täpselt fikseeritud.

Projekti all mõistetakse ühekordse iseloomuga ajaliselt piiratud tööd, millel on kindel vastutaja, eesmärk ja ressursid. Projekt algab töömeeskonna loomise ja tegevuskava koostamisega ning lõpeb tulemuste analüüsi ning järelduste tegemisega. Võimalikud on ka individuaalprojektid, mille elluviimiseks meeskonda ei moodustata. Näiteks õppelaagrid ja -ekskursioonid, temaatilised näitused, erinevad olümpiaadid ja konkursid, traditsioonilised ülekoolilised üritused, maakondlikel aineüritustel osalemine, vabariiklikel projektipakkumistel osalemine, ühisprojektid sõpruskoolide ja -klassidega, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemine.

Õppetööd toetavad ülekoolilised, koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust või enne II poolaasta algust. Osalemine projektitöös arendab õpilases oskust töötada iseseisvalt ja meeskonnas, oskust eesmärke seada ja tulemusi analüüsida, oskust loovalt mõelda ja omandatud teadmisi uutes olukordades kasutada. Koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid annavad õpilasele kogemuse õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes ja multikultuurses keskkonnas.

Projekti-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajaliku aja kavandab õpetaja oma töökavas.

11.1. Aineülesed õppekäigud

Igas klassis toimub vähemalt üks aineteülene õppekäik. Kasutatakse RMK, loodusmajade jt organisatsioonide projektipõhiseid pakkumisi. Vastutavad klassijuhataja ning aineõpetajad.

11.2. Ülekoolilised traditsioonilised üritused

Ülekoolilised üritused mitmekesistavad õppekeskkonda, toetavad üldpädevuste kujunemist ning läbivate teemade omandamist.

Isamaalisuse väärtustamine

Isamaalisuse väärtustamisele pööratakse olulist tähelepanu nii õppetöös kui vastavateemalistest tähtpäevadest lähtuvatel ülekoolilistel üritustel. Tähtsamad üritused on seotud kodanikupäeva ja Eesti Vabariigi aastapäevaga. Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel on isamaalisuse ja rahvustunde kasvatamisel oluline osa. Traditsiooniks on saanud küünalde ja vaniku viimine Vabadussõja mälestussamba juurde Eesti Vabariigi aastapäeval ning võidupühal.

Kõik aktused algavad koolis traditsiooniliselt hümni laulmisega a capella, rõhutades rahvuslikkust ja isamaalisust. Ülevust lisavad pidulik riietus ja korrektne käitumine.

Isamaalisust väärtustatakse rahvatantsu ja koorilaulu kaudu. Lisaks vastavasisulisele repertuaarile väljendub isamaalisus ja rahvuslikkus rahvariiete kandmise kultuuris.

Eesmärk:

1. avaldada austust oma kodupaiga, kodumaa ja Eesti riigi vastu;

2. tutvustada Eesti Vabariigi sümboleid, nende kasutamistingimusi ning nendega seonduvaid käitumisreegleid;

3. äratada huvi Eesti ajaloo vastu;

4. teadvustada õpilasele oma riigi, rahva ja kultuuri olemasolu tähtsust;

5. teadvustada õpilasele tema rahvuslikku kuuluvust ning lugupidava suhtumise olulisust oma rahvusesse ja isamaasse;

6. suunata õpilasi jälgima ning jäljendama lugupidavat suhtumist ning käitumist;

7. kaasata õpilasi ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

8. rakendada õpilaste oskusi ja huvisid ürituste organiseerimisel (sh helitehnika, digiseadmete käsitsemine).

Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkus- ja digipädevus.

Läbivad teemad: “Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, “Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng” .

