Mina õpetajana

Eelnevatest töökogemustest olen võtnud tänasesse päeva kaasa praktilisi mõtteid üldõpetusest ja programmist Hea Algus, kasutan õpetamisel kujundava hindamise elemente ja õpin jätkuvalt, kuidas õpetada muukeelseid õpilasi. Uueks oskuseks on kujunenud digivahendite kaasamine õppetöösse.

Oma tööaastate jooksul olen palju kokku puutunud HEV-õpilastega. Olen õpetanud väikeklassis kunstiõpetust, ajalugu ja informaatikat. HEV õppijate koolitustelt olen saanud häid nippe, mida kasutan ka igapäevaselt tavaklassis õpetamisel (parkimiskell tahvlil aja määramiseks, tunni alguses tunitegevused tahvlile, valgusfoor, kelluke või suupill tähelepanu saavutamiseks).

Õpetamine saab alguse eesmärkide seadmisest. Siin põimuvad õppekavas seatud eesmärgid saavutatavatele õpitulemustele ja minu isiklikud eesmärgid.

Olen võtnud endale üheks eesmärgiks kujundada õpilastes iseseisvust ja vastutuse võtmist. Minu jaoks on tähtis, et õpilane on ise teadlik kõigest sellest mis koolis toimub: mida ja kuidas õppida, kelle poole mure/probleemide korral pöörduda, kuidas kujuneb hinne , mida kontrolltööks õppida, millal on õppekäik ja kuidas tähtaegadest kinni pidada.

Oma töös olen kohtunud mõne lapsevanemaga, kes on andnud lapsele täieliku vastutuse õppimise eest. Mida see tähendab? Nad ei kontrollli igapäevaselt, kas lapsel on õpitud, ei küsi ka seda. Ja seda juba alates 1.-2.klassist! Kuid vanemad on olemas, kui laps vajab nende abi. Korra nädalas vanem vaatab Stuudiumit, jälgides kas kõik on korras. Nad usuvad oma lastesse ja usaldavad neid. Nendelt lastevanematelt olen õppinud -ka õpetaja peab usaldama õpilast ja uskuma temasse!

Teavitan õppijaid ja lapsevanemaid õppekavast, õppe korraldusest.

Õppeperioodi esimestel tundidel annan teada õpilastele, mida me perioodi jooksul õppima hakkame ja kuidas toimub hindamine. Vanemad saavad sellekohast infot Stuudiumi vahendusel.

Esimeses ja teises klassis trükin iga nädala õpieesmärgid ( 4-5) õpilastele välja. Eriliselt rõhutan (rasvases kirjas) seda õpitulemust, mida hindan (tuleb selgeks saada) nädala jooksul. Sel viisil on õpilastel terve nädal silme ees, õpilased on aktiivselt kaasatud õppimisprotsessi, on teadlikumad ja oskavad enda aega paremini planeerida. Olen märganud, et õpitulemused on sellisel moel paranenud ning õpilastele meeldib kui nad teavad täpselt, mida õpitakse ja mida hinnatakse.

Igal esmaspäeval vaatame koos algava nädala eesmärgid ning hinnatavad õpitulemused üle ja kleebime need päevikusse!!!

Vanemate klasside õpilastele kirjutan Stuudmiumisse vastava aine alla hinnatavad õpitulemused välja 4-5 päeva enne hindelist tööd.

Õpetamist alustan õppeaasta alguses õpikute, töövihikute, ainekavade ja tööplaanide ülevaatamisega. Sean paika pika- ja lühiajalised eesmärgid. Vaatan üle ka enda ostetud õppevara, mida saan kasutada antud õppeaastal. Kui olin veel noor õpetaja, siis ütles üks staažikas õpetaja mulle: "Näita enda õppematerjale, siis ma ütlen, milline õpetaja sa oled!" See ütlus pani mind mõtlema ja olen pannud suurt rõhku tunnis kasutatavatele õppevahenditele.

Siit koorub välja minu teine eesmärk, mille olen endale seadnud- mitmekülgsed vahendid, millega õpetan.

