8. Õpilaste arengu, õppimise toetamise ning hindamise korraldamine

8.1. Õpilase arengu ja õppimise toetamine

8.1.1. Arenguvestlused

Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Õpilase võimete ja annete arendamiseks koolis selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse vajadusel korral diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse vallavalitsuse esindajaid. Arenguvestluse valmistab ette ja viib läbi klassijuhataja.

Arenguvestluse eesmärgid on:

1. suhete loomine õpilaste ja lapsevanematega ärakuulamise ja mõistmise kaudu;

2. õpilase püüdluste ja arengu toetamine õpilaste ja vanemate juhendamise kaudu;

3. keerukamate õppimis- ja käitumisraskuste ennetamine;

4. koolipoolsete positiivsete ootuste väljendamine õpilastele;

5. tagasiside saamine õpilastelt ja lapsevanematelt;

6. õpilaste reflektsioonivõime (võime enda ja teiste käitumist analüüsida) arendamine.

Arenguvestluse käigus saab eelkõige õpilane, aga ka lapsevanem väljendada enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi. Vestluse käigus peab õpilasele ja lapsevanemale jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks.

Arenguvestluse etapid on:

1. kontakti ja positiivse keskkonna loomine;

2. kohtumise eesmärgi sõnastamine;

3. tagasivaade (eelmise aasta eesmärkide täitmise ja huvide realiseerumise ülevaatamine);

4. annete ja huvide, õppimise ja käitumise analüüs;

5. vastastikuste ootuste väljendamine;

6. eesmärkide, arenguvajaduste ja tegevuskava sõnastamine;

7. kokkuvõte;

8. kokkulepete allkirjastamine.

8.1.2. Õpitulemusvestlus ja probleemvestlus

Vastavalt vajadusele viiakse koolis läbi ka õpitulemusvestlusi ja probleemvestlusi. Õpitulemusvestluse eesmärgiks on välja selgitada õpilase õpiraskuse põhjused, probleemvestluse sisuks on õpilase käitumine, suhtumine vms. Vestluses võivad lisaks õpilasele, klassijuhtajale ja õpilase seaduslikule esindajale osaleda sotsiaalpedagoog, valla sotsiaaltöötaja, aineõpetajad ja tervislikest põhjustest tulenevate probleemide korral ka kooli meditsiiniõde.

8.1.3. Kodused tööd

Õpilase arengut toetab koduste tööde tegemine. Vältimaks koolirõõmu kadumist ja kooliväsimuse teket, lähtutakse koduste tööde andmisel ülesannete mahust ja raskusastmest, vajadusel ülesandeid diferentseeritakse.

Koduste tööde eesmärgid on seotud:

1) aineõpetusega – korrata ja harjutada, valmistuda uueks osaks, kanda õpitut uude konteksti, seostada aineid omavahel; samuti ühtlustada õpilaste taset, toetades kodutöid individualiseerides nõrgemaid õpilasi.

2) Enesejuhitud õpiharjumuste kujundamisega ehk oskusega teadvustada ja suunata iseenda õppimisprotsessi.

3) Õpioskuste arendamine (rõhuasetus iseseisva õppimise oskuse toetamine).

8.1.4. Õpiabiplaan

Märgates puudujääke õpilase teadmiste ja oskuste omandamisel ning kui õpilase hinne on “puudulik”, “nõrk” või on antud samaväärne hinnang, rakendab aineõpetaja individuaalset õpiabiplaani vastavalt kooli kehtestatud vormile.

Kui õpilase trimestrihinne on “puudulik”, “nõrk” või on antud samaväärne hinnang, kutsutakse lapsevanem kooli, et kokku leppida edasistes meetmetes individuaalse õpiabiplaani rakendamisel/jätkamisel.

8.2. Hindamise korraldus

8.2.1. Hindamise alused

Teadmiste ja oskuste, õpitulemuste saavutatuse ning õppekavas sätestatu omandatuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast korrast, õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast korrast, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ja Juhan Liivi nim Alatskivi Kooli õppekavast ning kooli kodukorra nõuetest.

Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamine ning nõuded õpilase käitumisele sätestatakse kooli kodukorras.

8.2.2. Hindamise eesmärk

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

kaasata õpilast enese ja kaaslase hindamisse ja toetada tema enesehinnangu kujunemist;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

koguda järjepidevat teavet ja anda tagasisidet õpilase õpiedukuse ja arengu kohta;

anda sisend õppe edasisele kavandamisele;

analüüsida õpilase teadmisi, oskusi ning anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid;

3. arendada õpilase eneseanalüüsi oskust.

