Embedded Files
Magistriõppe ja IT-arenduse päev
Kogunemine 9:30-10:00 hommikunäks (IT-Kolledz, ICO-217).
10:00-10:45 Ajulainete saladused. Maie Bachman (teadlane ja teadusprodekaan).
Inimaju koosneb umbes 100 miljardist neuronist, mis loovad pidevalt elektrilisi signaale. Peanahalt saab registraarida nende neuronite aktiivsust ja näha, kuidas ajulained muutuvad vastavalt inimese seisundile. Stressivabal hetkel saab isegi oma silmaga näha selgeid alfa-laineid. Ülikoolis õoime tundma erinevaid ajulainete mustreid ja seda, mida neist välja lugeda saab – see on suurepärane võimalus oma aju paremini tundma õppida! Slaidid siin.
10:45-11:15 Magistriõpe Digimuutused ettevõttes (Kristjan Rebane, programmijuht) - Slaidid Prezis
11:15-12:15 Efektiivne ajahaldus ja Notioni kiirututvustus (Birgy Lorenz) - Slaidid siin.
Kodune vahepeala vaatamiseks: Silvia Lips, eRiigi kava programmist ja mida põnevat tehakse digiriigis - ülevaade on siin (esitlus, mille sees on video).
LÕUNA
12:45-13:50 IT-arendus BA kavast, õpetamisest põhikoolis ja muud põnevat (Meelis Antoi, programmijuht). Slaidid allpool.
14:00-16:00 IT-ametite päev (Tudengimaja, peamaja) https://taltech.ee/sundmused/it-ametite-paev-2025
240225 video.mp4
Maie Bahmann tutvustas Aju Bioelektriliste Signaalide Uurimisrühma tegevust, kasutatavaid vahendeid ning teadusuuringute suundi. Ettekande käigus tehti ka praktiline demonstratsioon, kus osalejad said näha erinevaid mõõteseadmeid ja katsetada nende kasutamist.
Uurimisrühma töös kasutatakse erinevaid ajutegevuse mõõtmiseks mõeldud seadmeid. Näiteks kasutatakse 8-kanaliga ajulainete mõõtjat ning erinevaid elektroode: kuivelektroodid, kleebitavad elektroodid ja geelelektroodid. Geelelektroodid tagavad kõige parema kvaliteedi ja püsivad kauem. Lisaks kasutati ka peapaela sarnast ühe kanali mõõtmise seadet, mis kuigi ei anna väga täpseid tulemusi, sobib siiski õpilastele ajutegevuse katsetamiseks. Laboritingimustes salvestatakse aga kuni 32-kanaliga EEG mõõtmisi, lisaks mõõdetakse ka südame elektrilist aktiivsust (EKG) ning silmade liikumist. Üks uurimisrühma põhisuundi on aju alfa-lainete analüüs.
Tegemist on interdistsiplinaarse valdkonnaga, kus omavahel põimuvad füüsika ja IT. Füüsikas keskendutakse ajusignaalide omaduste arvutamisele, samas kui IT-s analüüsitakse ja programmeeritakse algoritme, mis aitavad mõõtmistulemusi visualiseerida. Selleks kasutatakse spetsiaalseid tarkvarasid, näiteks MathLabi, millega luuakse graafikuid ja leitakse teaduslikult olulisi mustreid.
Uurimisrühm tegeleb mitmete erinevate projektidega. Üks olulisemaid suundi on EEG markerite tuvastamine, sealhulgas depressiooni diagnostika ajulainete põhjal. Leiti, et depressioon ei ole lokaalselt nähtav ühe ajupiirkonna aktiivsuses, vaid see avaldub mitmetes erinevates kanalites, kusjuures inimestel on ajulainetes suur varieeruvus.
Lisaks uuritakse ka mikrolainekiirguse mõju ajutegevusele, keskendudes küsimusele, kas mobiiltelefonide kiirgus mõjutab ajusignaale. Uuringute tulemused näitasid, et ligikaudu 30% juhtudest täheldati ajulainetes muutusi pärast kokkupuudet mobiilseadmetega.
Veel üks huvitav projekt oli Narvas läbiviidud heaolu-uuring, kus linna planeerijad esitasid teadlastele küsimuse, kuidas erinevad linnakeskkonnad mõjutavad inimese füsioloogiat. Mõõtmised viidi läbi kuues erinevas linnaosas, kus katsealused viibisid kokku kolm tundi. Tulemused kinnitasid, et erinevad kohad linnas avaldavad inimestele tõepoolest erinevat mõju.
Lisaks uurib teadusrühm transkraniaalset elektrilist stimulatsiooni (tDCS), kus kuni 2 mA suurune nõrk elektrivool juhitakse läbi aju teatud piirkondade. Seda meetodit peetakse võimalikuks ajutegevuse stimuleerimise vahendiks ning see on leidnud kasutust ka osades perearstikeskustes.