Kooliaasta alguses, kui kohtun õpilastega esimest korda, siis teen esimestes tundides kindlaks nende teadmised õpetavast ainest. Esimestes klassides kontrollin lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust. Numbrite ja geomeetriliste kujundite tundmist. Sellisel moel saan selgema ülevaate klassi tasemest ja tean kust lähen edasi või pean hoopis sammu tagasi astuma ning märkan võimekamaid õpilasi ja abivajajaid. Saan enda tööd paremini planeerida, et tagada õpilastele võimetekohane õpe.

Kolmas eesmärk, mille olen püstitanud, on klassis sobiva õpikultuuri loomine :

• õpilastega koos kokkulepete koostamine käitumises ja õppimises- selgelt ja arusaadavalt sõnastatud õigused ja kohustused. Kõige olulisemad reeglid. Mida vähem seda parem, sest siis on kergem täita;

• tunni ülesehitus- üleminekud ühelt osalt teisele, kasutan valgusfoori (punane - vaikus, kollane- võib sosinal rääkida, roheline- võib vaikselt ringi liikuda ja vaikselt arutleda), parkimiskella (ülesandele ajalise piirangu seadmiseks), olen kirjutanud aegajalt tahvlile tunni alguses tegevused, mida tunnis teeme, siis on rahututel lastel selgem arusaam eesolevast tunnist;

• sobivad meetodid lähtuvalt eesmärkidest- õpetajakesksed ja õppijakesksed. Õppemeetodid valin tunniteema järgi. Kui õpime uut oskust ja see on keeruline, siis eelistan tunni alguses õpetajakeskset meetodit. Õpitu kinnistamiseks valin sageli iseseisva töö, mille kontrollime koos ära võis siis kasutan paaristööd. Suurema teema kinnistamiseks ja teadmiste kontrollimiseks meeldib mulle aegajalt kasutada üldõpetuse ja Hea Alguse võtteid. Teeme eirevaid projekte-esitlusi, uurimustöid, keskuste päevi, ainenädalaid, viktoriine (vt klassisisesed projektid). Õpilastele meeldib teha projekte, need toovad kooliellu vaheldust, aitavad kaasa sotsiaalsete oskuste arenemisele ja laiendavad silmaringi. Planeerin kaks-kolm projekti õppeperioodi (trimestrisse);

• probleemide puhul vaatan üle õpilaste istumisplaanid;

• klassiruumi kujundamine. Puhas, korras, õhutatud, vajadusel õppimist toetavad visuaalsed abivahendid seintele, laudadele;

• rühmatöödes määran õpilased rühmadesse jäätisepulkadele kirjutatud nimede järgi, tõmban loosiga. Õpivad suhtema kõigi klassis olevate õpilastega. Mõnikord lasen õpilastel ise valida rühmaliikmeid;

• õpilaste tähelepanu ja keskendumine. Kasutan üsna tihti tunni alguses õpilaste rahunemiseks ja tähelepanu saamiseks küsimusi, mida küsin raamatust "Nutikas mälumängur", vanemate õpilaste puhul "Suur koolilaste mälumäng". Samas areneb ka nende silmaring. Mitteverbaalse vahendina kasutan õpilaste tähelepanu saamiseks peamiselt kellukest, vahel suupilli. 1.klassi puhul on kooliaasta alguses mul kasutusel viie sõrme reegel - asjad laual, istun, jään vaikseks, vaatan, kuulan. Kord tuli õppejuht mulle etteteatamata tundi, olin just tundi alustamas, seisin vaikselt klassi ees ja tõstsin ühekaupa sõrmi püsti. Lapsed tegutsesid vastavalt kokkueppele ja olidki kiiresti tunniks valmis. Õppejuht ei saanud sellest pantomiimist midagi aru, kuid märkas selle tõhusat mõju.