Kodukandiga seotud rahvuskultuuri väärtustamine (Juhan Liivi elu ja looming)

Alatskivi kultuuriloos on keskne koht Juhan Liivil ja tema loomingul. Juhan Liivi nime kandva kooli austavaks ülesandeks on väärtustada Juhan Liivi loomingut ja elulugu. Koolis tähistatakse igal aastal Juhan Liivi sünni- ja surma-aastapäeva. Sünniaastapäeva tähistamine 30. aprillil on vabariiklik üritus, mille käigus kuulutatakse välja Juhan Liivi luulepreemia laureaat, kelle valimisprotsessis osaleb ka kool. Juhan Liiviga seotud ürituste organiseerimine toimub enamasti koostöös huvigruppidega (Liivi Muuseum, Alatskivi Keskraamatukogu, Alatskivi vallavalitsus jt). Tihedam koostöö on koolil Liivi Muuseumiga, kus lapsed käivad Liiviga seonduva kinnistamiseks õppekäikudel ja muuseumitundides. Kooli ülesandeks on hoolitsemine Liivi haua eest Alatskivi kalmistul. Igal Liivi sünni- ja surma-aastapäeval süüdatakse haual küünlad ja esitatakse Liivi loomingut.

Õpilased esitavad Liivi loomingut paljudel, enamasti Juhan Liiviga seotud üritustel. Igal aastal toimub Liivi ja Liivi luulepreemia laureaatide loomingu esitamise koolikonkurss, selgitamaks välja parimad etlejad, kes esindavad kooli maakondlikul ja vabariiklikul konkursil.

Eesmärk:

1. iga koolilõpetaja on põhjalikumalt tutvunud Juhan Liivi elu ning loominguga;

2. õpilane teadvustab Juhan Liivi tähtsust eesti kultuuriloos;

3. õpilane tajub kodukandi kultuuri seotust laiema kultuurikontekstiga, loodusliku keskkonna ja kogu ühiskonnaga;

4. õpilane tunnetab oma rolli kultuurikandjana, sh Juhan Liivi loomingu esitajana (etlus);

5. õpilane kasutab eesmärgipäraselt tehnoloogiat kultuuriloo uurimisel ja tutvustamisel;

6. õpilane tajub kultuuriloo seotust loodusliku keskkonna ja ühiskonnaga.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkus- ja digipädevus

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”, „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”.

Muusikalise osa tähtsustamine erinevatel üritustel

Traditsioonide hulka kuulub erinevate ürituste muusikaline ilmestamine. Esineda saavad kõik koolis tegutsevad laulu- ja tantsukollektiivid. Traditsiooniliselt tegutsevad koolis mudilas- ja lastekoor ning tütarlaste ansamblid.

Eesmärk:

1. eesti rahvuse, keele, kultuuri ja ajaloo säilimine ning areng;

2. õpilaste enesemääratlus ja seotus kooliga;

3. kooli traditsioonide jätkumine (koorilaul, rahvatants);

4. „oma kooli" tunde kasvatamine;

5. väljund rikastada erinevaid sündmusi koolis ja väljas pool kooli;teadliku muusikakuulaja kujundamine;

6. muusika väärtustamine pingete maandaja, lõõgastajana;

7. esinemisoskuse kujundamine;

8. võimalus mõelda muusikaga seotud karjäärivalikutele;

9. laulu- ja tantsupidudel osalemine;

10. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

11. eesmärgipärane muusikainstrumentide ja tehnoloogia kasutamine;

12. õpilaste oskuste ja huvide rakendamine ürituste organiseerimisel (sh helitehnika, digiseadmete käsitsemine).

Muusikaline osa kannab väärtus- ja sotsiaalseid pädevusi. Suur rõhk läbivate teemade juures on kultuurilise identiteedi kujunemisel, millega taotletakse õpilase arenemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana. Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli. Õpilastele pakutakse võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilased omandavad esinemis- ja kuulamisoskuse.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi, suhtlus- ja ettevõtlikkus- ja digipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus.

Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon, keskkond ja jätkusuutlik areng.