Birgy Lorenz rääkis enesejuhtimisest ja ajahaldusest, jagades praktilisi nõuandeid. Esimese sammuna soovitas ta teha mõtete ja ülesannete "mahalaadimise" ehk panna kõik kirja ning seejärel struktureerida info süsteemselt kategooriatesse. See aitab ajul vabaneda ülekoormusest ja loob ruumi uutele ideedele. Tutvustati Produktiivsusklubi koolitusi ja tasuta võimalusi, samuti jagati praktilisi töövõtteid, näiteks: hommikul keskenduda süvenemist nõudvatele ülesannetele, koosolekud ja operatiivsed tegevused jätta pärastlõunaks. Notioni tarkvara kasutamine töökorralduse optimeerimiseks.
Kristjan Rebane, Digimuutused ettevõttes
Kristjan Rebane andis ülevaate Eesti magistriõppe süsteemist, selgitades 1- ja 2-aastase õppe erinevusi. Arutati tasuta ja tasulise hariduse strateegiaid ning seda, mida tähendab uute oskuste omandamine — milliseid uusi võimalusi, kontakte ja karjäärivõimalusi see loob. Osalejad said teada, et TalTechi IT-teaduskonna magistriõppes on võimalik IT-sektorisse panustada ka neil, kellel puuduvad tehnilised IT-oskused. IT-sektori laienemine vajab eri valdkondade spetsialistide panust, kes suudavad võtta juhtivaid positsioone ning avardada valdkonda erinevate sektorite vaatenurkade kaudu.
Meelis Antoi – IT-arenduse õppekava
Meelis Antoi tutvustas IT-arenduse õppekava, selle võimalusi ja väljakutseid. Ta tõi esile, et paljud tudengid avastavad alles õppima asudes, et IT ei tähenda pelgalt arvutiga mängimist, vaid eeldab süsteemset mõtlemist, tugevaid praktilisi oskusi ning järjepidevat õppimist.
Õppekava raames on võimalik õppida nii päevases kui ka sessioonõppes. Mõlemal juhul on õppetöö tihe ning nõuab suurt pühendumist. Õppimise käigus on võimalik teha koostööd erinevate üliõpilasprojektidega, näiteks autonoomse sõiduki projektiga Iseauto ning üliõpilasvormeliga. Lisaks on tudengitel võimalus osaleda Erasmuse vahetusprogrammides, õppida välismaal ning teha koostööd ülikooli teiste teaduskondadega.
Ettekandes tutvustati ka hiljuti valminud tudengitöid, mis demonstreerisid, milliseid praktilisi lahendusi tudengid oma lõputöödena loovad. Sellised projektid annavad üliõpilastele väärtusliku kogemuse, mida saab hiljem kasutada nii tööturul kui ka ettevõtluses.
Arutati ka küsimust, mida selle haridusega peale hakata. IT-sektoris on küll palju töövõimalusi, kuid konkurents on tihe ning globaliseerumine mõjutab tööturgu. Näiteks Nortalil on Indias 45 000 programmeerijat, mis näitab, kui suur on valdkonna rahvusvaheline mõõde. Kuigi tehisintellekt areneb kiiresti, ei asenda see siiski täielikult programmeerijaid, sest keerukamad arendustööd nõuavad endiselt inimeste loovust ja otsustusvõimet. Paljud IT-arenduse lõpetajad loovad ka oma ettevõtte, sest valdkonnas on palju ruumi innovatsiooniks.
Lisaks käsitleti ka IT-õpingute kitsaskohti ning oskusi, mida oleks vaja arendada. Üheks suurimaks väljakutseks on ajajuhtimine ja planeerimine, mis võib hakata takistama lõputööde valmimist, kui tudengid ei oska oma aega õigesti jagada. Samuti on oluline grupitöö ja koos programmeerimine, sest üha enam on märgata, et meeskonnatöö toob paremaid tulemusi. Näiteks tõi Meelis Antoi välja, et „kaks tudengit teevad koos ära kolme tudengi töö ja kolm tudengit viie inimese töö“. Lisaks võib küsimuste põhjal õpetamine osutuda oluliselt efektiivsemaks kui traditsiooniline loenguvorm.
Statistika näitab, et nominaalajaga lõpetab vaid 25–28% tudengitest, kuid kuue aasta jooksul jõuab kraadini umbes 60–65% õppuritest. Peamised põhjused, miks tudengid õpingud katkestavad, on järgmised:
Eriala osutub liiga raskeks või ei vasta ootustele.
Töö ja pere kõrvalt ei jää piisavalt aega õpinguteks.
Juhendajate puudus – aastakümnete jooksul on olnud olukordi, kus juhendajaid pole piisavalt, mis muudab õpingud keerulisemaks.
Ettekandes käsitleti ka naiste rolli IT-sektoris, mille edendamiseks on loodud eriprojekt „Naised küberturbes“. Projekt on aidanud suurendada naiste osakaalu IT-valdkonnas ning ka tüdrukud on loonud rahvusvaheliselt edukaid ettevõtteid. Eriti populaarseks on naiste seas saanud kasutajaliideste ja veebirakenduste arendamine, kuid sektoris on veel palju arenguruumi, et suurendada soolist mitmekesisust.
Page updated
Google Sites
Report abuse