Klassijuhatamine

Klassijuhatajana on sedanud endale eesmärgiks kujundada füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt turvalise heaolu, tervist, arengut ja loovust toetava koostöise õpikeskkonna, lähtudes õppijate vajadusest. See on suur väljakutse kujundada erinevate hoiakute, võimete ja sotsiaalse taustaga õpilaste kogukonnast kollektiiv, kus on ühisosa, mis tähendab teistega arvestamist. Klassijujataja esmane roll on kujundada klassikultuur, mis tunnustab iga õpilast.

Klassijuhatajana püüan esmalt õppida tundma õppijaid ja vanemaid. Selleks tuleb luua õppija ja lapsevanemaga usalduslik suhe. Õppeaasta alguses hakkan teadlikult kujundama klassis hoolivat, turvalist ja tervist toetavat keskkonda. Märkan ja ennetan tekkivaid konflikte, leian tõhusaid lahendusi ning vajadusel kaasan kolleege, õppijaid, lapsevanemaid ja tugispetsialiste. Tutvustan õppijatele kooli kodukorda ja sõlmime omavahelised kokkulepped.

• Mulle meeldib alustada algklassides päeva hommikuringiga. Koguneme kõik põrandale, istume ringis, pall käib käest kätte, õpilane saab rääkida enda kogemustest, saab ennast väljenduda suuliselt ja õppida kuulama, ootama enda järjekorda.

• Edasi tutvustan õppijatele ees ootava päeva tegevusi, selgitan õpieesmärke, arutleme mingi teema üle ( kasutan raamatut "Filosoofilised arutelud väikeste lastega" Berys Gaut, Morag Gaut), mängime väikese õppemängu seoses õpitavaga või kordame üle reeglid. Teen seda sellepärast, et kaasata õpilasi õppeprotsessi, ennetada probleeme ja häälestada neid algavaks päevaks. Nii on ka tundlikel lastel kindlam tunne.

• Turvalist ja konflikte ennetavat õpikeskkonda kujundan KiVa tundide abil. Nii esimeses kui teises kooliastmes. Olen olnud KiVa tiimi liige ja mulle meeldib selle programmi lähenemine ja näitmaterjalide rohkus.

• Kõige sagedamini toimub õpilaste vahelisi konflikte vahetunnis. Püüan pakkuda õpilastele erinevaid tegevusi vahetunniks: lugemist, legod, joonistamist, keks, lauamängud.

• Klassiruumis kujundamisel lähtun õppijate vanustest. Õpilaste tehtud kunstitööd ja abistavad õppematerjalid on klassi seintel. Aegajalt paigutan pinke kahekaupa kokku, ringi, pesadena, ridadena. Vahetundidel õhutan klassi, suunan õppijad liikuma. On õnnestunud sõlmida õppijatega kokkulepe telefonide kasutamise korra suhtes- peale tunde. Vahetunnis ei.

• Algklasside puhul on hea, kui olen klassi juures igal vahetunnil. Saan hoida silma peal juba eos tekkivatel suhteprobleemidel ja ennetada neid.

• Suuremates klassides teen klassijuhataja tundi tüdrukutega eraldi ja poistega eraldi. Räägime muredest, solvumistest, müksamistest. Lepime kokku, et räägime avameelselt ja keegi viha pidama ei hakka.

• Kooliaasta alguses lastevanemate koosolekul tutvustan vanematele koolikorraldust, kodukorda, selgitan hindamisjuhendit, õppekava ja arutleme toimuvate õppekäikude ja klassiürituste üle. Kuulan vanemate ettepanekuid, vastan küsimustele, selgitan. Annan õpilastele ja vanematele enda telefoni numbri, et viimases hädas on olemas võimalus mulle helistada.

• Kogun pidevalt õpilaste käest infot õppimise, käitumise ja klassikultuuri kohta nii arenguvestluste käigus kui ka jooksvalt suuliselt ja kirjalikult. Suuremates klassides kasutan klassijuhataja tundides aktiivõppe meetodeid raamatust " Aktiivõppe meetodid" Tarmo Salumäe, Mati Talvik, Alvar Saarniit.

• Olen toimetanud mõned aastad veebis klassi blogi. Sinna kirjutasin lahti iga nädala tegemised, jooksva info, vajalikud lingid vanematele ja õpilastele, lisasin pilte sündmustest koolis.

• Klassijuhatajana tuleb suhelda vanematega nii kirja teel, suuliselt kui ka läbi telefoni. Suhtluses jälgin alati sobivat kõneviisi ja enda neutraalsust. Ei anna hinnanguid ega vali pooli. Pakun võimalusi probleemide lahendamiseks või suunan vajadusel tugispetsialistide juurde.

• Et tuua õppimisse vaheldust ja arendada õpilaste omavahelisi suhteid, siis korraldan vähemalt kord kuus klassile õppekäike muuseumidesse, teatrisse, kinno, bowlingusse, uisutama, korraldan kohtumisi kirjanikega, teeme klassiõhtuid, lugemis- ja klassiööd jms.

• Õppeaasta jooksul märkan, tunnustan ja innustan õpilasi suuliselt ja kirjalikult. Aasta lõpus valime koos õpilastega välja klassi kõige sõbralikuma, musikaalsema, sportlikuma...... õpilase. Kõik saavad märgatud!

• Distantsõppe ajal pidasime meeles sünnipäevalapsi sellisel moel, et lapsed joonistasid õnnitluskaardi, saatsid sellest mulle pildi ja mina panin nendest kokku muusikalise õnnitluse. Panin lingi Stuudiumisse ja sünnipäevalaps sai seda siis õigel päeval vaaadata.

• Distantsõppe ajal kogusin kokku laste tööd mingi teema kohta ja tegin nendest esitluse. Lapsed said vaadata ka teiste töid. Eesmärgiks hoida tuju üleval ja tekitada "meie klassi" tunnet.

Häid mõtteid ja praktikaid olen leidnud raamatust " Klassijuhataja käsiraamat." Tartu Ülikooli eetikakeskus. Väärtuskasvatuse teejuht õpetajatele ja koolijuhile. 2020.aasta.