Eetika kui kokkulepitud väärtuspõhised tavad on midagi, mis muudab valdkonna spetsialisti arusaadavaks ka valdkonda mitte tundva inimese jaoks ja usaldusväärseks sama valdkonna teistele spetsialistidele - või väga halval juhul vastupidi, siis kui eiratakse kokkulepitut või hägustatakse mõtet, mida eetiline kokkulepe eeldab.
ANSE standarditele vastava väljaõppe saajana kannan ANSE ja ESCÜ eetika väärtusi, millest saab ülevaate SIIN.
ANSE eetikakoodeksi artikkel 4 loetleb SUPERVIISORI TÖÖALASED EETIKAPRINTSIIBID:
Superviisorid on täies ulatuses teadlikud oma elukutse põhiväärtustest, sel kujul nagu need on toodud ära nende kohalike organisatsioonide põhikirjades ja eetikakoodeksites, mille liikmeteks nad on, ja nagu neid on kirjeldatud ANSE eetikakoodeksis.
Superviisorit seob oma tegevuses selle kohaliku organisatsiooni eetikakoodeks, mille liikmeks ta on.
Superviisorid teevad alati kõik endast oleneva, et nende klientide ja usaldusisikute huvid ja puutumatus oleks tagatud.
Superviisorid peavad oma tööülesannete täitmisel jääma sõltumatuks, erapooletuks ja konfidentsiaalseks.
Superviisor on kohustatud tegema kõik selleks, et oma tööalaseid oskusi ja kompetentsi säilitada ning arendada.
Superviisorid võtavad oma klientide, usaldusisikute ja kolleegide ees vastutuse rakendatavate meetodite ja vahendite osas, ja üleüldise superviisori elukutse ja praktikate osas.
Eesti coach´e ühendava ICF Estonia eetikakoodeks on SIIN.
Kriisinõustamise eetilised põhimõtted on SIIN - need peegeldavad minu väärtusi kriisinõustajana ja inimesena.
Kogu superviisori standartiseeritud õpe tugineb pädevusraamistikul. Euroopa supervisiooni ja coachingu pädevusraamistik annab võimaluse superviisoril endal oma pädevust arendada ja vajadusel pädevuse kohta hinnangut anda. Leitav SIIN
Iga superviisori pädevuse kujundamises on oluline koht väljaõppel tema ajas. Olin aastaks 2007 kogunudhulgaliselt täienduskoolitusi ja analüüsitud praktikat, et alustada ka töönõustamiste pakkumisega. Olen tänulik, et olen nüüd ka standardiseeritud õppega paljut korrastanud ja uut oma teadmistesse lisanud.
Mina olen ISCI psühhosotsiaalse suuna 8. lennu õppekava järgi õppinud, see on SIIN. Läbivalt olid sessioonidel kõik kolm põhiõppejõudu: Piret Bristol, Tiina Merkuljeva, Triin Vana.
ISCI õppekava sisu on kooskõlas ANSE standardiga ja tugineb Euroopa supervisiooni ja coachingu pädevusraamistikule. Väljaõpe kestab 2,5 aastat, 14 õppemoodulit. Väljaõppe üldmaht on 650 akadeemilist tundi, mis jaguneb järgmiselt: • 378 kontakttundi • 16 tundi grupiõppesupervisioon • 34 tundi individuaalne õppesupervisioon ja arenguvestlused • 68 tundi praktikat, sh 38 tundi individuaalsupervisiooni-, 24 tundi grupisupervisiooni- ja 6h vaatluspraktka • 154 tundi iseseisev töö kaasõppijate grupis ja individuaalselt.
Osalesin 100% kõikidel sessioonidel ja sain osa ka külalisõppejõudude esitlustest:
I. 1.-3. dets 2022 Sakus
II. 2.-4. veebr 2023 Sakus
III. 30. märts - 1. aprill 2023 Tallinnas, mh külalisõppejõud Katrina Aava
IV. 8.-10. juuni 2023 Tartus, mh külalisõppejõud Mari Saari
V. 7.-9. sept 2023 Tallinnas, mh külalisõppejõud Raimo Ülavere
VI. 16.-18. nov 2023 Tallinnas, mh külalisõppejõud Barbara De Ebetsberger (Itaaliast)
VII. 1.-3. veebr 2024 Tallinnas, mh külalisõppejõud Inese Stankus-Viša (Lätist)
VIII. 4.-6. apr 2024 Tartus, mh külalisõppejõud Mari Saari
IX. 6.-8. juuni 2024 Sakus
X. 12.-14.09.2024 Sakus, mh külalisõppejõud Viktoria Saat
XI. 14.-16.11.2024 Tartus, mh külalisõppejõud Kaupo Saue
XII. 16.-18.01.2025 Pärnus, mh külalisõppejõud Margit Raid
XIII. 20.-22.03.2025 Tallinnas, mh külalisõppejõud Mari Saari
XIV. 29.-31.05.2025 Pärnus eksam - kogu õpet koondava lõpuportfoolio esitlus ja praktilise töö demo (minu portfoolioga on varem tutvunud ja annavad reflekteeriva hinnangu: kaasõppurid Heli Arney ja Kai Kunimägi, põhiõppejõud Tiina Merkuljeva ja Piret Bristol, külalisena ESCÜ liige Urve Uusberg; esitlust modereerib põhiõppejõud Triin Vana)
Superviisori standardiseeritud õppes, aga ka praktika analüüsimisel on oluline koht reflektsioonidel, mis on kui tagasi- ja edasiside iseendale, et näha olnut ja olevikku ning vaadata tulevikku. Iga sessiooni kohta koostasin reflektsiooni ja saatsin õppejõule.
Minu jaoks on reflektsioon nii õppimise kui ka töö juurde kuuluv rutiinne enese hoidmise ja enese utsitamise vahend. Õppeprotsessis siiski erilisem ja distsiplineeriv, kuna on seotud kohustusega jagada seda oma õppejõuga.
Reflektsiooni abil saab välja tuua avastused, õnnestumised ja arenguvajadused, seada endale konkreetseid eesmärke, vaadata otsa väljakutsetele ja võimalustele neid ületada, imestada inimeste ja nähtuste üle, kui need on minu väärtustest mõõtmatus kauguses, siiralt olla tänulik olulistele õpetajaitele ja mõttekaaslastele.
Superviisor mõistab supervisiooni väärtust ja tal on oma superviisor, väljaõppe ajal õppesuperviisor, kes õppe lõpus reflekteerib ühist kasvamist ja võimalusi edasikasvuks.