Kes on kasutanud tehisintellekti lahendusi? Milliseid?
Kuidas on lahendus Sinu jaoks toiminud?
Tehisintellekt (TI) ehk tehisaru ehk kunstlik intellekt (Ingl. artificial Intelligence (AI)) on masina intellekt – teabe tajumine, sünteesimine ja järelduste tegemine, mida demonstreerivad masinad, erinevalt loomade ja inimeste poolt väljendatavast intelligentsusest.
Kõnekeeles räägitakse tehisintellektist, kui masin jäljendab inimese vaimule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks õppimist ja ülesannete lahendamist.
Tehisintellektiks nimetatakse ka arvutiteaduse haru, mis uurib intelligentseid agente – seadmeid, mis tajuvad oma keskkonda ning sooritavad toiminguid, mis maksimeerivad mingi eesmärgi saavutamise tõenäosust.
Näited:
TI rakenduste hulka kuuluvad:
soovitussüsteemid (kasutavad YouTube , Amazon ja Netflix),
inimkõne mõistmine (nt Siri ja Alexa),
isejuhtivad autod (nt Waymo),
automatiseeritud otsustuste tegemine strateegiamängude (nagu male ja Go) kõrgeimal tasemel mängimine.
Tehisintellekt õpib põgenema stiimulõppe ja sügavõppe meetodi kombinatsioonis (Deep Reinforcement Learning).
Mis on andmeteadus, masinõpe ja tehisintellekt – Läbi analoogiate tutvustakse osalejatele andmeteaduse, masinõppe ja tehisintellekti olemust ja omavahelisi seoseid. Osalejad saavad teada, kuidas erineb masinõpe programmeerimisest. Tutvustatakse masinõppe kolme põhiliiki (juhendatud õpe, juhendamata õpe ja stiimulõpe).
Masinõpe (machine learning) on üks tehisintellekti (artificial intelligence) haru, kus arvutid õpivad andmetest automaatselt ja loovad ennustusmudeleid ilma, et neile oleks ette öeldud, kuidas andmetest järeldusi tuletada. Masinõpe keskendub andmeanalüüsile ja statistikale, et leida mustreid ja seoseid andmetes ning teha ennustusi tulemuste kohta.
Masinõppimine (inglise keeles machine learning) on teadusvaldkond, mille eesmärk on välja töötada empiiriliste andmete põhjal otsuseid (N: otsustuspuud, lineaarne regressioon, neuraalvõrgud) ja ennustusi tegevaid (N: K-nearest neighbors (KNN), Random Forest, Gradient Boosting) algoritme.
See tähendab, et arvutid saavad ise leida mustreid ja seoseid andmetes ning ennustada tulemusi. Masinõppe eesmärk on välja töötada algoritme, mis suudavad anda otsuseid ja ennustusi, põhinedes empiirilistel andmetel. See tähendab, et algoritmid kasutavad reaalsetest andmetest saadud teadmisi, et luua mudelid, mis suudavad andmeid tõhusalt analüüsida ja lahendada erinevaid probleeme.
https://et.wikipedia.org/wiki/Masin%C3%B5ppimineJuhendatud õpe (supervised learning) - algoritm õpib andmestiku abil, mis sisaldab juba eelnevalt märgistatud (st. klassifitseeritud või määratletud) andmeid, et ennustada uute andmete põhjal tulemusi.
Näited: lineaarne regressioon, logistiline regressioon, otsustuspuud, k-nearest neighbors, naabrusklasside klassifitseerija, support vector machine (SVM), neuraalvõrgud.
Juhendamata õpe (unsupervised learning) - algoritm õpib andmestiku abil, mis ei sisalda eelnevalt märgistatud andmeid, et tuvastada mustreid, seoseid või gruppimisi andmetes.
Näited: klastrianalüüs, dimensioonide vähendamine, assotsiatsioonireeglid, autokodeerijad.
Pooljuhendatud õpe (semi-supervised learning) - algoritm õpib andmestiku abil, mis sisaldab nii märgistatud kui ka märgistamata andmeid, et ennustada uute andmete põhjal tulemusi.
Näited: tihe komponentide analüüs, mudelipõhine klasterdamine.
Stiimulõpe (reinforcement learning) - algoritm õpib interakteerumise kaudu keskkonnaga, kus see saab teha valikuid ja saada tagasisidet nende valikute kohta.
Näited: Q-õpe, Deep Q-võrk.
Arvutiteadlane selgitab viiel keerukustasemel, mis on masinõpe.