8.2.3. Hindamise üldised põhimõtted ja hinnetest teavitamine

Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja õpilaste suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele. Õpilane saab õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil suulist või kirjalikku sõnalist/numbrilist tagasisidet õppeainet ja valdkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta.

Õpetaja tutvustab õppeaine ainekava/ainekaarti sh hindamise põhimõtteid õppeaasta, poolaasta või õppeaine esimeses tunnis.

Õpilasel ja lapsevanemal või eestkostjatel (edaspidi lapsevanem) on õigus saada teavet õpilase hindamise korra, hinnangute ja hinnete kohta aineõpetajalt ja klassijuhatajalt. Hinnetest teavitamine toimub eKooli ja/või õpilaspäeviku ning klassitunnistuse kaudu. Tunnistused on kättesaadavad eKoolis. Põhikoolis väljastatakse klassitunnistus paberkandjal vähemalt kord õppeaastas.

Käitumise kohta teeb õpilane eneseanalüüsi ning klassijuhataja, koostöös aineõpetajaga, annab hinnangu õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kohta.

Käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

Teadmiste ja oskuste hindamise, käitumise eneseanalüüsi põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.

eKoolist saavad õpilane ja vanem teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ja puudumiste kohta. 1.-3. klassi õpilane ja vanem saavad teavet õppesisu, õppeedukuse, õpilase käitumise ning puudumiste kohta nii eKoolist, klassi- ja aineõpetajalt kui õpilaspäevikust. 4.-9. klassini on sama info edastajaks eKooli keskkond.

Kirjalike tööde hindest teavitatakse õpilasi eKooli vahendusel 10 tööpäeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhuna kooskõlastab õpetaja kokkuleppel õpilastega pikema hindest teavitamise aja.

1.-3. klassis rakendatakse õppimist toetava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid üldjuhul ei panda. Õppimist toetava hindamise puhul kogutakse andmeid õpilaste eelteadmiste kohta ja antakse neile tagasisidet õppimise tulemuslikkuse kohta. Tulemuslikkuse mõõdikuks on iga õpilase individuaalne edasijõudmine. Õpilasi motiveeritakse ja toetatakse edasisel õppimisel, aidates neil teadvustada oma vajadusi, seniseid saavutusi ning vajakajäämisi ja kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja meetodid.

Numbriliste hinnangute asemel:

1. antakse õpetaja poolt suulist ja kirjalikku tagasisidet, tunnustades edasjõudmise puhul, juhtides tähelepanu vigadele ja puudustele ja näidatakse ära suunad, kus õpilane peab ennast arendama;

2. rakendatakse koolisiseseid teste, kontrolltöid, õppeaastat kokku võtvaid töid, mille tulemused esitatakse punktidena või protsentidena; õppeaasta lõpus võib klassiõpetaja tunnistusel kirjeldada õpitulemuste vastavuse õppekavas taotletavate tulemustega ning lisada numbrilise hinde sõnalise vaste (“väga hea”, “hea” jne)

Õpilase suulisi ja kirjalikke enesehinnanguid rakendatakse järgnevaks õpinguperioodiks eesmärkide püstitamisel.

4. - 9. klassis rakendatakse numbrilist hindamist koos õppimist toetava hindamise põhimõtetega.

8.2.4. Teadmiste ja oskuste hindamine

Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.

Hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). 1.-3. klassis kasutatakse kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. 4.-9. klassis kasutatakse numbrilist hindamist koos sõnalise hinnanguga.

Teadmisi ja oskusi hinnatakse 4.-9. klassini viiepallisüsteemis, kui aineõpetaja ei ole ainekaardis määratlenud teisiti. Vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust hinnatakse viiepallisüsteemis kirjalike/suuliste töödega, mille koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, hinnatakse:

1. hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid (90–100%);

2. hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele (75–89%);

3. hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, kuid esineb puudusi ja vigu (50–74%);

4. hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi (20–49%);

5. hindega „1” ehk „nõrk”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja areng puudub (0–19%).

1.-3. klassi õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad ning käimasoleva poolaasta jooksvad hinnangud viiepallisüsteemi, võrreldes õpilase saavutatud teadmisi ja oskusi ning hinnanguid õppekavas nõutud oskuste ja teadmistega. Neid vastavusi kasutatakse ka õppeainete viimaste aastahinnete teisendamisel põhikooli lõpetamisel.