• Olen kasutanud rahulnemiseks ka vaikuseminutite võtteid. Paneme silmad kinni ja kuulame helisid, visualiseerime looduspilte. Loen neile ette jutte raamatust " Meelerahu muinasjutud". Väga hästi aitab käelise tegevuse juures keskenduda meditatiivse muusika kuulamine;

• liikumispausid-olen soetanud endale erinevaid CD plaate lastelauludega, nendega saab edukalt teha liikumispause 1.ja 2. klassis, vanemates klassides mõtlesid õpilased ise liikumispause välja ja salvestasid, et saaksime klassis koos neid teha. Vanemate õpilastega planeerin tegevust selliselt, et õpilased saaksid tunni ajal klassis liikuda ( toovad mulle vihiku, tuleme istume klassi ette ringis maha, et arutleda mingi teema üle, käivad tahvli peale ülesannet lahendamas, kontrolllehed vastustega on klassi seintel, aitavad kaasõpilast);

• kui töö on tehtud, mis siis...- valik tegevusi, mida õpilane saab vaikselt teha, kui tunnitöö saab kiiremini valmis ( raamatu lugemine, ruubiku kuubiku kokkupanek, värviliste kummidega naelast alusel mustri tegemine, sudokude, ristsõnade ja nuputamisülesannete lahendamine, päeviku täitmine, koduste tööde tegemine, joonistamine šabloonidega, tangrami kokkupanek);

• Hübriidõppe kasutamine klassis. Eneseisolatsioonis olevate õpilaste liitmine klassi juurde tundi. Suunan kaamera klassi poole, et näeksid kaasõpilasi töötamas. Jagan nendega ekraani, kui näitan digitaalseid õppematejale. Ka vahetunnis annan võimaluse kodus olevatel õpilastel viibida koos klassiga vahetunnis. Saavad läbi kaamera rääkida omavahel. Loon teadlikult hooliva ja koostöise õhkkonna- keegi ei jää välja;

• Distantsõppe ajal rühmaruumide kasutamine. Õpilased saavad omavahel suhelda ja tund on vaheldusrikkam.

Mõtteid klassijuhtimisel olen saanud Bill Rogersi raamatust " Käitumine klassiruumis".

Kuidas hoida tunnis/õppeaasta jooksul õpilaste huvi õppimise vastu?

• Kirjutan tunni alguses tahvlile ülesanded , mis toetavad õpitu kinnistamist ja arusaamist. Õpilane valib ise millises järjekorras ja tempos ülesandeid lahendab. Kontrollime ülesanded ära kõik koos kindlaks määratud aja pärast (parkimiskell). Kui mõni ülesanne jäi tegemata, tuleb see teha kodus. Kes sai tunnis kõik tehtud, kodus lisaülesannet ei saa. Teen seda, sest nii ei pea kiiremad õpilased ootama teiste järel ja ise saan käia mööda klassi ning juhendada individuaalselt õpilasi;

• annan võimaluse teha ülesanne koos paarilisega (ise valivad). Sel moel saavad arutada omavahel ja saavad õppida koos sõbraga;

• võimaldan teha valikuid. Õpilased saavad ise valida milliseid ülesandeid teevad ja milliseid mitte. Sobib teema kordamiseks. Ülesanded on erineva raskusastmega ja minu poolt pakutud. Valivad vastavalt võimetele;

• projekt "Kodus õppimise päev".Pakun õpilastele võimalust kord õppesessiooni jooksul valikut õppida kodus või koolis. Ühel kindlal päeval 7-8 nädala jooksul saavad õpilased ise valida, kas õpivad täna koolis või kodus. Päeva määran mina. Eelnevalt räägin läbi aineõpetajatega. Sellel päeval otseselt uut teemat ei õpi. Kodusõppijad jälgivad Stuudiumit ja lahendavad neidsamu ülesandeid, mida koolis õppijad. Järgmisel päeval kontrollime tehtud ülesanded ära (vt Organisatoorne töö);

• õpimotivatsiooni tõstmiseks korraldan aegajalt klassisiseseid projekte (vt Klassisised projektid);

• "Aitan". Suunan tugevamad õpilased nõrgemate juurde ülesannet selgitama;

• distantsõppe ajal rühmaruumide kasutamine;

• annan õpilasele mingi aja jooksul võimaluse tõsta/parandada enda hinnet. Tagasisides juhin õppija tähelepanu sellele, mis õnnestus ja mis vajab parandamist. Olen seda kasutanud referaatide, esitluste ja loovtööde puhul;

• robootika põimimine ainetundidesse. (Tund nutiklassis: Bee-botid, Ozobotid, Wedo2, Makeymakey);