Spordi tähtsustamine erinevate tegevuste kaudu

Koolis korraldatakse erineva sisuga spordipäevi, orienteerumispäevakuid, kooliolümpiamänge ning sporditreeninguid. Kooliolümpiamänge ja orienteerumispäevakuid korraldatakse vaheldumisi iga kahe aasta järel. Kooliolümpiamängude korraldamisel on oluline erinevate spordialade, olümpiamängude traditsioonide, olümpiavõitjate ning kuulsamate sportlaste tutvustamine. Spordipäevadest võtavad osa 1.-12. klassi õpilased. Spordipäevi korraldatakse vastavalt võimalustele erinevatel aastaaegadel. Korvpall on kooli traditsiooniline spordiala, mida harrastatakse algklassidest alates ja mille abil arendatakse meeskonnatöö oskusi.

Eesmärk:

1. noorte tervislike eluviiside ja eluhoiaku kujundamine;

2. spordi propageerimine;

3. parimate sportlaste väljaselgitamine;

4. kooli spordipäeva traditsioonide jätkamine;

5. noorte korvpalli arendamine ja populariseerimine;

6. sporditegevuse hoogustamine õpilaste hulgas;

7. eesmärgipärane koostööoskuse arendamine tehnoloogia kasutamisega.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus.

Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Õpetajate päev

Õpetajate päeval korraldavad kooli õppetööd (ainetundide läbiviimine, distsipliini tagamine kogu koolimajas) vanema kooliastme õpilased.

Eesmärk:

1. õppeprotsessi ja koolielu mitmekesistamine;

2. anda õpilastele võimalus asetada end õpetajate ja kooli juhtkonna rolli;

3. eesmärgipärane tehnoloogia kasutamine.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtlus-, enesemääratlus-, õpi- ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus

Läbivad teemad: „Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Väärtused ja kõlblus”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Tervis ja ohutus”

Jõulud

Jõulupidude korraldamise (teema, esinemised, kuulutus, helitehnika) on enda ülesandeks võtnud õpilasesindus. Peost võtavad võimalusel osa kõik õpilased ja õpetajad.

Eesmärk:

1. arendada õpilaste koostööoskusi ning vastutustunnet;

2. arendada juhtimise, ajaplaneerimise ja organiseerimise oskust;

3. pakkuda esinemisvõimalust võimalikult paljudele õpilastele;

4. arendada laste loovust etteastete väljamõtlemise ja ettevalmistamisega;

5. arendada ja lihvida esinemisoskust ning – julgust;

6. jätkata traditsioone;

7. süvendada ühtekuuluvustunnet;

8. mitmekesistada koolielu.

9. koostööoskuse arendamine;

10. eesmärgipärane tehnoloogia kasutamine;

11. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, digipädevus

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Tehnoloogia ja innovatsioon”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Väärtus ja kõlblus”.

Sõbrapäev

Sõbrapäeva korraldab õpilasesindus.

Eesmärk:

1. ühistunde tekitamine;

2. koostööoskuse arendamine;

3. üksteise tunnustamine, märkamine.

4. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, enesemääratlus-, suhtlus-, ettevõtlikkuspädevus

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”

Emakeelepäev

Koolis tähistatakse emakeelepäeva, mida korraldavad emakeeleõpetajad ja koostöös õpilastega.

Eesmärk:

1. emakeele väärtustamine ja säilitamine;

2. õpilase kultuurilise silmaringi järjepidev arendamine;

3. humanitaarse mõtlemise ning humanitaarainete väärtustamine;

4. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng”, „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”

Mardi – ja kadripäeva tähistamine algklassides

Mardi- ja kadripäeva traditsioonide, kommete, laulude, tantsude õppimine ja esitamine.

Eesmärk:

1. rahvakommete väärtustamine ja säilitamine;

2. õpilase kultuurilise silmaringi järjepidev arendamine;

3. õpilaste kaasamine ürituse organiseerimisse, julgustades neid teostama oma ideid, initsiatiivi;

4. ühistunde tekitamine;

5. koostööoskuse arendamine;

6. arendada ja lihvida esinemisoskust ning – julgust.

Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpi-, suhtlus-, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus, ettevõtlikkuspädevus.

Läbivad teemad: „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”, „Kultuuriline identiteet”, „Teabekeskkond”, „Väärtused ja kõlblus”, „Keskkond ja jätkusuutlik areng”