Päevakava:
9:30 kogunemine
10:00 - 12:00: Äri IT-õppekava ja meie tudengid. Praktiline töötuba nõuete kogumise kohta.
Võta kaasa arvuti. (Karl-Erik Karu, Äri-IT BA programmijuht)
12:00 - 12:45: Lõuna
12:45 - 13:45: Peamaja tuur ja ajalugu (Anna-Maria Nizovtseva)
13:45 - 15:30: Tudengite edasised ja lisavõimalused ülikoolis.
Erasmus, Coursera, õppekava meeskonnaprojektid, EuroTeQ ja Collider (Karl-Erik Karu)
Uusettevõtluse keskuse start-up projektid (keskuse esindaja)
Äri-IT MA programmist ja kavast (Gunnar Piho)
15:30 - 16:00: Päeva lõpetamine ja tagasisidestamine
Gunnar Piho on kogenud tarkvarainsener, kellel on doktorikraad infotehnoloogias. Ta on spetsialiseerunud tervise- ja meditsiiniinformaatika valdkonnale ning omab laialdast kogemust tarkvaraarenduses. Oma karjääri jooksul on ta töötanud nii akadeemilistes asutustes kui ka eraettevõtetes, panustades tarkvarateaduse ja informaatika arengusse. Lisaks on tal märkimisväärne kogemus rahvusvahelistes projektides ning ta on osalenud mitmete kutsestandardite väljatöötamises.
Soovitatav kirjandus „Colloborative learning“, Kenneth A Bruffee. Mida haridus peaks andma. Keskkoolis – teadmised ja oskused. Ülikoolis – argumenteerimine, põhjendamine, hindamine, oskus käituda professionaalne haritud kogukonnas. Õppimine tähendab lugemist, mõtlemist, arutamist ja kirjutamist. Tavaline operatsioonisüsteem sisaldab keskmiselt 100 milj koodirida e 10 miljardit. Üks koodi kirjutaja suudab kirjutada maksimaalselt 10 000 rida. Seega keerukus seisneb organisatsioonides mitte koodis, süsteemi programmeerimine sarnaneb lennukitööstusele ja raketiteadusele. Ülikoolis peame Bloomi taksonoomias jõudma kõrgemale tasemele. Ülikooliks tuleb omandada oskused ja võime õppida. AI-sse tuleks tõsiselt suhtuda, kasutada mentorina, kes esitab nt raamatu kohta küsimusi ja ise püüad vastata. Ülikoolis püüame kujundada põhjendatud enesekindlust. Sellel erialal saab teha ka töökohase projekti. 120-st õppurist on 16 seda teinud. See asendab 50% ainetest. Tudeng peab mõistma, kui oluline ja suur on ülikoolis iseseisva töö ja õppimise maht. Enamasti seda algul ei mõisteta ega tajuta. 1 EAP on 26 tundi õliõpilase iseseisvat õppimist. Kui õppeaine maht on 3 EAP, siis selles eeldatakse tudengilt 3x26 tundi iseseisvat tööd.
Karl-Erik Karu on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) tarkvarateaduse instituudi lektor, kes on ülikoolis töötanud alates 2019. aastast. Ta on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi äriinfotehnoloogia erialal TalTechis, lõpetades vastavalt 2019. ja 2021. aastal. Alates 2022. aastast töötab ta äriinfotehnoloogia programmijuhina infotehnoloogia teaduskonna dekaanis ning 2023. aastast on ta lektor tarkvarateaduse instituudis. Lisaks akadeemilisele tööle on ta alates 2020. aastast tegutsenud tarkvaraarendajana ettevõttes KaruTech OÜ
Uurides tudengitelt, kust nad said infot õppekava kohta, on selgunud, et 60-70% ei ole kuulnud sellest turunduse kaudu, vaid soovitanud on vanemad ja sõbrad. Üks õpetajatest teab rääkida Tartu Ülikooli uuringust, millest on selgunud, et lapsed valivad it-ga seotud erialasid, kui nad on enne 10. eluaastat it-ga kokku puutunud. Vaid 5% tudengitest, kes on saanud sisse, uuris enne eriala valikut õppekava. Üks põhjustest võib olla see, et kavadest ei paista alati erinevused ehk selle kava eripära välja. Õpitava eriala tutvustamiseks toimuvad aine raames kohtumised erinevatel teemadel.
I kohtumine - ülevaade rollidest ja karjääritasemetest.
IT tugi / kasutajatoe spetsialist
Tarkavararendaja
Ärianalüütik
Arhitekst
IT-juht e CTO
Projekti elutsüklist ülevaate andmine. Tarkvaraarenduse elutsükli faasid on analoogsed. Analüüs (hetkeolukord,), disain (nõuded, prototüüp, plaan, süsteeminõuded jmt), arendus, testimine, kasutuselevõtt (rakendamine, juurutamine), hooldus -*utiliseerimine. Tegelikult käib igal etapil edasi-tagasi. Tutvustatakse ka prognoositavat it tuleviku läbi raportite ja analüüside.
II kohtumine Objekt-orienteeritud programmeerimine (objektidest kokku panemine). Modelleerimine (seoste völja joonistamine). Klass koodis e visuaalne mudel objektist. Klass modelleerimisel.
III kohtumine -Joonistest koodini.
IV kohtumine - nõuetest süsteemini (See on vormistatud töötoaks, mida tutvustatakse õpilastele) Task e nõuded, mida arendaja vajab, et saaks üldse koodi kirjutada. Ärianalüütik paneb nõuded paika. Tehakse läbi näidisülesanne: veebipoe kirjelduse analüüsimine lähtudes ärilistest, funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest. Sealt edasi liigutakse kasutajaligude ja rollide juurde.
Kristy Tättar on Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) Uusettevõtluse keskuse projektijuht, kes vastutab ettevõtlust toetavate programmide ja projektide elluviimise eest. Ta on seotud erinevate ettevõtlusprogrammidega, sealhulgas eelinkubatsiooni programmidega, mis toetavad tudengite ja teadlaste äriideede arendamist. Lisaks koordineerib ta STARTERtallinn programmi, mis on suunatud kõrg-, rakenduskõrg- ja kutsekoolide õppuritele ning gümnaasiumiõpilastele, pakkudes neile võimalust arendada oma ideid elujõulisteks ettevõtmisteks. Kristy Tättar on pühendunud ettevõtluse edendamisele ning toetab noori ettevõtjaid nende teekonnal.
Oli programm Edu Tegu 2006-2023, üle 6500 tudengi läbis selle - kutsekoolide ja gümnaasiumide õpilased. IGNITER 10 veebruar algab, MektoryInnovation HUB, E 17.00-19.30 füüsiliselt kohapeal toimub. TalTech Advancer, uus programm, kellel juba midagi on olemas, aga soovivad süvendatult edasi liikuda. Saab kandideerida. Prototron Fond – rahastavad prototüüpide loomist. Marinehäkk, jt häkatone tehakse veel. Startup Garage.