Märge „X” tähistab eKoolis 4.-9. klassis tegemata või nõuetele mittevastavat tööd. Kui õpilane jätab selle ülesande õppeperioodi lõpuks  täitmata, asendatakse märge „X” hindega “1”.

Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või hinne on jäetud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine (sh mahakirjutamine, plagieerimine) õpilase poolt, hinnatakse õpilast hindega „nõrk“. 

Kui õpilane ei tee tunnis hindelist tööd kaasa või ei esita seda, siis hinnatakse seda hindega "X" 

Kui õpilane on ühes tunnis saanud kaks hinnet, siis märgitakse need eKooli kaldkriipsuga.

Õppetrimestrisse planeeritud kontrolltööde korralduse teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppetrimestri alguses (teemad, hindamise korraldus). Kontrolltöö täpsustatud aja teatab õpetaja vähemalt ühe nädala ette, arvestades lubatud nädalast kontrolltööde hulka.  Seejärel märgib kontrolltöö toimumise aja eKooli kontrolltööde graafikusse.

Üldjuhul planeeritakse õppepäevale maksimaalselt üks kontrolltöö ning õppenädalale ei planeerita üle kolme kontrolltöö.

Kui vahetult enne trimestri lõppu tehtud kontrolltöö on „puudulik“ või „nõrk“, siis õpilasele trimestrihinnet välja ei panda, v.a õppeaasta viimane trimester. Õpilasel on õigus kontrolltööd järele vastata 

Õppeperioodi hinne (trimestrihinne, aastahinne / (sõnaline hinnang)) pannakse õpilasele välja jooksvate hinnete ja/või õppija arengu ning õpitulemuste saavutatuse alusel

Kui õpilane puudub põhjusega ja ta ei ole jooksva õppeperioodi õpitulemusi saavutanud,  jääb kokkuvõttev hinne välja panemata. Õpilasel on võimalus kokkuvõtva hinde saamiseks järele vastata seaduses ette nähtud korras.

Uurimistööd ja loovtööd koostatakse vastavalt kooli õppekavale.

Kui õpilane ei esita õigeks ajaks loov- või uurimistööd, siis ei lubata teda kaitsmisele.

8.2.5. Järelevastamise põhimõtted

Järelevastamise või järeltöö sooritamise soovist annab õpilane aineõpetajale teada. Järelevastamise vajaduse ja tingimused määrab aineõpetaja.

Aineõpetaja määrab järelevastamisele kuuluva materjali ja viisi ning õpilane lepib aineõpetajaga kokku järelevastamise aja. Järelevastamise tingimused on järgmised:

1. kui õpilase kontrolltööd vm vastamise viisi on hinnatud hindega „nõrk” seoses kõrvalise abi või mahakirjutamise tuvastamisega, on õpetajal õigus keelduda järelevastamise võimaluse andmisest;

2. kui õpilane ei saa kokku lepitud ajal mõjuvatel põhjustel järele vastama tulla ning ta teavitab sellest õpetajat vähemalt vastamise päeva hommikul, siis antakse õpilasele uus võimalus järelevastamiseks;

Järelevastatud hinne märgitakse e-kooli tärniga.

Kui õpilane ei ole õppeperioodi lõpuks kasutanud järelevastamise võimalust, 

1) jäetakse "puudulik" või "nõrk" hinne parandamata 

2) hindamata, x-ga tähistatud tegemata tööd hinnatakse hindega „nõrk“.

8.2.6. Tasemetöö ja tasemehindamine

Õpilastele nende teadmistest ja oskustest ülevaate saamiseks ja oma huvide ning võimete määratlemiseks ning arendamiseks korraldab kool tasemehindamist, mida viiakse läbi koolisiseste kirjalike, suuliste või praktiliste tööde korraldamisega. Tasemehindamise üheks eesmärgiks on õpilasele eksamikogemuse pakkumine ja õpitu kinnistamine. Tasemehindamine on osa kooli sisehindamissüsteemist.

Tasemehindamist viiakse läbi:

1. kirjalikult (kontrolltöö, test vms, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku, näitab omandatu rakendusoskust);

2. suuliselt (tasemetöö piletite küsimustele vastamine, ettekanne, vms);

3. praktilises vormis (laboritöö, spordiüritus, õpilaste ühisprojekt, kunsti- või tarbeese vms);

4. kombineeritult.