• õpilastele digioskuste õpetamine: helifaili salvestamine tunnis , Padletisse valmis tööde üles panemine, Terasse tööde laadimine, Miksikese, Nutispordi, Opiqu ja EIS-i keskkonnas ülesannete lahendamine, digijoonistamine, Kahooti ja animatsiooni tegemine, Teamsis töölehtede täitmine, esitluste koostamine, wordis teksti sisestamine. Opiqus ja EIS-is saavad ise vastuseid kontrollida ( enesehindamise kasutamine);

• digiõppevara kasutamine tundides: intenetis on palju teiste õpetajate koostatud õppevara, mida kasutan tundides vahelduseks. Koolil on olemas ka Avita poolt koostatud e-tundide mälupulgad;

• Internetist vajaliku info otsimine , läptoppides või telefonides;

• ainenädalad;

• tund teises keskkonnas ergutab ja toob vaheldust- raamatukogus, õues/rannas, Nutiklassis, arvutiklassis, Tervishoiumuuseumitund veebis. Siin peab arvestama tundlike õpilastega, keda võib teine keskkond just häirida. Olen seda kasutanud alates 2.klassist. Kunstiklassis käisime siis, kui viisime enda savist töid ahju küpsema;

• külaline annab tundi;

• vajadusel abimaterjali kasutamine, hindelise töö sooritamiseks lisaaja andmine- nõrgemate toetamine.

• kasutan tihti tunnis andekaid õpilasi. Lasen neil lahendada raskemaid ülesandeid tahvlile ja selgitada klassile lahenduskäiku, annan neile lisalugemist õpitava teema kohta ja siis jutustavad teistele, mida lugesid;

• suunan ja juhendan võimekamaid õpilasi osalema erinevatel võistlustel: Nutisport, Miksikese võistumiks, Pranglimine, matemaatiavõistlus Nuputa, Etluskonkurss, joonistusvõistlused, kirjandusmäng, Metsaviktoriin, 3.klasside õpioskuste olümpiaad, Känguru, 4.-6. kl matemaatikaolümpiaad, animatsioonivõistlus, Leiutajate konkurss, koolisisesed mälumängu meistrivõistlused, Rohelise kooli projektides osalemine, Tähekese jubejutu võistluses osalemine.

Õppija toetamine

Märkan ja arvestan õppijate huvisid, võimeid ja vajadusi, tagan neile võimetekohase õppe, arvestan peamiste tunnetusprotsessidega õppija toetamisel.

• Uute oskuste kinnistamiseks olen ise koostanud einevaid õppimist toetavaid õppemänge. Mida noorem on õpilane, seda rohkem kasutan tundides õppemänge;

• selleks, et õpetamine sujuks paremini on vaja õppijat tundma õppida. Klassijuhatajana on mul selleks paremad võimalused, kui aineõpetajal. Alustades uue klassiga (üldjuhul 1.klassiga) , olen nõrgemate õpilaste puhul arenguvestlusi hakanud pidama juba oktoobrist - novembrist. Minu kogemuse põhjal annab arenguvestlus väga hea ülevaate lapsest, perest ja vanemast. Arenguvestlused annavad mulle õpilasest selgema pildi, millega tegeleb, mis on tema huvid, kuidas suhtub kooli ja klassikaaslastesse. On selgunud nii mõnigi mure, mida õpilane igapäevaselt ei julge mulle rääkida. Koos otsime lahendusi ja vanemad saavad rääkida enda mõtetest seoses kooliga, küsida vajadusel nõu. Naudin arenguvestlusi väga, mulle meeldib kohtuda vanematega,näha õpilast koos pereliikmetega ja arutleda ühiselt "elu" üle. Kui klass on juba tutttav, siis alustan arenguvestlustega hiljem. Distantsõppe ajal viisn arenguvesltusi läbi veebi ja kirja teel (Teamsis). Arenguvestlusele eelneb õpilase poolt täidetav eneseanalüüsi leht;

