Narratiivid

Kõikjal mu ümber on lood, mis kannavad

Jätame hüvasti oma armsa nurruva pereliikmega, kui püüan Sebastianile (4a lapselaps) selgitada, mida tähendab surm ja mis nüüd edasi saama hakkab. Küsin, kas on midagi, mida tema soovib minult küsida ja küsimus tuleb konkreetne: "Ma tahaksin väga teada, kas Lembitu allveelaevale saaks tänapäeval ka peale minna?"

__________________

Meie kaks teame loo terviklikku tausta - nii loogiline ja nii täpne on lapse sõnum, nii kindel on tema kaotusekurbus samaaegselt objektiivse olevikuga, milles on kõik muud teemad. Kõige olulisem jääb sõnade taha ja seda ei tasu lausete lisamisega lahejandada.

Annan endast parima, et ka mu kliendid leiaksid üles oma erilised lood ja avaksid end toetavatele kaaslastele. Kogu ülejäänud maailm ei peagi aru saama.

Olulise eristamine on kunst

Samuel (4a lapselaps) lasteaias õhtusel kojutuleku ajal.
Teda saadab rühma uksel seisev tüdruk, kes hõikab: "Samuel, mängime siis jälle!"

Küsimus Samuelile: "Kas sa mängisid täna selle tüdrukuga ja mis ta nimi on?
Samuel: "Mängisin, aga nime küll ei tea."
Küsimus Samuelile: "Tema sinu nime teadis, kuidas sina tema oma ei tea?"
Samuel: "Mina ei küsinud, tema ei öelnud, ja mängu seisukohast ei olnud see üldse oluline."

__________________

Lapsed on kui laternad pimeduses ja aina kiirustavas maailmas teevad instinktiivselt, puhta lehena endale häid valikuid. Me keegi ei suuda olla täisulikud ja me saame olla head meile antud aja ja võimaluste piires, kui me otsustame, mis on hetkel väärtus. Soovin oma töös toetada oma kliente neile olulise väärtustamisel ja tean, et vähem on rohkem - väiksem hulk sõnu avab mõnikord suurema ja sügavama mõtte võrrelduna suurema hulga sõnadega.

Olen üles kasvanud oma ema jutustatud muinasjuttude ja tõsielulugudega,
hiljem õppinud narratiivset lähenemist nõustamisel, mis on üks minu tööriist ka superviisorina.

Lugedes või kuulates teiste lugusid, võib see panna õlgu kehitama. Samas igaüks teab, mis on tema loos peidus ja palju ta tegelikule valgust annab.
Nõustamisel võib varjus pool tulla nähtavale ja saada uue tähenduse ning avaneda võivad uued teed lahenduse suunas.

Vahel juhtub, et enda lugu ei leia enda seest ise üles või ei suuda seda toetava kaaslaseta sõnastada või hoiab tagasi kahtlus, kas kuulaja on minu loo väärtustamiseks valmis. Siis võib kuulda kõnekat vaikust või mõistukõnet, võib ka kostuda vahemeeste - muinaslugude ja kujutluste - hääl ...

Tean omast käest, et olen tähenduslikke oma lugusid saanud rääkida vaid vähestele ja olen tänulik endale, et olen seda teinud ning tänulik kaaslastele, kes on seda võimaldanud. Turvaline kontakt superviisoriga võib toetada oma päris loole kõla andmist ja sellest uue, endale just täna väga olulise looni jõudmist. See võib imepäraselt toetada tööelus olevat, aga mitte ainult.

Allolevatel piltidel on peidus lood, mis võivad supervisioonis saada tähenduse, ja ei pruugi. Eeskätt on kohal superviseeritava lood.