Vastavalt klassiti on tasemehindamise ainevaliku põhimõtted järgmised:

1. 1.–2. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest ja matemaatikast;

2. 3. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja inglise keelest;

3. 4. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja inglise keelest;

4. 5. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses;

5. 6. klassi õpilased sooritavad üks kord õppeaastas koolisisese tasemetöö eesti keelest, matemaatikast ja ühest õppeainest, mis lepitakse kokku iga õppeaasta alguses;

6. 7. klassi õpilased sooritavad koolisisese komplekstasemetöö;

7. 8. klassi õpilased sooritavad koolisisese komplekstasemetöö.

Tasemehindamise fikseerimine ja arvestamine kokkuvõtva hindamise juures:

1. 1.-3. klassis rakendatakse koolisisese tasemetöö hindamisel õppimist toetava hindamise põhimõtteid. Tasemetöö tulemused esitatakse protsentides või punktides ja kirjeldatakse sõnalise tagasisidega.

2. 4.-5. klassis rakendatakse koolisisese tasemetöö hindamisel numbrilist hindamist ja õppimist toetava hindamise põhimõtteid. Tasemetöö tulemused esitatakse protsentides või punktides, hinnatakse numbriliselt ja kirjeldatakse sõnalise tagasisidega. Numbriline hinne omab jooksva hinde väärtust.

3. 6.-8. klassis rakendatakse koolisisese tasemetöö hindamisel numbrilist hindamist ja õppimist toetava hindamise põhimõtteid. Tasemetöö tulemused esitatakse protsentides või punktides, hinnatakse numbriliselt ja kirjeldatakse sõnalise tagasisidega. Numbriline hinne omab kontrolltöö hinde väärtust.

8.3. Kehalise kasvatuse hindamise korraldus

8.3.1. Teadmiste ja oskuste hindamine

Juhan Liivi nim. Alatskivi Koolis lähtutakse õpitulemusi hinnates põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane teab, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse õpilase tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jms). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase poolt tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud tööd.

II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilase arengut ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnatakse õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.

III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses. Õpilase teadmistele hinnangut andes arvestatakse eelkõige õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi reaalses praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilase arengut ning õpilase tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Kehalisele võimekusele hinnangut andes rakendatakse ka õpilase enesehindamist.

8.3.2. Tervisest tingitud lühiajaliselt vabastatud õpilaste hindamine.

Järelevastamine toimub kokkuleppel õpetajaga.

8.3.3. Tervisest tingitud erivajadustega pikaajaliselt vabastatud õpilaste hindamine. 

Ainekavva kuuluvate praktiliste oskuste hindamisel lähtutakse konkreetse õpilase tervislikust seisundist – hinnatakse erivajadustega õpilasele lubatud kontrollharjutusi või nende lihtsustatud variante. Vastavalt vajadusele esitatakse õpilasele igas kooliastmes erinevaid töid teadmiste hindamiseks õpitavatel spordialadel.

I kooliaste: jutuke (luuletus), joonistus, spordimapp

II kooliaste: seinaleht, tööleht, spordimapp, sporditeemaline jutt (luuletus)

III kooliaste: seinaleht, tööleht, spordimapp, kirjand, uurimus

Koostöös õpilase (taastusravi)arstiga võib õpilase hindamisel arvestada kokkuleppelisi ülesandeid (nt füsioteraapia).

8.3.4. Tervisest tingitud erivajadustega püsivate tervisehäiretega õpilaste hindamine

Tervisest tingitud erivajadustega püsivate tervisehäiretega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest (raviarsti poolt määratud kehaliste harjutuste sooritamine, kehalise kasvatuse õpetaja poolt antud ülesannete täitmine jms). Õpilasele esitatakse igas kooliastmes erinevaid töid teadmiste hindamiseks õpitavatel spordialadel.

I kooliaste: jutuke (luuletus), joonistus, spordimapp

II kooliaste: seinaleht, tööleht, spordimapp, sporditeemaline jutt (luuletus)

III kooliaste: seinaleht, tööleht, spordimapp, kirjand, uurimus

Juhul, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ja nende hindamise vormid.

Koostöös õpilase (taastusravi)arstiga võib õpilase hindamisel arvestada kokkuleppelisi ülesandeid (nt füsioteraapia).