Objektid, mis tuvastati OpenCV sügava närvivõrgu mooduli (DNN) abil, kasutades YOLOv3 mudelit, mis on koolitatud COCO andmekogumiga. see suudab tuvastada 80 levinud tüüpi objekte
Sügavõpe on masinõppe algoritm, mis kasutab inimese ajust inspireeritud tehisnärvivõrke, et õppida suurest hulgast andmetest.
Sügavõppe meetodid ja tehisnärvivõrgud on hetkel kõige kiiremini arenevad ja populaarseimad masinõppe meetodid, mis pakuvad parimaid lahendusi objekti- ja kõnetuvastuses, loomuliku keele töötlemises (NLP), soovitussüsteemides, jne. Sügavõpe on lähenemine, mida saab kasutada nii juhendatud, juhendamata kui ka stiimulõppes.
Sügavõpe on kasutusel paljudes rakendustes (nt Google Assistant, Siri, Google Translate, Facebooki piltide märkimise rakendus) ja kõigis parimates isejuhtivate autode süsteemides.
https://courses.cs.ut.ee/2020/Tehisintellekti_algkursus/spring/Main/PARTITehisintKellel rohkem huvi ja aega ennast teemaga kurssi viia, siis siit leiab sobiva loengukursuse.
See video avaldati 2018 aasta aprillis, ning on 5 aastaga kogunid üle 9,5 miljoni vaatamise.
Kas võltsing on veenev?
ChatGPT on tehisintellekti rakendus, mis kasutab GPT-3 (Generative Pre-training Transformer 3), GPT-3.5 ja GPT-4 keelemudeleid. Mudelisse on sisestatud suur tekstikorpus, mille põhjal on ChatGPT võimeline looma loogilist ja asjakohast teksti. ChatGPT on välja töötanud OpenAI.
Alustan vestlust ChatGPT'ga lastes sellel rääkida endast.
Esimesed vastused on üsna keeruka sõnastusega, lasen sõnastust lihtsustada. Ja veelgi lihtsustada. Tegin veidi lauseanalüüsi ning tõin erinevad mõsted esile värvidega, et näha, kuidas tekst lihtsustb vestluse käigus esitatud küsimuste abil.
Tekstis on näha, et mõned käänded ja sõnad on valed, ilmselt on tekst eesti keelde tõlgitud inglise või mõnest muust keelest. Ebakohad ja parandused tekstis olen alla jooninud. Pakun välja paranduatud teksti. ChatGPT tänab paranduste eest.
Küsin uuesti selgitust 5-aastasele lapsele ChatGPT kohta. Näen, et uude vastusesse on parendused sisse viidud - keelemudel õpib!
Palun ühesõnalist selgitust. Juturobot vastab kolmesõnalise lausega.
Küsin: Kuidas ChatGPT töötab?
ChatGPT on OpenAI-poolt loodud suur keelemudel, mis on mõeldud jutukonversatsioonide ja tekstipõhiste interaktsioonide tegemiseks. ChatGPT kasutab Generative Pre-training Transformer (GPT) tehnoloogiat, et luua tõenäolisi ja loomulikke vastuseid. See on tarkvaralahendus, mis võib olla kasulik näiteks sõnumikeskkondades, vestlussüsteemides või muudes tekstipõhistes rakendustes, mis vajavad looduslikku ja loogilist jutustamist.
ChatGPT on tarkvara, mis suudab jutustada loogilisi lood ja vastata küsimustele tekstis. See tarkvara kasutab tehnoloogiat, mida nimetatakse Generative Pre-training Transformer (GPT), et mõista, mida inimesed ütlevad, ja pakkuda neile loogilisi vastuseid. ChatGPT võib olla näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses, mis aitab inimestel jutustada lood või vastata küsimustele. See tarkvara on nagu suur arvuti, mis õpib pidevalt ja suudab jutustada lood ja vastata küsimustele üha paremini.
ChatGPT on tarkvara, mis suudab jutustada lood ja vastata tekstis esitatud küsimustele. See on nagu suur arvuti, mis õpib pidevalt ja aitab inimestel jutustada lood või vastata küsimustele tekstis. ChatGPT võib olla näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses ja see aitab inimestel tekstis suhelda.
ChatGPT on tarkvara, mis aitab tekstis suhelda. See võib jutustada lood või vastata küsimustele ja see on nagu suur arvuti, mis õpib pidevalt. ChatGPT võib olla näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses.
ChatGPT on tarkvara, mis aitab teksti abil suhelda. See võib jutustada lugusid või vastata küsimustele ja see on nagu suur arvuti, mis õpib pidevalt. ChatGPT võib olla näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses.
Aitäh, parandasin oma vastuse vastavalt sinu ettepanekule.
