5. Läbivate teemade ja lõimingu põhimõtted

5.1. Läbivad teemad

Läbivad teemad on pädevuste saavutamise ning õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahend. Läbivad teemad toetavad õpilaste suutlikkust oma teadmisi erinevates eluvaldkondades rakendada.

Läbivad teemad on:

väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilaste kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri ning mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas ühiskonnas ja kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu;

keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonna liikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

Läbivate teemade õpe Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis rakendub:

1. õppekeskkonna kujundamises – koolikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2. aineõppes – läbivatest teemadest lähtuvalt kavandatakse õppeteemasid, -meetodeid, -vahendite kasutamist. Läbivad teemad on lõimitud ainekavadesse, neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse ainetevahelisi projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid, rakendatakse avastusõpet ja uurimuslikku õpet, koostatakse referaate ja uurimistöid jne. Läbivate teemade käsitluse intensiivsus on õppeaineti erinev;

3. klassivälises õppetegevuses– koostöös kooli pidaja ja/või huvigruppidega, piirkonna asutuste ja ettevõtetega, teiste õppe- ja kultuuriasutustega korraldatakse klassivälist õppe- ja huvitegevust ning osaletakse maakondlikes, riiklikes ja rahvusvahelistes projektides;

4. põhikooli III kooliastme loovtöös – õpilased saavad loovtöö teemat valides keskenduda ühele või mitmele läbivale teemale;

5. kooli valikainetevalikul.

Täpsemalt (konkreetselt ja teemati) on läbivate teemade käsitlemine kajastatud ainevaldkonna ainekavades.

5.2. Lõiming

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse koolis õppekava arenduse ning õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade kaudu. Lõimingu tagavad vastav õpikeskkond ja õpetajate koostöö.

Lõiming ehk seoste loomine toimub Juhan Liivi nim Alatskivi Koolis:

1. õppeainesiseselt;

2. õppeainete vahel;

3. ainevaldkondade vahel;

4. erinevate kooliastmete vahel;

5. kooli ja huvigruppide vahel;

6. formaalse ja mitteformaalse õppe vahel;

7. projektide kaudu.

Ainekavades on kajastatud konkreetsed lõimumisega seotud teemad alajaotises „Koostöö”.

5.3. Pädevuste kujundamine

Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse riiklikus õppekavas kirjeldatud õpilase suutlikkuse kujunemist.

Riiklikus õppekavas määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ja digipädevus.

Riiklikus õppekavas on määratletud järgmised valdkonnapädevused: keele- ja kirjanduspädevus, võõrkeelepädevus, matemaatikapädevus, loodusteaduslik pädevus, sotsiaalne pädevus, kunstipädevus, tehnoloogiapädevus (ainult põhikoolis), kehakultuuripädevus.

5.3.1. Üldpädevuste kujundamine

Kultuuri- ja väärtuspädevust kujundatakse:

1. kõikide õppeainete tundides;

2. ülekooliliste ürituste kaudu (nii neid korraldades kui neist osa võttes);

3. erinevatel kultuurisündmustel, näitustel osalemise kaudu;

4. projektides osalemise abil;

5. kodukoha kultuuri väärtustamise kaudu (sh Kodavere kolm kultuuri, Juhan Liivi elu ja looming).

Sotsiaalset ja kodanikupädevust kujundatakse:

1. erinevates projektides osalemise kaudu;

2. ürituste korraldamise ja neil osalemise abil;

3. erinevate huvigruppidega koostööd tehes.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus kajastub kõigi ainevaldkondade õppekavades, kuid suurem osakaal on sotsiaalainetel.

Sotsiaalset ja kodanikupädevust arendatakse õppeprotsessis, kasutades erinevaid meetodeid: rühmatöö, paaristöö, diskussioonid, simulatsioonid, rollimängud, esseede- referaatide kirjutamine, esitlused, projektid.

Enesemääratluspädevust kujundatakse:

1. aktiivse osalemisega terveid eluviise propageerivates sportlikes koostööoskust arendavates ühisüritustes (matkad, spordipäevad);

2. koostöös kooli medõega;

3. kõikide õppeainete tundides;

4. karjääriõppe kaudu;

5. ettevõtlusõppe kaudu.

Enesemääratluspädevuse arendamiseks toimuvad koolis arenguvestlused, mis suunavad õpilast ennast analüüsima.

Õpipädevust kujundatakse:

1. kõikides ainetundides;

2. õpiabitundides;

3. aineõpetajate ning klassijuhataja kaasabil.

Suhtluspädevust kujundatakse:

1. erinevatel koolisisestel- ja välistel loomingulistel eneseväljendamist arendavatel üritustel osalemisega;

2. erinevates projektides osalemisega;

3. koostöös raamatukoguga.

Suhtluspädevuse arendamiseks erinevates õppeainetes suurendatakse suulise vastamise osakaalu.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalast pädevust kujundatakse:

1. õppetegevuste, sh õuesõppe kaudu.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus elluviimiseks on oluline erinevate õppemeetodite abil matemaatika vastu huvi äratada. Samuti on nimetatud pädevuse kujundamiseks kooli õppekavasse toodud STEM-tunnid ja tunniplaan toetab loodusainete ning tehnoloogiaõpetuse integreeritud õpetamist.

Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse:

1. Ettevõtlusõppe kaudu;

2. kooli ühisürituste kaudu;

3. huvitegevuse kaudu;

4. õpilasesinduse tegevuse kaudu;

5. III kooliastme loovtööga;

6. projektide kaudu.

Digipädevust kujundatakse:

kõikides ainetundides õpetajate kaasabil.

Digipädevuse arendamist toetab koolis õppeaine „Informaatika”. Digioskuste ning aine õpitulemuste paremaks omandamiseks kasutatakse alates 5. klassist ühe õppeaine ühe nädalatunni ulatuses digivahendeid.

Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.

Täpsemalt on ainetundides toimuv üldpädevuste kujundamine kajastatud ainevaldkonna ainekavades peatüki „Üldpädevuste kujundamine” all.