Supervisioon tähendab töönõustamist kas individuaalselt, meeskonnas, grupis või organisatsioonis tervikuna, mille viib läbi üks või mitu professionaalset superviisorit kliendi kliendisuhete kvaliteedi huvides.
Professionaalne superviisor on ekspert töönõustamises ehk omab töönõustamiseks vajalikke teoreetilisi teadmisi ja praktilist kogemust ning kasutab ka ise supervisiooni enda tööalaseks korrashoiuks. Tal on oskus rakendada supervisiooni tehnikaid ja taktikaid tema poole pöördunud oma tööelu mõtestada sooviva inimese/ inimeste grupi - oma elu eksperdi - toetamiseks. Professionaalne superviisor toetab kahe ekspertsuse koostöös sündivat eesmärgipärast tulemuslikkust.
Superviisori professionaalsust näitab tema pädevus süsteemselt ja oskuslikult toetada superviseeritaval oma küsimuste lahendamist eeskätt töösuhete teemal, hõlmates tööga ja töösuhetega seotud pingeolukordasid, tööheaolu tagamist ja ametialase läbipõlemise ennetamist nagu ka tööalase arengu võimalusi.
Lisaks professionaal aktsepteerib oma piire ja annab kliendile teada, kui kliendi jaoks võib hetkel olla toetav, kui superviisor rakendab mõnda oma teist pädevust (kriisinõustamine, psühholoogiline nõustamine, õpetamine jt), et koos otsustada, kas klient soovib kasutada superviisori lisapädevust või jätkata töönõustamist. Piiride mõistmisest tulenevalt annab superviisor soovitusi kasutada lisaks töönõustamisele vajaduspõhiselt mõne teise spetsialisti konsultatsiooni (arst, psühhoterapeut jt).
Teoreetilise pädevusraamistiku annab professionaalsele superviisorile ANSE - Euroopa riikide supervisiooniühinguid koondava assotsiatsiooni - standarditele vastava õppe lõpetamine, mida kinnitab vastav koolitustunnistus ja mille kohta võib alati superviisorilt küsida.
Supervisiooni käigus tegeletakse superviseeritava püstitatud fookusega, näiteks
emotsionaalselt raske tööülesande või -suhtluse järelanalüüs, et väärtustada õppetunde
lahenduste leidmine keerulistele olukordadele,
töötaja vaimse heaolu toetamine ja ametialase läbipõlemise ning kaastundeväsimuse ennetamine
emotsionaalselt toetava töökultuuri loomine, arendamine, hoidmine
professionaalse identiteedi kujundamine ja toetamine ebakindlatel perioodidel
personaalseks arenguks ja toetava tööelu kujundamiseks õppimise toetamine
Kriisi- ja traumaolukordade järgne supervisioon eeldab superviisorilt lisapädevust
kriisi- ja traumateadlikkuse lisapädevust võib superviisorilt alati eelnevalt küsida, et otsustada vastava fookusega töönõustamine
Supervisiooni tulemusel võib superviseeritav kogeda (loetelud ei ole lõplik), et ta
tunneb endas rohkem selgust ja erksust ning indu teha otsuseid ja neid realiseerida
leiab lahendusi senistele tupikolukordadele või suhteraskustele
koondab tulemuslikumalt õppetundideks kriisi- ja traumaolukordades kogetu ja kavandab teadlikumalt valdkondlikku enesearengut ning teiste spetsialistidega koostööd
kogeb oma töös tõhususe ja kvaliteedi tõusu koos enesehoiu suurema väärtustamisega
väärtustab ise supervisiooni enda psühhohügieeni vahendina ja soovitab seda teistelegi
Supervisiooniprotsessil on alati mitmeid mõjutegureid
Kui juba on erinevaid supervisiooni kogemusi, siis on olemas arusaamine, et supervisiooni protsessi mõjutab lisaks fookusesse võetava juhtumi erilisusele ja keerukuseele ka superviseeritava koostööhuvi ja superviisori identiteet - tema isikuomadused, elu- ja töökogemus, akadeemiline haridus ning enesetäiendusest tulenevad lisateadmised. Vaatamata samadele klassikalistele supervisiooniteadmistele erinevad professionaalsete superviisorite käekirjad ja praktiline kogemus nagu mistahes teistel elualadel olevatel inimestel. Superviisoriga koostöö eel on alati hea eelnevalt uurida superviisori tausta, et seeläbi leida endale sobivaim, või teha koostööd erinevate superviisoritega vastavalt vajadusele.