• õpilaste õpioskusi aitab märgata arengumappide koostamine. Olen aastaid koostanud igale õpilasele arengumappe (idee pärineb "Hea Alguse" meetodist). Klassijuhatajana on mul seda parem teha. Kogume koos lastega sinna kõik hinnatud tööd, mõned joonistused, lugemislehed, enesehinnangu leht, tähtsamad loovjutud. Seda mappi kasutan arenguvestlusel ja õpilase paremaks tundmaõppimiseks. Õpilase arengumappe koostan 1.-4.klassini;

• kui märkan , et mõni õpilane vajab tuge, siis pean aru kooli tugimeeskonnaga ( eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, HEV-kordinaatoriga). Eelnevalt teatan vanemat enda märkamisest ja edasisest abist. Olen koostanud individuaalseid kaarte, osalenud ümarlaudadel, suunanud õpilasi peale tunde õpituppa ja tunni ajal õpiabitundi, olen lihtsustanud õppematerjale muukeelsetele õpilastele ( tunniplaanis lisa eesti keele tund muukleelsele õpilasele) ja kohandanud hinnatavaid töid HEV -õpilastele, jõukohastanud õppevara ja töökorraldusi, suunanud õppijat kasutama abimaterjale, olen andnud õpilasele töö sooritamiseks lisaaega ja pakkunud võimalust enda hinnet tõsta. Olen juhendanud tugiisikut tunnis ja otsinud ise võimalusi koolitada ennast, et paremini mõista HEV-õpilase õppekorraldusi, terminoloogiat ja oskust tagada HEV-õppija edukogemust läbi õpetamise ja suhtluse;

• õppimise puhul ei saa me mööda minna hindamisest. Tagasiside andmine on tänasel päeval koolis väga oluline. Kuidas anda efektiivselt õppijat toetavat tagasisidet nii, et õpilane saab aru, kuidas/millisel tasemel ta on antud õppeeesmärgi omandanud? Viimsi Koolis on 1.-3. klassis kasutusel sõnaline hindamine. Alates 4.klassist hindeline hindamine (A, B, C, D, E, F). Mina kasutan 1.-3.klassini lisaks sõnalisele hindamisele ka kujundava hindamise elemente. Koostame õpilastega enne hindamist hindamismudeleid. Minu kogemus näitab, et kui õpilased teavad täpselt mida hinnatakse, paraneb sooritus, õpilasel tekib sisemine motiveeritus. Oleme 1.-2. kl õpilastega koostanud hindamismudeleid enne luuletuse päheõppimist, koduse pala lugema õppimist ja enne loovtöid. Vanemates klassides koostan hindamisjuhendeid;

• tagasisidet õppimise kohta annan nii suuliselt, kirjalikult, digitaalselt. Tagasiside andmisel keskendun õppe-eesmärkidele, ülesandele ja õpilase arenguvõimalustele;

• enne suuremat hindelist tööd, teen alati väikse eeltöö. Sel moel saan teada, millist oskust on veel vaja selgitada ja õpilane saab aru, mis tal on selge ja mida vaja korrata. Eeltööd tehes proovin ennetada õpilaste vigu suuremas töös. Aitab säilitada õpilase motivatsiooni ja enesekindlust;

• 1.klassis olen lisanud tööle arvkiire, mille õpilane täidab enda töö eest saadud punktide järgi. Sel moel näeb õppija, kus ta asub maksimumsoorituse suhtes;

• suurema hindelise töö puhul kirjutan tööle töö jooksul hinnatavad õpitulemused. Kui parandan töid, siis markeerin ära õpitulemuse, milles esineb puudujääke (tagasiside lapsevanemale ja õpilasele). Nooremate õpilaste puhul olen töö lõppu lisanud veel enesehindamismudeli, mille nad täidavad minu poolt parandatud töö järgi ( enesehindamise õpetamine õpilastele);

• õpilane viib parandatud töö koju, näitab vanemale, vanema allkirjastab töö ja õpilane toob töö kooli tagasi ja paneb arengumappi. Kaasan aktiivselt vanemaid õppija arengusse:

• distantsõppe ajal koostasin õpilastele videojuhendeid erinevate keskkondade kasutamiseks;

• kord nädalas toimuvad konsultatsioonitunnid soovijatele.