8.4. Kokkuvõttev hindamine ja täiendav õppetöö

Kokkuvõttev hinne on õppeaine trimestri- ja aastahinne ning kooliastmehinne.

Täiendav õppetöö on õppetöö, mis määratakse õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks.

1.-3. klassis kasutatakse kolm korda õppeaastas kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, milles kajastub õpilase eneseanalüüs, õpitulemuste saavutamine ja hinnang käitumisele ning hoolsusele. 1.-3. klassis lisatakse I ja II trimestri ning kooliaasta lõpus eKooli kokkuvõtva hinnangu järele sõnaline viide numblilisele hindele („väga hea“, „hea“ jne), millega fikseeritakse õpitulemuste saavutamine vastavas õppeaines. Alates 4. klassist märgitakse aastahinne numbriliselt viiepallisüsteemis.

4.-9. klassini pannakse välja õppeaine trimestrihinded ning aastahinne.

Trimestrihinne pannakse välja trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Trimestri kokkuvõtvad hinded ei ole jooksvate hinnete aritmeetiline keskmine.

Aastahinne pannakse välja õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Õpilasele, kelle õppetrimestri hinne on “puudulik” või “nõrk” või on hinne jäetud välja panemata või on antud vastav sõnaline hinnang, määratakse selles õppeaines (järgmiseks trimestriks, poolaastaks, õppeperioodi lõpuni) individuaalne õpiabiplaan või mõni muu tugisüsteem, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

I kooliastmes on järgmised tugisüsteemid: sotsiaalpedagoog, pikapäevarühm, logopeediline õpiabi, üldine õpiabi, järeleaitamine ja -vastamine.

II-III kooliastmes toimub järeleaitamine vastavalt õpetajaga kokku lepitud ajagraafikule.

Kui õpilane ei kasuta tugisüsteemide võimalusi, siis klassijuhataja teavitab lapsevanemat ja sotsiaalpedagoogi/tugiõppejuhti.

Kui õppeaine trimestrihinne on “puudulik” või “nõrk” või jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata või ei ole kasutanus tugisüsteemide võimalusi, vaatamata lapsevanema ja sotsiaalpedagoogi/tugiõppejuhi sekkumisele, arvestatakse aastahinde väljapanekul, et õpilase vastaval trimestril omandatud teadmised ja oskused vastavad hindele “nõrk”.

Põhikoolis jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt aasta lõpus antud sõnalistest hinnangutest või numbrilistest hinnetest tuleks välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk” või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang.

Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Täiendavale õppetööle võib jätta pärast lõpueksamite sooritamist põhikooli 9. klassi õpilase, kellel on „puudulik“ või „nõrk“ aasta- kooliastme- või koolieksamihinne.

8.5. Käitumise ja hoolsuse hindamise alused

Käitumise hindamise aluseks on kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid ning kooli kodukord. Käitumise kohta annab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega hinnangu õpilase käitumisele. Hinnang antakse vähemalt kolm korda õppeaastas. 1.-3. klassis antakse käitumise kohta kirjeldavat sõnalist tagasisidet, 4.-9. klassis märgitakse tunnistusele käitumise hinnanguks E (eeskujulik), H (hea), R (rahuldav) või MR (mitterahuldav), lisaks pannakse tunnistusele lühike kirjeldav tagasiside.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hindeid käitumise ja hoolsuse kohta.

8.5.1. Käitumise hindamine

Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme harjumuspäraselt igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.

Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

8.5.2. Hoolsuse hindamine

Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.

Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis.

8.6. Hinde ja hinnangu vaidlustamine ning vaidlusküsimuste lahendamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, praktiliste, loov- ja uurimistööde puhul kolme päeva jooksul, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja hindamiskriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

Vajaduse korral kaasab kooli direktor küsimuse arutamisse õppenõukogu, kes vaatab vaidlusaluse küsimuse läbi, annab oma hinnangu ja teavitab sellest direktorit. Direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

8.7. Õpilase järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise otsustamine

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

Põhikoolis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

Kui õpilane ei sooritanud täiendavat õppetööd, siis arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus, kus langetatakse otsus edasise suhtes (klassikursuse kordamine, järgmisesse klassi üleviimine, õppetöö pikendamine teatud tingimustel, tugimeetmete rakendamine, õpilase nimekirjast kustutamine või muud lahendused).

Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik”, “nõrk” või on antud samaväärne sõnaline aastahinnang/trimestrihinnangud ja täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.