ChatGPT on tarkvara, mis aitab inimestel teksti abil suhelda. See tarkvara on nagu suur arvuti, mis õpib pidevalt ja suudab jutustada lugusid või vastata küsimustele. ChatGPT võib olla näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses ja see aitab inimestel suhelda teksti abil.
ChatGPT is a software that helps people communicate through text. It is like a big computer that learns all the time and can tell stories or answer questions. ChatGPT can be used in chat systems or other text-based applications, and it helps people communicate using text.
ChatGPT on arvuti, mis õpib pidevalt ja aitab inimestel teksti abil suhelda. See võib jutustada lugusid või vastata küsimustele ja see on näiteks vestlussüsteemis või muus tekstipõhises rakenduses.
ChatGPT on keelemudel.
ChatGPT viimane version põhineb GPT-4 (Generative Pre-trained Transformer 4) arhitektuuril, mis on OpenAI loodud suuremahuline keelemudel. GPT-4 põhineb Transformer tehnoloogial, mis on tähelepanupõhine sügava õppe arhitektuur. ChatGPT tööpõhimõtted jagunevad kaheks peamiseks etapiks: eeltreening ja peenetreening.
Eeltreening: GPT-4 mudelit esmalt koolitatakse suure hulga tekstiliste andmete abil, mis on kogutud erinevatest allikatest, nagu raamatud, artiklid, veebilehed ja muud dokumendid. Mudel õpib "mõistma" keelelisi mustreid, grammatikat, fakte ja mõningaid oskusi. GPT-4 kasutab masinõppemeetodit nimega "juhendamata õpe", mis võimaldab mudelil tuletada struktuure ja mustrid ilma inimeste sekkumiseta.
Peenetreening: Pärast esmast eeltreeningut viiakse läbi peenetreening, mis on suunatud konkreetsematele ülesannetele, nagu vestlusrobotite loomine (nagu ChatGPT). Selles etapis kasutatakse juhendamisega õppimist, kus treeningandmed sisaldavad kasutaja ja süsteemi vahelisi vestlusi. Mudelit kohandatakse, et õppida sobivaid vastuseid erinevates kontekstides ja parandada oma suhtlusoskusi.
Kui kasutaja esitab küsimuse või annab sisendi, teisendab mudel selle sõnade või sümbolite jadaks. Seejärel kasutatakse tähelepanumehhanisme, et määrata kindlaks olulised osad sisendis ja genereerida asjakohane väljund. Mudel genereerib tõenäosuslikult sobivaima vastuse, põhinedes õpitud keelelistele mustritele ja teadmistele.
Rohelisega - klassikalised juturobotid
Oranžiga - integreeritud programmi sisse
Parameetreid*
heleroosa > 500 miljardi
roosa 200-500 miljardit
kollane < 200 miljardi
* Parameetrite arv viitab maatriksi suurusele, mis esindab iga sõna suures keelemudelis (LLM); mida suurem on parameetrite arv, seda nüansirikkam on mudeli arusaamises iga sõna tähendusest ja kontekstist. Kuigi parameetrid ei räägi mudeli toimivusest täit lugu, on see konkreetse mudeliperekonna jõudlusega tihedalt seotud. https://twosigmaventures.com/blog/article/the-promise-and-perils-of-large-language-models/#:~:text=Parameters%20refers%20to,given%20model%20family.
Tehisintellekt
Masinõpe
Sügavõpe
LLM (Large language model)
ChatGPT
Tehisintellekt on laiem mõiste, mis hõlmab kõiki arvutisüsteeme ja -tehnoloogiaid, mis võimaldavad arvutil mõelda, õppida ja otsuseid langetada, nii nagu inimene seda teeks.
Masinõpe on tehisintellekti alamvaldkond, mis keskendub algoritmide loomisele ja modelleerimisele, mis võimaldavad arvutil õppida andmetest ja teha ennustusi või otsuseid uute andmete põhjal.
Sügavõpe on masinõppe meetod, kus arvuti kasutab tehisnärvivõrke andmete klassifitseerimiseks, klasterdamiseks ja ennustamiseks.
LLM ehk Large Language Model on sügavõppe mudel, mis võimaldab arvutil mõista inimkeelt ja anda vastuseid vastavalt õpitud mudelitele. Näiteks GPT-3, GPT-4.
ChatGPT on üks LLM-i rakendusi, mis võimaldab arvutil vestelda inimestega, kasutades loomulikku keelt.
Võimalikud on ka alternatiivsed hierarhiad: https://en.wikipedia.org/wiki/Machine_learning#Artificial_intelligence
Video: How ChatGPT Works Technically For Beginners (Võrdlus inimaju õppimisega)
Video huvilistele