Olen jaganud enda tegemisi, märkamisi, loodud õppematerjale, ideid, häid praktikaid ja teadmisi kolleegidega jooksvalt töö käigus suuliselt ja kirja teel. Olen teinud koostööd erinevate õpetajatega, kuid rohkem enda paralleelklasside õpetajatega. Oleme ühiselt käinud õppekäikudel ja arutlenud koos õpetajate toas õppeesmärkide üle, planeerinud ainenädalaid, juhendanud ja toetanud üksteist nõustamistegevustes. Olen käinud vaatamas kolleegide tunde ja nemad on käinud minu tundides, kuid tõendavat materjali selle kohta mul ei ole alles. Olen saanud nendest vaatamistest palju häid mõtteid, mida ise kasutada. Eriti tore on ,kui kolleeg on tunni planeerinud selliselt, kus tutvustab mõnda hästi toimivat meetodit.

Olen olnud mitteametlik tugiisik ühele klassiõpetajale, kes alustas tööd 1.klassiga (praegu on 4.kass). Olen jaganud temaga enda materjale, nõustanud tunnis kasutatavate metoodikate suhetes , andnud nõu tegelemaks klassis esile tulevate probleemidega ja aidanud tal lihtsalt sisse elada (vt Soovituskirjad, iseloomustused).

Igapäevast tööd tehes tuleb osata ennast kõrvalt vaadata, eriti koolis, kus on nii erinevate inimestega suhtlemist ja kergesti tekivad erinevad olukorrad ja suhteprobleemid. Kuidagi on nii välja kujunenud, et oma mõtetes analüüsin iga tööpäeva lõppedes enda õpetamismeetodid ja päeva jooksul esinenud olukorrad läbi. Selline analüüs aitab mul ennetada tekkida võivaid probleeme, õppida tundma ennast inimese ja õpeajana, leida uusi õpetamisviise. Kui klassile ei sobi mu valitud õppemeetodid, siis paneb see mind uurima, otsima teisi võimalusi, kuidas muuta õpetamine õppijatele sobivamaks. Kui meetod ei toimi, siis on õpilaste töömeeleolu kerge kaduma ja distsipliiniporobleemid tulemas. Mina olen see õpetaja, kes teeb endale lühidalt tunnikonspekti ette. Mind aitab kui saan paberi peal tunni etapid läbi mängida. See aitab mul "näha" milliseid erinevaid meetodeid kasutan, et tund oleks vaheldusrikkam. Eriti hästi töötab selline paberi peal "nägemine" siis, kui mul on sama klassiga 3-4 tundi järjest. Kui ühes tunnis teeme palju kirjalikku tööd, siis järgmisesse tuleb kindlasti põimida liikumisega seonduvaid ülesandeid.

Enda tööd aitab hästi analüüsida tunnivaatlus. Õppejuhi ja kolleegide tagasiside saamine tunnivaatluse käigus aitab püstitada edasisi eesmärke ja selgitada välja valdkonnad, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Suurem ja sügavam eneseanalüüs toimub igaaastastel aastavestlustel õppejuhiga.

Osalen järjepidevalt koolis toimuvatel koostöötundides, kus arutleme õppetööd puudutavate küsimuste üle. Jagasime omavahel võtteid, kuidas paremini ohjata klassi.

Taban ennast sageli mõtisklemas hariduse tuleviku üle. Milline on kool 10. aasta pärast? Või isegi 3. aasta pärast? Minu üheks suurimaks eesmärgiks on otsida võimalusi enesearenguks. Tunnen suurt huvi igasuguste uuenduste vastu, mida tehakse koolis ja plaanitakse teha. Loen Õpetajate Lehte, vaatan haridussaateid, käisin omaalgatusel Tartus Hariduskonverentsil, täiendan ennast koolitustel, loen haridusega seotud raamatuid ja veebipõhiseid haridusuudiseid, analüüsin ja tõlgendan haridusuuringute tulemusi ning rakendan neid oma töös, kasutan digikeskkondi enda professionaalseks arendamiseks.

Seoses sellega, et õpetan 5.klassile informaatikat, siis pean ennast pidevalt hoidma kursis, mida digipädev õppija peab oskama.

