Villa pesemine

Talvine villapesu

Mis lambakasvataja kevad/suvi see ilma villa leotamise, pesu ja kuivatamiseta oleks!? Selle tööga hakkamasaamiseks on ikka sooja ilma, päikest ja palju vett vaja läinud. Aga, juba meie kauged eellased oskasid ilma külmemat poolt e talve ära kasutada. Ja just seda ehtsat, paksu lumega talve! Ja just villapesuks! 

Niisiis, villa lumepesuks on vaja: lambavilla, lumega kaetud külmunud maatükki, soovitavalt kevadpäikese eest varjul, võrkkotte ja lumelabidat.  

Edasi, pakin villa võrkkottidesse ühtlase u 20 cm paksuse kihina, asetan kotid  kergest lumest puhtaks roogitud alale. Kas ritta, ringi või ruudukujuliselt, vastavalt kasutatava maatüki kujule ja oma fantaasiale. Kottide alla peaks jääma vähemalt 10 cm paksuse lumekihiga kaetud jäätunud maa/põld. (Vanasti laotati sageli vill lumele, mille all puhkas ja ootas väetist naeritele v mmdele köögiviljadele mõeldud maa.) Võrkotis villa on kevadel maapinnalt kergem koguda. 

Nüüd veidi füüsilist – kõik kotid tuleb matta korralikult  (nii 20-30cm) lume alla. Kui lund napib, tuleb seda kas juurde vedada või loota tulevasele lumesajule. Kohev lumi on hea lumelabida seljaga kinni tampida, et tuul lund ära kanda ei saaks. Kui talv on tujukas – sula, külm ja piisav lumesadu vaheldumisi, pole ilmselt karta, et  villakotid välja sulavad. Aga värsket lund võib aegajalt villadele peale ikka kühveldada – mida rohkem sulaga niiskust villast läbi käib, seda puhtam on tulemus.

Minu kahe talve villa lumepesu õnnestus, mõlemad talved andsid tagasi puhtalt ja kargelt lõhnava villa, mida oli hea käsitsi kedrata ja ka Süvahavva veski kiitis villad puhtaks ja pehmeks. 1/3 villapesu tegi loodus minu eest ära! Kuid siis jäi kolm järjestikust  talve ära! Aga tänavusest lumest loodan küll head villa. Ühe suure ja rasvase valge villaku laotasin ilma kotita lume alla, eks näis!