Nagu igal veebilehestikul, on ka e-portfooliol kindel struktuur, millega peaks arvestama.
Struktuur määrab ära elementide asukoha ja järjekorra veebilehestikus.
Veebilehestikus oleva informatsiooni organiseerimine on sama oluline nagu organiseeritus meie igapäevases elus.
Informatsiooni kiiremaks ja kergemaks leidmiseks on see jaotatud kategooriatesse. Kasutaja otsib informatsiooni sellest kategooriast, kust see tema loogikale põhinedes peaks asuma. Kui ta seda sealt ei leia, siis ta arvab, et seda informatsiooni ei eksisteeri.
Informatsiooni jaotamise juures on kõige olulisem, et kategooriad oleks üheselt ja selgelt mõistetavad ning loogiliselt jaotatud. Kategooria nimest (lingist) peaks hetkega aimama, millist informatsiooni sealt leida võib. Reeglina on veebilehestiku struktuur hierarhiline ja liigub üldistest kategooriatest järjest rohkem spetsiifilisemaks. Selline jaotus võimaldab informatsiooni esitada järk-järgult väiksemates osades. Otsitav materjal on kergemini leitav ja ei ole vajalik analüüsida mahukaid tekste, et leida külastajat huvitav osa.
otsitavat informatsiooni kiiremini ja kergemini leida,
jaotab informatsiooni väiksemateks spetsiifilisteks osadeks, mida on kergem hoomata,
rõhutada sarnasusi ja erinevusi informatsiooni vahel,
moodustada loogilist „liikumisteed“ informatsioonini.
Aimates ette e-portfoolio vaatajaid, tuleb kategoriseerimisel lähtuda just konkreetse sihtgruppi eeldustes. Paremate tulemusteni aitab viia otsene konsulteerimine sihtgrupiga.
Parema ülevaate saamiseks on kasulik kogu struktuurist visandada diagramm. Enamjaolt kujuneb sellest puudiagramm, mis algab esilehest ja millest jaotuvad kategooriad, millele järgnevad alamkategooriad. Skeemilt saab hea ülevaate, kas jaotused on loogilised ja õigustatud ning kas organiseeritus on tasakaalus. Jaotused ei tohiks olla liiga killustatud ega liiga üldised. Liigne jaotamine vähendab ülevaatlikust. Vähene jaotamine aga raskendab informatsiooni kiiret leidmist.
Üks tähtsamaid veebilehe elemente digitaalse portfoolio juures on navigatsiooniriba.
Selleta on kodulehele sattunud inimesed “lõksus”. Esiteks on väga oluline leida piisavalt aega veebilehe navigatsiooni planeerimisele. Mõned olulisemad punktid, mida peab jälgima seoses navigatsiooniriba loomisega:
asetus,
stiil,
tehnoloogia ,
praktilisus.
Oluline on asetada navigatsiooniriba väga hästi nähtavale kohale veebilehestikus. Hea asetus on selline, mis tuleb nähtavale juba siis, kui lehekülg veel laeb. Põhieesmärk on teha kasutajale hõlpsalt leitavaks temale huvi pakkuv osa ja kiirendada selleni jõudmist.
Alalised navigatsiooni elemendid,
mis on püsival kohal nähtavad kogu lehel:
link esilehele,
link informatsioonile, mis selgitab, mis lehega on tegemist,
kõige kõrgem tase navigatsiooni struktuurist ehk peamenüü,
navigeerimist abistavad vahendid (lehe kaart, otsimisvõimalus, liikumise teekond),
kontaktandmed.
Muutuvad navigatsiooni elemendid,
mis ilmuvad ja kaovad vastavalt kasutaja tegevusele lehel:
alamenüüd,
tekstides olevad lingid.
Kuigi navigatsiooni elemendid on teeviidad lehel liikumiseks, ei tähenda see, et lisades aina rohkem liikumisevõimalusi, muutub navigatsioon paremaks. Kasutajal on aeganõudev uurida läbi suurt hulka teeviitu ja nende vahel valida.
Liiga vähese navigatsiooni korral aga on kasutaja „eksinud“. Tuleb leida optimaalne tasakaal pakkumaks selgust ja lihtsust otsitava infomatsiooni leidmiseks. See eeldab iga navigatsioonielemendi rolli läbi mõtlemist ja kasulikkuse arvestamist.
Navigatsioonielementide paigutamisel võib kaotsi minna palju väärtusliku „ruumi“. Kasutajad külastavad veebilehte sisu pärast ja navigatsioon on ainult vahend, mis neid selleni viib. Sellepärast tuleb planeerida navigatsiooni paigutus tasakaalukalt, et see ei võtaks enda alla märkimisväärset osa lehest ja jätaks sisule piisavalt ruumi.
Alalised navigatsiooni elemendid, eeskätt menüüd, on ainukesed näitajad kasutajale mõistmaks, kus nad lehe struktuuris asuvad, kuhu saab edasi suunduda ja kuidas leida tee tagasi sinna, kust alustasid.
Menüüdes kasutatakse visuaalset elementide dekoreerimist, mida nimetatakse „sa oled siin“ indikaatoriteks. Sellepärast on väga oluline, et alalised navigatsioonielemendid oleksid igal lehel. Silmas peaks pidama ka, et kõik külastajad ei alusta struktuuris liikumist esilehelt. Otsingumootori kaudu või mõnelt teiselt lehelt viidates võib kasutaja sattuda kohe lehe struktuuri sügavamale tasandile.