Kuna vanemad on minu poole pöördunud erinevate küsimustega enda lapse kohta, siis olen püüdnud vastuseid leida raamatutest ja koolis töötavate spetsialistide käest. Mõned raamatud, mis on mul kodus riiulil:

• Maret Lina "Minu armas hüpi";

• Anni Sennov " Kristall-lapsed, indigilapsed ja uue ajastu täiskasvanud";

• Katja Rowell, MD ja Jenny McGlothin, MS, SPL " Kuidas aidata äärmiselt pirtsakat sööjat";

• Jesper Juul " Kool kriisis" ja " Agressiivsus. Teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks."

• Linda ja Richard Eyre " Kuidas oma lastele väärtusi õpetada."

• Marianne Franke-Gricksch " Sa oled üks meist. Süsteemseid lahendusi õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele."

Minu armastatuim õppeaine on kunstiõpetus. Seda saab siduda nii paljude teemadega, olen kasutanud kunsti-ja tööõpetuse tundides enda õpilastega paljusid erinevaid materjale.

Oleme lisaks maalimisele ja joonistamisele teinud töid:

• nahast-disainisime isadele võtmehoidjad ja järgmisel aastal nahast kaantega märkmiku;

• savist- emadepäevaks käe kuhu saab midagi peale asetada. Lapsed tegid enda käest jäljendi;

• kangast- lõikasime välja erinevatest kangajääkidest mardid ja kadrid. Kleepisime papile;

• trükki- papitrükki, lehetrükk, kangatrükki, lapsed ise kujundasid endale T-särgi peale pildi. Kanga värvidega joonistasid/trükkisid.

• Teinud töid lõngaga;

• Oleme kirjutanud tušši ja sulega.

Kui õpetasin 5.klassis ajalugu, tahtsin näidata õpilastele katkendeid filmidest "Välek Vibulane" ja "Viimne Reliikvia". " Jaemüügis neid enam ei olnud ja mitte kuskilt ei õnnestunud tol hetkel filme leida. Kirjutasin siis otse Tallinfilmi, et kas oleks võimalik nende käest saada. Neil oli väga hea meel, et ma kasutan neid koolis rikastamaks õppetundi. Tallinfilmist sain DVD-le lindistatud "Viimsi Reliikvia" ja "Välek Vibulase" ning lisaks terve hunniku nende varasemaid filme. Sain need tasuta ja loa klassis neid näidata.

Sellest õppeaastast (2021/2022) olen ametlikult mentor ja praktika juhendaja 1.klassi nooremõpetajale, kes õpib viimast aastat Tallinna Ülikoolis. Juhendan pedagoogilist praktikat organisatsioonis, lähtudes ülikooli ainekavast, nõuetest praktikale ja juhendatava eripärast. Annan tagasisidet ja teen ettepanekuid pedagoogilise praktika arendamiseks. Toetan mentorina algaja õpetaja kohanemist ja arengut.

Olen 8.klasssi õpilastele loovtöö juhendaja.

Hetkel olen alustanud Tallinna Ülikooli Haridusteaduste intsituudi koolitust "Vahetame vaatenurka - arengut toetav koostöö koolis." Koolitus toimub Viisi Koolis koostöös Tallinna Ülikooliga.

Märkamised

Kui töötasin Soome koolis asendusõpetajana, siis hämmastas mind nende koolikorralduse juures see, et hommikul olid koolimaja uksed lukus ja õpilased ootasid ukse taga. Uksed tehti lahti 10 minutit enne esimese tunni algust. Tund algas kell 9.00. Ükski õpilane ei viibinud üksi klassis enne õpetajat!!! Kui nüüd mõelda meie koolide peale, siis õpilased on hommikuti enne õpetajat klassis ( juba kell 7.10- tund algab 8.15) , keegi ei vaata nende järele. Kui nüüd peaks koolis tekkima tulekahju, siis kes juhatab need õpilased ohutusse kohta? Olen seda küsinud koolijuhtkonna käest aegajalt, kuid vastust pole saanud.

Veel mulle meeldis kuidas oli Soome koolis korraldatud õuevahetunnid. Kõik õpilased käisid kaks korda päeva jooksul õues. Õuealal olid olemas vahendid, millega õpilased said sisustada aktiivselt aega. Õueala oli jaotatud osadeks, igas osas seisis korrapidajaõpetaja helkurvest seljas. Korrapidajaõpetaja pidi õues valvama ühel korral nädalas. Samal päeval oli õpetaja ka siseruumides korrapidaja.

Soome koolis käisid õpilased sokkides. Jalanõud jäid garderoobi. Koridorid ja klassid olid puhtad, kuid sööklasse minnes häiris mind see, kui põrandale oli kukkunud söök ja lapsed määrisid enda sokid ära.

Eriti meeldis mulle nende muusikaklass. Seal oli väike lava, toolid, lauad ja kõikvõimalikud pillid mis olemas on. Muusikatundides said nad harjutada mängimist erinevatel pillidel ning esineda laval.

Sain teada, et Soome koolis saab õpetaja võtta endale vaheaasta puhkamiseks (peab enne töötama koolis teatud aastad), mille jooksul säilib keskmine palk. Õpetaja puhkab terve õppeaasta ja selle jooksul säilib tema töökoht ja seda tasustatakse. Veel sain teada, et Soomes õpetaja palk tõuseb vastavalt töötatud staažile koolis.

Sealses koolis ei tähistata tähtpäevi: emadepäeva, isadepäeva, jõule, rahvakalendritähtpäevi. Miks, sest neid tähistatakse peresiseselt.

Isegi 1.klassi aktust ei ole sellisel kujul nagu meil Eestis. Õpilane läheb lihtsalt klassi, kohtub enda õpetajaga ja kingib lille. Tähistatakse piduliku aktusega vaid Soome iseseisvuspäeva.

Mõtisklus

Tunnen üha rohkem, kuidas tänane koolikorraldus vajab muudatusi.

Milliseid ei oska täpsemalt öelda, kuid minu arvates on ainekavad liiga mahukad, seal on palju ebavajalist, mida tänapäeva õppijal ei ole edaspidises elus tarvis.

Võiks pakkuda õppijatele valikained juba alates 6. klassist.

Viia läbi aegajalt kodus õppimise päevi, sest distantsõpe näitas ,et on olemas õpilasi ,kes tahavad aegajalt õppida rahulikult kodus. See annab neile võimaluse võtta "ausalt" väike puhkepaus kooli sotsiaalsest melust ja samal ajal ei jää nad õppimisest maha. Minu korraldatud vabatahtlikud kodusõppimise päevade (4.klassis) tagasiside nii vanematelt, kui ka õpilastelt oli üllatavalt positiivne. Tegin sellest projektist kokkuvõtte koolijuhile ja õppedirektorile.

Olen kogu aeg unistanud sellisest koolist, kus on olemas põnevad ja arendavad õppevahendid, mis aitavad tundidesse põimida lisaks teooriale ka praktilisi tegevusi, mille käigus õpilased saavad rakendada õpitut ja miks mitte ise avastada midagi uut. Nn avastusõpe.

Mõtteid tulevikuks (professionaalne eneseareng):

• Plaanis on tutvuda lähemalt Jakob Saksa raamatuga "Uus Kool;"

• Tahan korraldada klassis õpilastega luuleõhtu, osalevad vanemad ka;

• Direktor tuleb ja annab ühe tunni;

• Olla jätkuvalt kursis haridusmaastikul toimuvaga;

• Vajadus inglise keele täiendavaks õppimiseks;

Kui alustasin vanemõpetaja kutse taotlemiseks vajalike kompetentsusnõuetega tutvumist, siis ehmatasin alguses ära. Kas tõesti kõike seda teen ma igapäevaselt? Nüüd ma juba tean, et teen küll. Kutse taotlemise protsessis olemine aitas mul näha ennast kõrvalt, see on kõige sügavam enesereflektsioon mida iial olen teinud ja selle käigus sain ma teada enda tugevad küljed (digipädevus, õppijate toetamine, loomingulisus õppemeetodite valikul, õpilaste motiveerimine, ideed ja nende teostus, koostöö erinevate sihtgrupidega, HEV-õppjate toetamine) ning arendamist vajavad küljed ( digitaalse õpivara koostamine ning levitamine, meeskonna juhtimine piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil).

Kutse taotlemine aitas teadlikult jälgida enda edasiminekut ja arengut õpetajana.